1990–1999

1990

Jaanuar 1990

• 01.01.1990 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 570 599 inimest, sealhulgas meessoost 734 538 ja naissoost 836 061. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 565 662.

• 04.01.1990 võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse NSVL Hoiupanga üleandmisest NSVL Riigipanga alluvusse. ENSV Ülemnõukogu Presiidium peatas selle määruse rakendamise ENSV territooriumil oma 1990. aasta 12. jaanuari seadlusega.

• 08.01.1990 tegi oma esimese sõidu Tallinnast Helsingisse reisilaev Tallink, mis kuulus 12. mail 1989 asutatud Soome ja NSV Liidu ühisfirmale Tallink. Esialgu sõitis Tallink Soome lipu all, Eesti lipu alla mindi üle 30. juunil 1992.

• 09.01.1990 kogunenud Tallinna Linnavolikogu istungil oli päevakorras linnapea valimine. Toimus küll kaks valimisvooru, ent linnapea jäi valimata. Esitatud oli kaks kandidaati, Lembit Linnupõld ja Hardo Aasmäe, kes kumbki kogus esimeses valimisvoorus 29 häält. Teises voorus kogus Linnupõld 28 ja Aasmäe 29 häält, kuid sellest ei piisanud. Volikogus oli siis 69 liiget.

• 09.01.1990 võttis ENSV Valitsus vastu määruse, millega tehti NSVL Hoiupanga Eesti Vabariiklikule Pangale (juhataja Ruslan Dontsov), NSVL Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklikule Pangale (juhataja Harry-Elmar Volmer), NSVL Elamu-Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklikule Pangale (juhataja Saima Strenze) ning NSVL Tööstus-Ehituspanga Eesti Vabariiklikule Pangale (juhataja Aleksander Gellart) ülesandeks korraldada alates 09.01.1990 vabariiklike pankade töö ümber ENSV pangaseaduse alusel.

• 16.01.1990 võttis ENSV Valitsus vastu määruse riiklike ametite moodustamise kohta, mille alusel loodi ehitusministri valitsemisalas Kommunaalamet, justiitsministri valitsemisalas Perekonnaseisuamet, keskkonnaministri valitsemisalas Metsaamet ja Veeamet, kultuuriministri valitsemisalas Spordiamet ja Turismiamet, majandusministri valitsemisalas Hinnaamet, Litsentsiamet (nimetati 30.03.1990 ümber Kaubanduslitsentsiametiks), Standardiamet ja Teraviljaamet, põllumajandusministri valitsemisalas Maa-amet, rahandusministri valitsemisalas Maksuamet ja Tolliamet, siseministri valitsemisalas Tuletõrje- ja Päästeamet, sotsiaalministri valitsemisalas Migratsiooniamet, transpordiministri valitsemisalas Lennuamet, Maanteede Amet (hiljem Maanteeamet) ja Veeteede Amet, tööstus- ja energeetikaministri valitsemisalas Tehnilise Järelevalve Amet ning riigiministri valitsemisalas Statistikaamet.

• 16.01.1990 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Hardo Aasmäe, kes kogus 38 häält. Tema vastaskandidaat Lembit Linnupõld sai 20 häält. Volikogus üritati linnapead valida juba 09.01.1990, kuid siis toimunud kahes häälestusvoorus võitjat ei selgunud.

• 22.01.1990 nimetati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti Panga nõukogu esimene koosseis, kuhu kuulusid Raimund Hagelberg, Siim Kallas, Endel Mändmaa (rahandusministrina), Valentin Porfirjev ja Rein Otsason (Eesti Panga presidendina). Otsason asus ühtlasi Eesti Panga nõukogu esimeheks. Eesti Panga nõukogu pidas oma esimese istungi 06.02.1990.

• 22.01.1990 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate staatuse kohta, millega muudeti kohalikud omavalitsused sisuliselt iseseisvaiks.

• 25.01.1990 kinnitas ENSV Valitsus oma määrusega Eesti 1990. aasta 5-protsendilise siselaenu väljalaske tingimused. Siselaenu obligatsioonide väärtuseks olid 1000, 5000, 10 000 ja 50 000 rubla ning need olid mõeldud riiklikele, kooperatiivsetele ja ühiskondlikele ettevõtetele. Obligatsioonide tulususeks kehtestati 5% aastas.

• 25.01.1990 kinnitas ENSV Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega vanaduspensioni alammääraks alates 1990. aasta 1. jaanuarist 80 rubla kuus.

• 27.01.1990 asutati ühendus Vaba Eesti, mille esimeheks sai Indrek Toome.

• 30.01.1990 võtsid EKP Keskkomitee ja ENSV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt lõpetati EKP Keskkomite ja ENSV Valitsuse ühisotsuste vastuvõtmine majandusliku ja sotsiaalse arengu küsimustes. Ühtaegu kehtestati, et ENSV Valitsus saab õiguse varasemaid ühisotsuseid ja -määrusi muuta ning vajadusel neid osaliselt või tervikuna kehtetuks tunnistada.

• 30.01.1990 toimunud Tallinna Linnavolikogu istungil kinnitati Tallinna Linnavalitsuse kogu koosseis, kuhu lisaks linnapea Hardo Aasmäele kuulusid kolm abilinnapead (Svetlana Tšuklova, Irina Raud ja Eino Tamm), üheksa nõunikku, linnasekretär (Andrus Lauren) ning Tallinna nelja rajoonivalitsuse esimehed.

Veebruar 1990

• 02.02.1990 suri akadeemik Paul Ariste (sündinud 03.02.1905).

• 02.02.1990 tuli Tartu rahu 70. aastapäeva tähistamiseks Tallinnas Linnahallis kokku ENSV rahvasaadikute täiskogu, mis võttis vastu resolutsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest.

• 17.02.1990 otsustati Järvakandis taasasutada Eesti Kaitseliit.

• 19.02.1990 võttis ENSV Valitsus vastu määrus, millega lõpetati vabariikliku sotsialistliku võistluse korraldamine kõigis eluvaldkondades.

• 19.02.1990 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi vastu seadluse kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest. ENSV Valitsusele tehti ülesandeks töötada välja rehabiliteeritud isikutele kahju hüvitamise kord.

Märts 1990

• 01.03.1990 taastati ENSV Valitsuse määrusega Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevus, mis oli katkenud pärast EV Valitsuse 1940. aasta 17. augusti otsust nimetatud liitude likvideerimise kohta.

• 1.03.1990 asus Eesti Vabariigi peaministriks presidendi ülesannetes Heinrich Mark (1911-2004), sinnani oli selles ametis Tõnis Kint (1896-1991).

• 02.03.1990 asutati Eesti Ettevõtjate Erakond, mille esimeheks sai Tiit Made. Erakonna loomise üks algatajaid oli Eesti Kooperatiivide ja Eraettevõtjate Assotsiatsiooni Liit.

• 05.03.1990 langetas ENSV valitsus otsus likvideerida NSVL Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklik Pank. Samal päeval otsustas valitsus moodustada NSVL Agrotööstuspanga Eesti Vabariikliku Panga ja kõigi selle allasutuste baasilt Eesti Maapank, kellele anti üle senise Agrotööstuspanga siinse üksuse põhikirja-, reserv- ja muud fondid. Valitsuse 18.05.1990 määrusega nähti ette, et Eesti Maapank asub tegutsema kui riiklik kommertspank. Litsentsi tegutsemiseks eraldiseisva krediidiasutusena sai Eesti Maapank küll alles 22.01.1991.

• 05.03.1990 tegi valitsus otsuse moodustada ka Eesti Sotsiaalpank, kellele anti üle senise NSVL Elamu-Sotsiaalpanga Eesti Vabariikliku Panga põhikirja-, reserv- ja muud fondid. Eelnevalt otsustati NSVL Elamu- ja Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Pank likvideerida. Nii nagu eespool mainitud Eesti Maapank, sai ka Eesti Sotsiaalpank Eesti Pangalt tegevuslitsentsi alles 22.01.1991.

• 08.03.‒09.03.1990 toimus Tallinnas Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutamiskongress. Partei esimeheks valiti Paul-Eerik Rummo.

• 10.03.1990 asutati Jalgpalliklubi FCF, mis on FC Flora koduklubiks. Klubi asutaja ja president Aivar Pohlak on öelnud, et FC Flora loomisel oli sooviks „panna vastukaaluks venekeelsele jalgpallikultuurile idanema Eesti jalgpall“.

• 11.03.1990 otsustas ENSV Valitsus moodustada ENSV Riikliku Välismajandusameti, mille peadirektoriks nimetati Mehis Pilv.

• 11.03.1990 kogunes oma esimesele istungjärgule Eesti Kongress. Kaks päeva kestnud koosolekute tulemusena võeti vastu tegevuskava Eesti iseseisvumiseks õigusliku järjepidevuse alusel. Oma tervituse saatis Eesti Kongressile ka EV peaminister presidendi ülesannete Heinrich Mark.

• 14.03.1990 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega tehti mitmeid muudatusi 18. maist 1989 kehtinud kodanike ühenduste seadusesse. Kõnealuste muudatustega anti sisuliselt voli parteide/erakondade modustamiseks.

• 15.03.1990 võttis Ülemnõukogu vastu ENSV statistikaseaduse, mis kehti koos muudatustega kuni riikliku statistika seaduse vastuvõtmiseni Riigikogus 11.06.1997. ENSV statistikaseadus nägi ette Riikliku Statistikaameti moodustamise senise Riikliku Statistikakomitee asemel.

• 16.03.1990 moodustati Rahandusministeeriumi käskkirja alusel Audiitortegevuse Nõukogu ja kinnitati selle põhimäärus. Audiitortegevuses Nõukogust sai audiitortegevust metoodiliselt juhendav, koordineeriv ja kontrolliv organ. Nõukogu üks ülesandeid oli audiitorite ja audiitorettevõtete ühendamine ning abi osutamine nende huvide kaitsmisel. Nimeliselt arvati Audiitortegevuse Nõukogu koosseisu Kaido Kallas (oli siis Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna raamatupidamise kateedri dotsent), Peeter Riit (Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna raamatupidamise kateedri juhataja), Andres Root (Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna statistika kateedri majanduse analüüsi laboratooriumi juhataja), Vello Volt (Eesti Majandusjuhtide Instituudi ökonoomika kateedri professor), Vello Väinsalu (koondise Eesti Kolhoosiehitus pearaamatupidaja), Sven Potapov (Rahandusministeeriumi kontrolli- ja revisjonivalitsuse juhataja), Evi Proosa (Rahandusministeeriumi kontrolli- ja revisjonivalitsuse juhataja asetäitja), Oleg Tšõmbarevitš (Rahandusministeeriumi kontrolli- ja revisjonivalitsuse juhataja asetäitja) ning N. Esko (Rahandusministeeriumi raamatupidamise ja aruandluse osakonna peaökonomist).

• 18.03.1990 toimusid ENSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, mis tuginesid 17.11.1989 vastu võetud ENSV Ülemnõukogu valimisseadusele. Neid valimisi võib paljuski nimetada vabadeks ja demokraatlikeks, sest valida võis mitme kandidaadi vahel ning EKP kõrval said oma kandidaate esitada ka muud ühiskondlikud liikumised ja valimisliidud, Rahvarinne nende seas. Vaid asjaolu, et 105. saadikust neli valiti Eestis asunud NSV Liidu sõjaväeosades moodustatud kinnistes valimisjaoskondades, paneb toonaste valimiste vabaduse küsimärgi alla. Kokku seati alguses üles küll 536 kandidaati, kuid lõpuks jäi neist pärast loobumisi ja registreerimist alles 392. Valimistulemuste selgitamisel kasutati esimest ja viimast korda nn üksiku ülekantava hääle meetodit. Valimistest võttis osa 912 648 inimest ehk 78,2% valimisnimekirjadesse kantutest. On pakutud, et 105. valitud saadikust 73 olid Eesti-meelsed ja Eesti iseseisvuse pooldajad. Oma esimesele istungile kogunes Ülemnõukogu XII koosseis 29. märtsil 1990.

• 21.03.1990 moodustasid ENSV Ülemnõukogusse valitud Rahvarinde esindajad oma saadikute ühenduse, mille esimeheks sai kunstnik Enn Põldroos.

• 25.03.1990 fikseeriti senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõplik lõhenemine. Selle Eesti-meelne tiib asutas iseseisva Eestimaa Kommunistliku Partei, mille esimeheks sai Vaino Väljas.

• 26.03.1990 ENSV Ülemnõukogu Presiidium nimetas oma seadlustega ümber Kohtla-Järva maakonna Ida-Viru maakonnaks ja Rakvere maakonna Lääne-Viru maakonnaks.

• 26.03.1990 vahetati Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti Panga nõukogus välja Valenyin Porfirjev, kelle asemele nimetati Mart Sõrg.

• 28.03.1990 otsustas ENSV Valitsus oma määrusega likvideerida riikliku tootmiskoondise Eesti Aiandus, mis oli moodustatud ENSV Ministrite Nõukogu määrusega 15. detsembrist 1988. Tootmiskoondise funktsioonid läksid aianduse arendamise valdkonnas üle ENSV Põllumajandusministeeriumile ning aiasaaduse jae-ja hulgimüügi juhtimise valdkonnas ENSV Kaubandusministeeriumile.

• 29.03.1990 toimus Ülemnõukogu XII koosseisu avaistung, kus valiti Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ja Ülemnõukogu juhatajaks Ülo Nugis. Päev hiljem, 30.03.1990 valiti ka kaks Ülemnõukogu juhataja asetäitjat, kelleks said Viktor Andrejev ja Marju Lauristin.

• 30.03.1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst. Otsus oli lakooniline ja koosnes vaid kahest lausest:

„Eesti NSV Ülemnõukogu tunnustab Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ning Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana.

Eesti NSV Ülemnõukogu on valmis koostööks Eesti Kongressi ja Eesti Komiteega Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel.“

• 30.03.1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, mis jõustus alates vastuvõtmise hetkest:

„Eesti riiklikust staatusest

Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17.juunil 1940. aastal ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.

Eesti NSV Ülemnõukogu, arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks, tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.

Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata.“

• 30.03.1990 nimetati ENSV Valitsuse määrusega senine ENSV Riiklik Litsentsiamet ümber ENSV Riiklikuks Kaubanduslitsentsiametiks. Samas kinnitatud põhimääruse kohaselt oli Kaubanduslitsentsiamet ENSV Valitsuse alluv riigivalitsemisorgan, mis korraldab kaupade (põllumajandussaadused, tarbekaup, tootmistehnilise otstarbega toodang, mitmesugused tööd ja teenused) sisse- ja väljaveo riiklikku reguleerimist.

Aprill 1990

• 03.04.1990 nimetas Ülemnõukogu oma otsusega Edgar Savisaare ENVS Valitsuse esimeheks (peaministriks). Ühtlasi tehti Savisaarele ülesandeks esitada Ülemnõukogule ettepanek ENSV Valitsuse isikulise koosseisu kohta. Vastavalt Savisaare ettepanekute laekumisele nimetas Ülemnõukogu Savisaare juhitud valitsuse ministrid ametisse ajavahemikul 10.04.1990–07.05.1990. Uude valitsuskabinetti kuulusid: valitsuse esimees Edgar Savisaar, riigiminister Raivo Vare (alates 17. aprillist), ehitusminister Gennadi Golubkov (alates 11. aprillist), haridusminister Rein Loik, justiitsminister Jüri Raidla (alates 19. aprillist), materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal, kaubandusminister Ants Laos, keskkonnaminister Toomas Frey (alates 11. aprillist), kultuuriminister Lepo Sumera (alates 10. aprillist), majandusminister Jaak Leimann (alates 11. aprillist), põllumajandusminister Vello Lind (alates 5. maist), rahandusminister Rein Miller (alates 7. maist), sideminister Toomas Sõmera, transpordiminister Tiit Vähi, siseminister Olev Laanjärv (alates 17. aprillist), sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir (alates 25. aprillist), sotsiaalminister Arvo Kuddo (alates 17. aprillist), tervishoiuminister Andres Ellamaa (alates 10. aprillist), tööstus- ja energeetikaminister Jaak Tamm (alates 25. aprillist), välisminister Lennart Meri (alates 11. aprillist) ning ministrid Endel Lippmaa (alates 11. aprillist) ja Artur Kuznetsov (alates 24. aprillist).

Savisaare valitsust on nimetatud üleminekuvalitsuseks, alates 08.05.1990 toimis see EV Valitsuse nime all. Savisaare valitsus püsis kuni 30.01.1992.

• 04.04.1990 asutati Eesti Turismifirmade Liit, mis toodi äriregistrisse üle 30.01.1997 ja toimib siiani. Turismifirmade Liidu esimeseks presidendiks valiti Daisy Järva, kes oli selles ametis kuni 1994. aastani.

• 05.04.1990 mõrvati Järvamaa praost ja Türi koguduse õpetaja Harald Meri (sündinud 23.12.1917). Jõhker kuritegu – koos Meriga mõrvati ka tema koduabiline, 6. aprillil 1990 süüdati aga Türi pastoraadihoone – on pakkunud aastaid ainest kõikvõimalikeks poliitilisteks ja ka poliitikavälisteks spekulatsioonideks. Harald Meri mõrvar on tänini tuvastamata.

• 07.04.1990 asutati Eesti Maa-Keskerakond, mille esimeheks valiti Ivar Raig. Erakond seadis oma eesmärgiks talunike ühenduse ja Eesti Maaliidu liitimise, kuid see siht jäi saavutamata. Maa-Keskerakond ühines 28. aprillil 1996 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, moodustades koos Erakonna Mõõdukad.

• 10.04.1990 nimetas Ülemnõukogu oma otsustega Lepo Sumera kultuuriministriks ja Andres Ellamaa tervishoiuministriks.

•11.04.1990 nimetati Ülemnõukogu otsustega Jaak Leimann majandusministriks, Ants Laos kaubandusministriks, Rein Loik haridusministriks, Endel Lippmaa ministriks, Lennart Meri välisministriks, Tiit Vähi transpordiministriks, Toomas Frey keskkonnaministriks ja Gennadi Golubkov ehitusministriks. Sideministriks oli küll esitatud Toomas Sõmera, kuid tema kandidatuur ei läinud Ülemnõukogus läbi.

•12.04.1990 otsustati Eestimaa ametiühingute XX kongressil senine ENSV Ametiühingute Nõukogu kujundada ümber Eesti Ametiühingute Keskliiduks, mille esimeheks valiti Ametiühingute Nõukogu senine esimees Siim Kallas.

• 11.04.1990 tegi ENSV Ülemnõukogu otsuse, milles kinnitati, et NSV Liidu sõjaväekohustus ei ole vastavuses Eesti NSV staatusega.

• 12.04.1990 kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid Vilniuses alla ühtse Balti turu moodustamise lepingule.

• 16.04.1990 nimetati Tartu Kommertspanga uueks juhatuse esimeheks Rein Kaarepere. Senine juhatuse esimees Ants Veetõusme oli 18.03.1990 toimunud Ülemnõukogu valimistel saanud riigi esinduskogu liikmeks. Kaarepere kutsujaks oli Tartu Kommertspanga järelevalvenõukogu esimees Olari Taal.

• 17.04.1990 nimetati Ülemnõukogu otsustega Raivo Vare riigiministriks, Olev Laanjärv siseministriks, Jüri Raidla justiitsministriks, Arvo Kuddo sotsiaalministriks ja Aleksander Sikkal materiaalsete ressursside ministriks. Rahandusministriks oli esitatud Enn Roose, kuid tema kandidatuuri lükkas Ülemnõukogu tagasi.

• 18.04.1990 nimetati Mart Tarmak ENSV Valitsuse korraldusega valitsuse esindajaks Leedus.

• 18.04.1990 kohtus ENSV Valitsuse esimees Edgar Savisaar Moskvas NSVL Ministrite Nõukogu esimehe Nikolai Rõžkoviga.

• 19.04.1990 algatas NSVL keskvalitsus Leedu suhtes majandusblokaadi. Samal päeval leidis Moskvas aset Arnold Rüütli, Edgar Savisaare ja akadeemik Endel Lippmaa kohtumine Mihhail Gorbatšovi ja Nikolai Rõžkoviga.

• 20.04.1990 sisenesid NSVL dessantväelased Vilniusesse ja hõivasid trükikoja.

• 24.04.1990 blokeeriti Moskva pankades Leedu pangaarved.

• 24.04.1990 nimetati Ülemnõukogu otsusega Artur Kuznetsov ENSV ministriks.

• 25.04.1990 nimetati Ülemnõukogu otsustega Jaak Tamm tööstus- ja energeetikaministriks, Siiri Oviir sotsiaalhooldusministriks ning Toomas Sõmera sideministriks. Olgu öeldud, et 11.04.1990 toimunud hääletusel oli Ülemnõukogu Sõmera kandidatuuri tagasi lükanud.

• 25.04.1990 kinnitas ENSV Valitsus ENSV Riikliku Maksuameti põhimääruse, mille tekstis kasutati lühendit Eesti Maksuamet.

• 28.04.1990 võttis ENSV Valitsus vastu määruse ühisettevõtete registreerimisest Eestis.

Mai 1990

• 04.05.1990 nimetati Läti NSV ümber Läti Vabariigiks.

• 07.05.1990 nimetati Ülemnõukogu otsustega Rein Miller rahandusministriks ja Vello Lind põllumajandusministriks. Sellega sai Edgar Savisaar, kes 03.04.1990 nimetati valitsuse esimeheks, lõpuks oma valitsuse komplekteeritud.

• 08.05.1990 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, mille kohaselt tunnistati kehtetuks nimetus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik.

 Seadus Eesti sümboolikast

Eesti NSV Ülemnõukogu, lähtudes eesmärgist taastada iseseisev Eesti riik ja juhindudes Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 30. märtsi otsusest Eesti riiklikust staatusest otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks nimetus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja võtta kasutusele ametliku nimetusena Eesti Vabariik.

2. Lõpetada Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena.

3. Rakendada Eesti Vabariigi 1938. a. põhiseaduse järgmised paragrahvid:

            § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

            § 2. Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik.

            § 4. Eestis on jõus ainult tema oma asutiste poolt kehtimapandud seadused.

            Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjad kehtivad Eestis õigusliku korra lahutamatute osadena.

            Keegi ei või end vabandada seaduse mitteteadmisega.

            § 5. Eesti riigikeeleks on eesti keel.

            § 6. Eesti riigivärvideks on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju määrab seadus.

4. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada ka Eesti NSV vapiga pitsateid ja planke.

5. Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise hetkest.

• 10.05.1990 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse Riigi Teataja väljaandmise kohta. Seadluse kohaselt oli Riigi Teataja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Vabariigi Valitsuse ametlik väljaanne, kus lisaks kuulusid avaldamisele ka maakonnavolikogude ja vabariiklike linnade volikogude normatiivaktid. Ühtlasi tunnistati kehtetuks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16.11.1965 otsus ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja väljaandmise kohta.

• 10.05.1990 said Tallinnas kokku Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogu esimehed.

• 11.05.1990 leidsid Moskvas aset EV valitsusjuhi Edgar Savisaare kohtumised Boriss Jeltsini, Vadim Bakatini ja Dmitri Jazoviga.

• 12.05.1990 moodustasid Eesti, Läti ja Leedu Balti Riikide Nõukogu. Ühtaegu tehti kolme riigi ühisavaldus osavõtu kohta Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest.

• 14.05.1990 kirjutas NSVL president Mihhail Gorbatšov alla seadlusele, mis tunnistas kehtetuks ENSV Ülemnõukogu poolt 30. märtsil 1990 vastuvõetud otsuse Eesti riiklikust staatusest.

• 15.05.1990 kogunesid Toompeale Interliikumise poolehoidjad, olles vastu Eesti Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Kell 16 asusid miitingulised rünnakut Toompeale, üritades lossi tungida. Valitsusjuht Edgar Savisaar esines selle peale raadioläkitusega, kutsudes rahvast Toompead kaitsma. Interindlastel õnnestus küll Toompea lossi väravatest läbi pääseda, kuid nad sunniti taganema ja Toompealt lahkuma.

• 16.05.1990 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse, millega kehtestati Eesti valitsemise ajutine kord. Eesti riigivõimu-, valitsemis- ja prokuratuuriorganid lahutati NSV Liidu süsteemist.

• 17.05.1990 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, milles nõustuti valitsuse initsiatiiviga moodustada kodurahu ja õiguskorra kaitse organisatsioon Eesti Kodukaitse. Veel samal päeva võttis valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati Siseministeeriumi juurde Eesti Kodukaitse. Vabatahtlike registreerimist Kodukaitsesse oli alustatud juba eelmisel päeval. Eesti Kodukaitse ülemaks nimetas valitsus Olev Laanjärve ja staabiülemaks Andrus Ööveli.

• 19.05.1990 asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei, mille etteotsa valiti Marju Lauristin.

• 21.05.1990 alustasid Interliikumise poolehoidjad streike.

• 23.05.1990 kinnitas valitsus Eesti Kodukaitse põhimääruse, mille kohaselt oli Eesti Kodukaitse rahva vabatahtlik organisatsioon, mis on moodustatud riikliku ja avaliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks. Kodukaitse ülema ja staabiülema, linnapea või maavanema kirjalikul nõusolekul oli kodukaitsjal õigus kanda kumminuia ning peatada ja kontrollida oma ülesannete täitmisel sõidukeid, kontrollida õigusrikkuja dokumente ning vajadusel toimetada ta miilitsajaoskonda (politseisse).Kodukaitsjal oli õigus takistada õiguskorra rikkumisi, hoidudes seejuures ületamast kriminaalseadusandluses sätestatud hädakaitse ja hädaseisundi piire.

• 23.05.1990 andis valitsus välja määruse Riigi Teataja väljaandmise kohta ning kinnitas ühtlasi väljaandmise korra. Mainitud korra kohaselt koosnes Riigi Teataja neljast osast ja lisast. Esimeses osas hakati avaldama Eesti Vabariigi seadusi, Ülemnõukogu otsuseid ja muid akte, Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusi ja otsuseid, välisriikidega sõlmitud lepinguid ja samuti lepinguid, millega Eesti on ühinenud. Teises osas avaldati valitsuse määrusi, millel oli normatiivne iseloom või üldine tähtsus. Kolmandas osas hakati avaldama Ülemnõukogu moodustatu komisjonide või komiteede, samuti ministeeriumide normatiivakte. Neljandas osas informatsioonilisi teadaandeid Ülemnõukogu, tema komisjonide ja komiteede, aga ka

 valitsuse tegevuse kohta, kroonikat ametisse nimetamise ja ametist vabastamise, samuti autasustamiste kohta. Riigi Teataja Lisas hakati avaldama riiklike ametite, inspektsioonide ja muude valitsusele alluvate organite, maakondade ja vabariiklike linnade volikogude ja valitsuste normatiivaket, samuti ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute juriidilist tähendust omavaid teadaandeid ning kuulutusi, mis vastavalt kehtivale korrale avaldati üldiseks teadmiseks. Nähti ka ette võimalus välja anda Riigi Teataja eriväljaandeid normatiivaktide kogumikena. Riigi Teataja hakkas ilmuma Riigikantselei väljaandel eesti ja vene keeles, vajadusel ka muudes keeltes (näiteks Eesti poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud originaalkeeles koos ametliku eestikeelse tõlkega).

• 25.05.1990 kogunes oma teisele istungjärgule Eesti Kongress, mis tunnustas Eesti seadusandliku koguna Eesti Kongressi.

• 26.05‒27.05.1990 toimus Rahvarinde II kongress, mis tunnustas Eesti seadusandliku võimuna Eesti Ülemnõukogu.

• 30.05.1990 kirjutasid Eesti Telegraafiagentuur (ETA) ja kirjastus Perioodika alla ingliskeelse nädalalehe The Estonian Independent asutamislepingule. Lehe asutamist toetas ka valitsus, eraldades rahandusministri reservist 50 000 rubla uue lehe rakendus- ja kujunduskuludeks. The Estonian Independenti peatoimetajaks asus Tarmu Tammerk, kes oli olnud ka aastail 1985‒1990 nädalalehe Kodumaa ingliskeelse lisana ilmunud ajalehe Homeland peatoimetaja. Homelandi viimane number ilmus 04.04.1990, The Estonian Independenti esimene number veel enne lehe ametlikku asutamist, 18.04.1990. 1991. aasta alguses hakkas The Estonian Independenti asemel ilmuma ajaleht The Baltic Independent. 06.05.1992 asutati selleks juba erakapitalil tuginev AS The Baltic Independent.

• 31.05.1990 võttis valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi Riikliku Tööturuameti moodustamise kohta. Tööturuameti põhimääruse kinnitas valitsus 01.08.1990 ning selle kohaselt oli Tööturuamet sotsiaalministri valitsemisalas tegutsenud riigivalitsemisorgan, kes teostas valitsuse tööturupoliitikat tööturu tasakaalustamiseks ja ratsionaalse tööhõive tagamiseks.

Juuni 1990

• 01.06.1990 moodustati Türi Näidissovhoostehnikumi varade baasil Laupa Põllmajandusühistu ja Türi Kõrgem Põllumajanduskool koos õppemajandiga.

• 05.06.1990 võttis valitsus vastu määruse, millega asutati Siseministeeriumi ettepanekul Pärnumaal Paikuse alevikus Siseministeeriumi Politseikool, kasutades selleks Haridusministeeriumi haldusalas seni tegutsenud 2. Erikutsekooli materiaal-tehnilist baasi (maakasutus, hooned, rajatised, pooleliolev elumaja ja muud põhivahendid, välja arvatud erikutsekooli senised elumajad ja ühiselamu). Erikutsekooli kasvandike ümberpaigutamine muudesse kasvatusasutusse pidi korraldama Haridusministeerium. Politsekoolis hakati üpetama madalama astme politseitöötajaid (kordnikke ja abikonstaableid). 06.06.1990 määrati Siseministeeriumi käskkirjaga Politseikooli direktoriks Jüri Merits, kes oli kooli eesotsas kuni aastani 2001.

• 06.06.1990 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi Riigikontrolli seaduse, mis sätestas, et Riigikontroll on oma tegevuses iseseisev, Eesti Vabariigi seadustele alluv majanduskontrolli teostav riigiorgan, kes kontrollib raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust ning riigi vara säilimist.

• 09.06.1990 loodi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), millest novembris 1992 sai rahvusliku koonderakonna Isamaa üks asutajaid. EKRE liikmeteks olid näiteks Enn Tarto (erakonna esimees) ja Kaido Kama.

• 16.06.1990 õhtul väljus Rootsis Stockholmi sadamast reisiparvlaev Nord Estonia, mis jõudis Eestisse Tallinna Merekaubasadama kai äärde järgmise päeva ehk 17.06.1990 hommikul. See reis tähistas Eesti ja Rootsi vahelise laevaühenduse taastamisest 50 aastat kestnud pausi järel. Rootsi lipu all sõitnud parvlaeva Nord Estonia opereeris 1989 loodud Rootsi‒Eesti ühisfirma Estline AB. Nord Estonia sõitis Stockholmi ja Tallinna vahet kuni jaanuari lõpuni 1993, mille järel asus tema asemele 01.02.1993 reise alustanud reisiparvlaev Estonia. Estline AB oli vastavalt ENSV Transpordikomitee juhi Tiit Vähi allkirjastatud otsusele omandanud 10 aastaks ainuõiguse teenindada Rootsi‒Eesti laevaliini. Sama laev, küll uue nime all Vana Tallinn, teenindas hiljem veel ka aktsiaseltside Inreko ja Tallink laevaliine.

• 18.06.1990 võttis USA Kongress vastu deklaratsiooni, milles kutsuti NSV Liitu üles tunnustama Balti riikide okupeerimist.

• 20.06.1990 kinnitas valitsus oma määrusega EV Riikliku Perekonnaseisuameti põhimääruse.

• 26.06.1990 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduse, mille kohaselt maksustati Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaupade käive. Aktsiisiga ei maksustatud imporditud kaupu, kui need olid juba eksportija asukohariigis maksustatud. Seaduse lisas 1 oli ära toodud aktsiisiga maksustatud kaupade loetelu koos maksumääraga (% müügihinnast). Loetelu ise oli järgmine:

Aktsiisimaksu seaduse lisas oli ära toodud veel teinegi loetelu, kus maksumäär oli kehtestatud rublades dekaliitri kohta. See loetelu oli järgmine:

• 28.06.1990 muutis Ülemnõukogu Eesti NSV pangaseadust, sätestades, et Eesti Panga president ei või samaaegselt olla Eesti Panga nõukogu esimees. Nõukogu liikmeks võis president samas edasi jääda. Ühtlasi nimetati Eesti NSV pangaseadus ümber Eesti Vabariigi pangaseaduseks.

• 29.06.1990 ilmus ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja viimane number. Vastavalt Ülemnõukogu Presiidiumi 10.05.1990 seadlusele ja EV Valitsuse 23.05.1990 määrusele hakati alates 1. juulist 1990 välja andma Riigi Teatajat.

• 30.06.‒01.07.1990 toimus Tallinnas XXI üldlaulupidu, millel osales 690 kollektiivi ühtekokku 28 922 laulja ja pillimängijaga. Peo üldjuhtideks olid Ants Üleoja (oli ühtlase peo kunstiline juht), Kuno Areng, Lennart Jõela, Uno Järvela, Venno Laul, Vello Loogna, Silvia Mellik, Leho Muldre, Olev Oja, Priit Raik, Jüri Rent, Alo Ritsing, Heldur Saade, Ants Sööt, Vaike Uibopuu, Uno Uiga, Taavo Virkhaus ja Ene-Juta Üleoja. Laulupeo aujuhtideks olid valitud Gustav Ernesaks, Richard Ritsing ja Roman Toi.

Juuli 1990

• 01.07.1990 hakkas senise Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja asemel ilmuma Riigi Teataja.

• 05.07.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse ettevõtluse detsentraliseerimise kohta. Määruses öeldi, et Tööstus- ja Energeetikaministeeriumil, Põllumajandusministeeriumil, Materiaalsete Ressursside Ministeeriumil, Ehitusministeeriumil, ETKVL-i juhatusel ja teenindussüsteemi vabariiklikel tootmiskoondistel tuleb vaadata läbi vabariiklike linnade ja maakondade valitsuste ettepanekud ettevõtete eraldi asuvate tsehhide ja filiaalide iseseisvumise kohta ning tagada käesoleval aastal iseseisvuvate tsehhide ja filiaalide ettevalmistamine iseseisva juriidilise isiku (ettevõtte) staatuse saamiseks 1. septembrist 1990. Lisatud oli ka nimekiri ettevõtete eraldi asuvatest tsehhidest ja filiaalidest, kelle iseseisvumise kohta linna- ja maakonnavalitsused on esitanud vastavasisulise ettepaneku.

Nimekirjas olid Eesti Energiajärelevalve Tartu osakonna Võru jaoskond, Eesti Energoremondi Turba tootmisbaas, Tootmiskoondise Talleks Paide tsehh, Rakvere Gaasimajanduse Kontori Tootmisvalitsuse Rakvere Gaas Paide vedelgaasitsehh, Tartu Gaasimajanduse Kontori Põlva vedelgaasitsehh, Tallinna Vee ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise Hiiumaa jaoskond, Katse-Mehaanikatehase Progress Kanepi tootmisjaoskond, kooperatiivse ettevõtte Desurek Tartu tsehh, Tootmiskoondise Eesti Taara Tartu Baas ja Rakvere Baas, Tootmiskoondise Tarmel Keava meistrijaoskond, Türi Metsakombinaadi Vändra tsehh, Tallinna Teadusliku Mööblitootmiskoondise Standard Kose-Risti tsehh, Tootmiskoondise Flora tsehh nr. 6. Tootmiskoondise Vasar Tapa tsehh. Tootmiskoondise Tootsi Saikla tsehh ja Lehtse jaoskond, Koondise Elkar Võru Jalatsivabrik, Naha- ja Jalatsitootmiskoondise Kommunaar

Pärnu Jalatsivabrik ja Rakvere filiaal, V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondise Pärnu filiaal, Vabriku Tekstiil Raasiku ja Rakvere jaoskond, Tootmiskoondise Marat Mustvee Pesuvabrik, Õmblustootmiskoondise Noorus Kiviõli, Sillamäe ja Kohtla-Järve õmblusvabrik, Õmblustootmiskoondise Baltika Keila ja Vasalemma jaoskond, Tootmis-Kaubanduskoondise Linda Viljandi Nahavabrik, Viljandi Galanteriiettevõte ja Tapa tootmisjaoskond, Pärnu Linakombinaadi Mõisaküla tsehh, Rahvakunstimeistrite Koondise Uku Kuressaare ja Orissaare jaoskond, Tootmiskoondise Eesti Trükitööstus Trükikoda Kiir, Tootmiskoondise Liviko Tartu Pärmivabrik ja Salutaguse Pärmivabrik, Tallinna Piimatoodete Kombinaadi Emmaste tsehh, Tallinna Lihakombinaadi Kõrgessaare tsehh, Rakvere Lihakombinaadi Kohtla-Järve tsehh, Ambla Biopreparaatide Katselaboratoorium, Liha-Piimatööstuse Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo Türi Eksperimentaalosakond, EKE Projekti Paide osakond, Tootmiskoondise Kooperaator Tartu filiaal ja Aruküla tsehh,       Tootmiskoondise Rakvere Viljandi filiaal, Leivatööstuse Standard Aruküla Leivatehas ja Keila Leivatehas, Ehitusuuringute Instituudi Pärnu osakond, Tootmiskoondise Ühendus Võru jaoskond, Tootmiskoondise Jõgeva Uduvere Villatööstus ning Tootmiskoondise Autoteenindus Haapsalu filiaal.

• 05.07.1990 kinnitas EV Valitsus Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse. Riigiettevõtteks on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mille omanikuks on Eesti Vabariik. Põhimääruse kohaselt riigiettevõte asutatakse ja tegutseb üldjuhul nendes tegevusvaldkondades, kus turumajanduse üldine regulatsioonisüsteem ei toimi või on mitteküllaldane riigi strateegiliste ja elanike jaoks esmatähtsate ülesannete lahendamisel. Riigiettevõte vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Riik ei astuta riigiettevõtte kohustuste eest, samuti ei vastuta riigiettevõte riigi kohustuste eest. Samas öeldi, et riigiettevõtte kahjum, mis on tingitud tema tegutsemisest ebasoodsates majandamistingimustes ega ole tekkinud ettevõtte enda süül, võidakse katta riigieelarvest.

• 05.07.1990 kinnitas EV Valitsus ka munitsipaalettevõtte põhimääruse. Munitsipaalettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis asutatakse munitsipaalomandi baasi ja mille kõrgemalseisev organ on kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Munitsipaalettevõte vastutab oma kohustuste eest temale üleantud ja tema tegevuse tulemusena moodustunud vara ja vahenditega Eesti Vabariigi

seadusandluses ja ettevõtte põhikirjas ettenähtud korras. Munitsipaalettevõtte maksuvõimetuse korral vastutab tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ.

• 06.07.1990 kinnitas EV Valitsus raamatupidamise põhimääruse, mis kehtestati alates 1. jaanuarist 1991 ja millele pidi üle minema ettevõtteseaduse kohaselt registreeritud ettevõtted, eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused, samuti muud asutused ja organisatsioonid. Määrus ei laienenud taludele ja individuaaltööga tegelevatele üksikisikutele, kelle aruandlus reguleeritakse maksuseadusandlusega.

• 07.07.1990 oli kavandatud Eesti vabadusvõitlejate kokkutulek Toris, mis jäeti aga ära Nõukogude sõjaväe vahelesegamise tõttu.

• 27.07.‒29.07.1990 pidi toimuma kolmas rokifestival Rock Summer, mis aga jäeti korraldajate ehk levimuusikute klubi Muusik ja selle presidendi Jüri Makarovi otsusel ära. Ajakirja Muusik 1990. aasta neljandas numbris ilmus selle kohta korraldajate avaldus:

„Rock Summeri festivalide organiseerimiskomitee, võttes arvesse Eestimaal praeguseks väljakujunenud poliitilist ja majanduslikku situatsiooni, leiab, et 27.‒29. juulile 1990 väljakuulutatud festivali Rock Summer’90 ‒ Freedom Fest toimumine sellises olukorras ei ole võimalik.

Viimase aja sündmused, eriti aga okupatsiooniarmee jõudemonstratsioon Toris on otsustavalt kahandanud välisartistide, -pressi ja -firmade usaldust meie võimalustesse tagada suurürituste läbiviimine rahvusvahelisel tasemel ilma mis tahes ekstsessideta, samuti välisriikide kodanike ja nende omandi puutumatus Eestis.“

• 31.07.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Informaatikafondi moodustamise kohta. Eelarvelise fondi põhiülesandeks oli informaatika arendamine ja riikliku infopoliitika teostamine. Informaatikafondi tegevdirektoriks asus Ustus Agur. Informaatikafondi juhtimine ja rahaliste vahendite käsutamine anti üle Eesti Informaatikanõukogule, mille eesotsas seisis sel ajal riigiminister Raivo Vare. Informaatikanõukogu ise oli loodud juba ENSV Ministrite Nõukogu 20.11.1989 korralduse alusel informaatika arengustrateegia väljatöötamiseks ja arendustööde koordineerimiseks.

August 1990

• 01.08.1990 kirjutasid Eesti valitsusjuht Edgar Savisaar ja NSV Liidu siseminister Vadim Bakatin alla kokkuleppele, mille alusel allutati siinne Siseministeerium Eesti valitsusele.

• 03.08.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse maanteeäärse teenindusvõrgu väljaarendamise kohta. Maanteede äärde teenindusettevõtete ja -asutuste rajamist pidi hakkama koordineerima EV Riiklik Maanteeamet.

• 06.08.1990 tunnistas Eesti Ülemnõukogu NSV Liidu relvajõudude viibimise Eesti territooriumil rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks.

• 07.08.1990 võttis EV Ülemnõukogu vastu seaduse, mille alusel võeti Eesti Vabariigis riigilipuna ja riigivapina kasutusele kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp ja riigivapp. Ühtaegu tühistati ENSV seadusandlikud aktid ENSV riigilipu ja riigivapi kohta.

• 07.08.1990 tunnistas Eesti Ülemnõukogu kehtetuks 16. novembril 1988 vastu võetud resolutsiooni liidulepingu kohta ning otsustas korraldada Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhted Tartu rahulepingu alusel.

• 10.08.1990 avati pidulikult Rakvere Lihakombinaadi uus tootmiskompleks.

• 16.08.1990 said alguse Eesti Vabariigi ja NSV Liidu läbirääkimised.

• 23.08.1990 varahommikul tõsteti Tartus Riia mäel oma postamendilt maha Lenini pronkskuju, mis oli seal seisnud alates jaanuarist 1952. Monumendi alus lammutati nädalajagu päevi hiljem. Lenini kuju mahavõtmine toimus kodanikualgatuse korras ning toonane Tartu linnapea Toomas Mendelson allkirjastas samal päeval Tartu Linnavalitsuse määruse, millega loeti kultuurimälestisena arvele võetud kuju mahavõtmine õigustühiseks ja nõuti monumendi taastamist. Kusjuures ka Tartu Linnavolikogu oli oma 24.08.1990 otsusega liigitanud kuju mahavõtmise seaduslikkuse rikkumiseks, pidades samas Lenini kuju paigutamist selle endisele kohale siiski ebaõigeks. Nimetatud määrusele ja otsusele vaatamata vedeles Lenini kuju aastaid Tartu eri ettevõtete õuel. Novembris 1997 üritati Lenini pronkskuju oksjonil maha müüa, kusjuures alghinnaks oli määratud 199 000 Eesti krooni, ent see üritus kukkus läbi. Aastal 2006 toimetati kuju Tallinna Eesti Ajaloomuuseumile kuuluva Maarjamäe lossi hoovi, kuhu koguti muidki ENSV aegseid monumente, ning Tartu Leninit võib seal praegugi näha.

September 1990

• 05.09.1990 kiideti heaks Eesti, Läti ja Leedu ühine memorandum, milles tuletati maailma riikidele meelde Balti riikide staatust.

• 08.09.1990 otsustas kolm vasaktsentristlikku parteid ühineda Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks, mille etteotsa valiti Marju Lauristin.

• 14.09.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega kehtestati piirangud riigivalitsemisorganite teenistujate töösuhetes ja ettevõtluses osalemises. Eesti Vabariigi Valitsuse liikmetel ja riigivalitsemisorganite teistel teenistujatel on õigus töötada nimetatud organites ainult sellel ametikohal, kuhu nad on nimetatud või muul alusel tööle võetud. Riigivalitsemisorganite teenistujad ei või tegelda ettevõtlusega, osaleda ettevõtete, nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste tegevuses ega kuuluda nende juhtorganitesse, välja arvatud juhul, kui nad osalevad ettevõtete tegevuses riigivalitsemisorgani esindajana riiklike või ühiskondlike huvide tagamiseks vastava organi ülesandel. Riigivalitsemisorgani teenistujal on keelatud võtta ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt vastu kingitusi (rahana, väärtpaberitena, hinnaliste esemetena jne.), saada neilt vara tasuta kasutamiseks ja kasutada muid nende poolt pakutavaid soodustusi ja hüvesid, mis ei tulene seadusandlusest. Tööle asumisel esitab riigivalitsemisorgani teenistuja teda ametikohale nimetanud või muul alusel tööle võtnud organile kirjaliku infornatsiooni oma sissetulekutest ning suhetest ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega.

• 14.09.1990 otsustas EV Valitsus oma määrusega moodustada EV Valitsuse rahvamajanduskomitee, mille koosseisu arvati EV Valitsuse esimees, kes sai ühtlasi komitee esimeheks, EV Valitsuse aseesimees, ehitusminister, majandusminister, materiaalsete ressursside minister, sotsiaalminister, transpordiminister, tööstus- ja energeetikaminister, Riikliku Metsaameti peadirektor, Riikliku Välismajandusameti peadirektor ning EV Valitsuse poolt määratud kuue ettevõtte juhid. Määruse lisas toodi ära ettevõtete juhid ära ka nimeliselt: puuvillakombinaadi Kreenholmi Manufaktuur peadirektor, kontserni Estar direktorite nõukogu esimehe asetäitja Oleg Klušin, metsatööstuskoondise Tarmeko peadirektor, kontserni Eesti Metsatööstus direktorite nõukogu esimees Olev Nigul, Kullamaa kolhoosi direktor, Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu esimees Heino Priimägi, Tartu projekteerimis- ja ehituskoondise Tartu Maja juhataja Olari Taal, tootmiskoondise Talleks peadirektor Paul Treier ja tootmiskoondise Vasar peadirektor Ants Viigisalu. Rahvamajanduskomitee põhimääruse kinnitas EV Valitsus alles 23. jaanuaril 1991.

• 19.09.1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega Riikliku Tolliameti põhimääruse, mille kohaselt oli Tolliamet Vabariigi Valitsusele allunud riigivalitsemisorgan, kes teostas Vabariigi Valitsuse poliitikat tolli korraldamise valdkonna ja tegutses rahandusministri valitsemisalas.

• 20.09.1990 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi politseiseaduse, millega määrati kindlaks politsei koht ja roll riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite süsteemis ning sätestati politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutus. Riikliku ametina allutati politsei siseministri vastutusalasse. Teenistuslikult jaotati politsei neljaks: väli-, kriminaal-, liiklus- ja kaitsepolitseiks.

• 20.09.1990 nimetas Ülemnõukogu oma otsusega riigikontrolöriks Hindrek-Peeter Meri, kes astus oma ametisse 20.11.1990.

• 22.09.1990 loodi Vabariiklik Koonderakond (VKE), mille tuumiku moodustasid ühenduse Res Publica ja Eesti Töökollektiivide Liidu juhid. VKE tuntumad liikmed olid Leo Starkov (erakonna esimees), Mart Nutt, Jüri Luik, Ülo Nugis ja Indrek Kannik. 21. novembril 1992 moodustas VKE koos Kristlik-Demokraatliku Erakonna, Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kristlik-Demokraatliku Liiduga rahvusliku koonderakonna Isamaa.

• 24.09.1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega EV Riikliku Migratsiooniameti põhimääruse.

• 25.09.1990 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Saare maakonna Kuressaare linna ja Muhu valla omavalitsusliku staatuse, mis hakkas mõlemal juhul kehtima 01.10.1990.

• 26.09.1990 kirjutasid Rein Kaarepere, Tõnu Laak, Peeter Luik, Rain Lõhmus, Sulo Muldia, Andres Saame, Toomas Sildmäe, Olari Taal ja Hannes Tamjärv alla aktsiaseltsi Rebaco asutamislepingule. Rebaco tähistas tuletist ingliskeelsetest sõnadest Re(val) Ba(nking) Co(rporation). Asutajate eesmärk oli oma panga loomine, mis ka lõpuks õnnestus. Ehkki toonane NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Pank kinnitas tulevase Hansapanga põhikirja juba 03.04.1991, alustati siiski alles 01.07.1991 hoopis Tartu Kommertspanga Hansapangana ehk Tartu Kommertspanga filiaalina. Enne seda oli AS Rebaco omanikering jõudnud muutuda: 1991. aasta alguses lahkusid Rebacost Peeter Luik ja Sulo Muldia ning nende asemele kutsuti Jüri Mõis ja Heldur Meerits. Iseseisev AS Hansapank asutati alles 07.01.1992.

• 26.09.1990 võttis EV Ülemnõukogu vastu rendiseaduse.

• 27.09.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega otsustati lõpetada alates 15.oktoobrist 1990 riiklike dotatsioonide maksmine liha- ja piimatoodetele, kusjuures IV kvartalis maksmata jääva dotatsiooni summa moodustab 76,8 milj. rubla.

Otsustati ka vähendada alates 15.oktoobrist 1990 teraviljatoodetele riigieelarvest makstavat dotatsiooni, sellest IV kvartalis 14,0 milj. rubla võrra.

Seni ettenähtud dotatsioonide maksmise lõpetamise ja vähendamisega seotud hinnatõusu (sealhulgas kalatoodete kallinemine) kompenseerimiseks otsustati maksta lastele, õppuritele, üliõpilastele, lapsehoolduspuhkusel olevatele emadele, mittetöötavatele pensionäridele ning igakuulise riikliku toetuse saajatele ühekordset kompensatsiooni, milleks eraldati ühtekokku 15,6 miljonit rubla.

• 28.09.1990 sõlmisid Kirgiisi NSV valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö arendamise kokkuleppe. Eesti poolt kirjutas kokkuleppele alla valitsusjuht Edgar Savisaar. Nimetatud kokkulepe jäi püsima ka pärast Kirgiisia ehk Kõrgõzstani iseseisvumist ning kaotas oma kehtivuse alles 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 28.09.1990 nimetati Tallinna Linnavalitsuse määrusega jaanuaris 1968 moodustatud Tallinna Kommunaalmajanduse Valitsus ümber Tallinna Kommunaalametiks.

Oktoober 1990

• 01.10.1990 moodustati EV Valitsuse määruse alusel Eesti Vabariigi Riigivaraamet, mille tegevuse aluseks olnud põhimäärus kinnitati küll alles 27.06.1991 ja seegi oli ajutine. Vastavalt ajutisele põhimäärusele pidi Riigivaraamet korraldama Eesti Vabariigi omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist. Kui algse määruse kohaselt allus Riigivaraamet otse valitsuse esimehele ehk peaministrile, siis ajutise põhimääruse alusel läks ta majandusministri valitsemisalasse.

• 01.10.1990 lõpetas tegevuse Televisiooni- ja Raadiokomitee ning Eesti Televioon ja Eesti Raadio jätkasid tegevust iseseisvate asutustena, alludes otse Ülemnõukogule. Eesti Televisiooni peadirektoriks asus Mart Siimann ja Eesti Raadio peadirektoriks Peeter Sookruus.

• 03.10.1990 asutati Eesti Välisühingute Assotsiatsioon, mille eelkäijaks on loetud 1958. aastast tegutsenud Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut. Asutamisel vastu võetud põhikirja kinnitas EV Valitsus oma 10.12.1990 protokollilise otsusega. Assotsiatsioon seadis oma eesmärgiks tutvustada maailma rahvaid Eesti maa ja rahva eluga, kultuuri, ajaloo ja majandusega, aidata kaasa Eesti suhete arendamisele teiste riikidega, Eesti Vabariigi tagasipöördumisele rahvusvahelisele areenile rahvusvahelise õiguse subjektina. Assotsiatsiooni esimehena asus tegutsema Andres Aarma (1947‒1999).

• 04.10.1990 võttis Eesti valitsus vastu määruse, mille alusel likvideeriti keskse tsensuuriorganina toiminud Glavliti Eesti üksus ehk ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus. Glavliti viimane ülem Eestis oli Kurt Ingerman, kelle EKP KK büroo oli kinnitanud ametisse oma 05.07.1983 istungil.

• 15.10.1990 võttis valitsus vastu korralduse moodustada Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseks kodanikualgatuse korras majanduspiiri kaitseteenistus, pannes majanduspiiri kaitse organiseerimise Eesti Kodukaitsele. Ühtlasi moodustati kõigis maakondades majanduspiiri kaitse organiseerimise staabid ning nimetati piiriäärsete maakondade piirilõikude ülemad Pärnumaal, Viljandimaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.

• 16.10.1990 toimus Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) taasasutamise koosolek. Juba eelnevalt, 31.03.1989 oli taasloodud Tallinna NMKÜ. Eesti NMKÜ registreeriti Haridusministeeriumi juures 15.02.1991. Samal aastal liitus Eesti NMKÜ oma ülemaailmse emaorganisatsiooniga World YMCA. Analoogselt taastatud  naisorganisatsioonid, 21.05.1991 loodud Tallinna Noorte Naiste Kristlik Ühingu (NNKÜ) ja 24.10.1992 asutatud Tartu NNKÜ tegid peagi ühisavalduse liitumiseks Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühinguga, mis kohe heaks kiideti ning mille tulemusena moodustati Eesti NNKÜ‒NMKÜ. 05.10.1994 nimetati Eesti NNKÜ‒NMKÜ ümber Eesti NNKÜ‒NMKÜ Liiduks, mis 1995 liitus kristlike noorte naiste ülemaailmse emaorganisatsiooniga World YWCA. Eesti NNKÜ‒NMKÜ Liidu ületoomisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 25.02.1999 võttis ühendus oma ametlikuks nimeks Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit. Ühendus peab end 1925‒1940 tegutsenud Eesti NMKÜ Liidu ja 1931‒1940 Eesti NNKÜ Liidu õigusjärglaseks.

• 16.10.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse majanduse korrastamise ja anarhiailmingute pidurdamise abinõude kohta. Muu hulgas keelati ettevõtetel ja organisatsioonidel kanda raha Eesti territooriumil tegutsevates pankades olevatele hoiuarvetele, välja arvatud palgalehtede alusel makstavateks töötasudeks ja nendega võrdsustatud väljamakseteks ning elanikelt kokkuostetud põllumajandussaaduste eest tasumiseks ettenähtud vahendid. Linna- ja maakonnavalitsused pidid aga tugevdama kontrolli oma haldusterritooriumil tegutsevate kooperatiivide, aktsiaseltside ja majandusühingute tegevuse üle. Ühtaegu anti linna- ja maakonnavalitsustele õigus nõuda kooperatiivide, aktsiaseltside ja muude majandusühingute ebaseadusliku tegevuse (registreerimata majanduslik või põhikirjaväline tegevus) tulemusena saadud tulu täies ulatuses sisse kohalikku eelarvesse.

• 21.10.1990 maeti Tallinna Metsakalmistule president Konstantin Pätsi põrm. Pätsi oli sündinud 23. veebruaril 1874 ja surnud 18. jaanuaril 1956

• 22.10.1990 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse ja lisaks ka otsuse majanduspiiri seaduse rakendamise kohta. Seaduse kohaselt oli Eesti majanduspiir kontrollpunktide süsteem Eesti siseturu kaitseks. Samas lisati, et kontrolli Eesti majanduspiiril tagab Eesti valitsus, lähtudes Eesti Vabariigi kokkulepetest NSV Liidu, Vene NFSV ja Läti Vabariigiga.

• 23.10.1990 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Põlvamaa Vastse-Kuuste valla, Tartumaa Ülenurme valla ja Lääne-Virumaa Vinni valla omavalitsusliku staatuse, mis hakkasid kehtima 1. novembrist 1990.

• 31.10.1990 nimetas valitsus Jüri Nurme (1952) Politseiameti peadirektoriks.

November 1990

• 01.11.1990 reorganiseeriti senine territoriaalne tootmiskoondis Eesti Gaas riigiettevõtteks Eesti Gaas. Tegu oli esimese riigiettevõttega Eestis.

• 05.11.1990 otsustati EV Valitsuse määrusega likvideerida 1. jaanuarist 1991 riikliku vastuvõtu organid tootmiskoondises Estoplast, Narva Kroomnahatehases, projekteerimis- ja ehituskoondistes Tartu Maja ning Elamu (Tallinnas).

• 06.11.1990 asutati Eesti Ajalehtede Liit.

• 08.11.1990 kinnitati valitsuse korraldusega majanduspiiri kaitseteenistuse ajutine põhimäärus, milles sätestati, et Eesti Vabariigi majanduspiir on Eesti siseturu kaitseks moodustatud kontrollpunktide süsteem. Kontrollpunktid rajatakse naaberriikidega ühendavatel teedel, raudteejaamades, lennujaamades ja sadamates. Põhimääruses nimetati majanduspiiri kaitseteenistust ka piiriteenistuseks, kes teeb koostööd Siseministeeriumi, Tolliameti ja Kaubalitsentsiametiga.

• 15.11.1990 nimetas Ülemnõukogu ametisse Eesti Panga nõukogu uue ehk teise koosseisu, kuhu kuulusid Raimund Hagelberg, Rudolf Jalakas, Siim Kallas, Rein Miller (rahandusministrina), Rein Otsason, Ivi Proos, Mart Sõrg, Ülo Uluots ja Ants Veetõusme.

• 19.11.1990 algas Pariisis OSCE tippkohtumine, kust Balti riikide esindajad sunniti NSV Liidu survel lahkuma.

• 22.11.1990 esitas 28 USA senaatorit oma valitsuse nõudmise toetada Balti riikide taastamist.

• 22.11.1990 sai tegevuslitsentsi Virumaa Kommertspank, mis 22. oktoobril 1996 nimetati ümber Eesti Maapangaks ja mille pankrot kuulutati välja 24. augustil 1998.

• 26.11.1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega raviainete, ravimite, ravimpreparaatide ja ravimisarnaste ainete registreerimise ja turustamise eeskirjad Eestis.

• 26.11.1990 sai tegevuslitsentsi Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank, mis toimis enne liitumist Eesti Hoiupangaga iseseisva krediidiasutusena kuni 2. septembrini 1996.

Detsember 1990

• 01.12.1990 algas Vilniuses Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogu ühisistungjärk, mis pöördus maailma parlamentide poole palvega aidata lõpetada NSV Liidu ähvardusi Balti riikide aadressil.

• 05.12.1990 purustasid Nõukogude sõjaväelased NSV Liidu kaitseministri Dmitri Jazovi korraldusel vabadusvõitlejate monumendid Kautlas ja Porkunis.

• 05.12.1990 nimetas Ülemnõukogu oma otsustega ametisse neli Riigikontrolli peakontrolöri, kelleks olid Olav Lüüs, Georg Männik, Sven Potapov ning Jaan Tedder.

• 06.12.1990 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlustega Pärnumaal Häädemeeste valla, Vändra alevi ja Kilingi-Nõmme linna, Harjumaal Keila linna, Põlvamaal Laheda valla ja Viljandimaal Suure-Jaani linna omavalitsusliku staatuse.

• 12.12.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse taksoteeninduse korrastamise abinõude kohta. Kehtestati, et taksoteenuseid võib osutada ainult kehtestatud korras taksokeskuse poolt väljaantud teenindusloa olemasolu korral.

• 13.12.1990 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta. Selle seaduse järgi asuti erastama teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtteid, nende ettevõtete terviklikke struktuuriüksusi ja objekte tervikvarana tingimusel, et erastatava üksuse vara väärtus ettevõtte põhikirjafondis ei ületa 500 000 rubla. Kõnealust seadust tuntakse ka kui väikeerastamise seadust.

• 18.12.1990 kõneles NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil Eesti Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, kes tegi teatavaks, et Eesti ei kirjuta alla NSVL liidulepingule.

• 19.12.1990 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse omandiõiguse järjepidevuse taastamisest, milles tunnistati, et Eesti Vabariigi omandisuhete muutmine Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu poolt oli vägivaldne. Ühtaegu tunnistati ebaseaduslikuks ENSV Riigivolikogus 1940. aasta 23. juulil vastu võetud deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta ninga deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks. Samuti tunnistati, et 1947. aastast alanud kollektiviseerimine Eestis toimus sunniviiliselt, omanike õigusi rikkudes.

• 20.12.1990 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Järvamaa Türi linna, Harjumaa Viimsi valla, Raplamaa Loodna ja Vigala valla, Saare maakonna Leisi valla ja Võrumaa Võru linna omavalitsusliku staatuse.

• 20.12.1990 avati Taani pealinnas Kopenhaagenis Balti Informatsioonikeskus ja selle Eesti infobüroo. Pidulikul avamisel viibisid kõigi kolme Balti riigi välisministrid, nende seas Eesti välisminister Lennart Meri, ja ka Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen. Keskuse ja büroo etteotsa asus Arvo-Jürgen Alas, hilisem Eesti suursaadik Taanis.

• 20.12.1990 kinnitas EV Ülemnõukogu Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve, mille tulud ja kulud moodustasid 1 627 370 000 rubla.

• 20.12.1990 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse maarefornist. Otsuses tõdeti, et Eestis 1940. aastal läbi viidud maa natsionaliseerimine ja hilisem põllumajanduse sundkollektiviseerimine lõhkus vägivaldselt Eeslis väljakujunenud maasuhete struktuuri, maaelu ja põllumajandusliku tootmise alused. Samas otsustati lugeda kogu maa, sealhulgas sundvõõrandatud maa kuni selle tagastamise, kompenseerimise ja edasise kasutamise tingimuste ja korra seadusandliku kindlaksmääramiseni jätkuvalt Eesti Vabariigi omandiks. Olenevalt endise omaniku või pärija taotlusest ja maavalduse praegusest seisundist tagastatakse talle kuulunud maa maaseadusega kehtestatavatel tingimustel täielikult või osaliselt, arvestades praeguste maakasutajate õigust kodukohale. Otsuses öeldi veel, et maa tagastamise võimatuse korral või juhul, kui tema kasutuse sihtotstarve on muutunud, asendatakse see teise vabaks jääva maatükiga võimaluse korral samal haldusterritooriumil, asendamise võimatuse korral või juhul, kui omanik ei taotle maad tagasi, kompenseeritakse see rahaliselt või muul viisil. Maa tagastamisel või kompenseerimisel arvestatakse maal enne sundvõõrandamist lasunud võlgasid.

• 20.12.1990 vastu võetud EV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega viidi sisse ENSV kriminaalkoodeksi muudatused ja täiendused. Muu hulgas sätestati, et tulude varjamise eest karistatakse parandusliku tööga kuni ühe aastani või rahatrahviga 300-1000 rublani. EV Riikliku Maksuameti peadirektorile ja tema asetäitjatele anti aga õigus määrata rahatrahv suurusega kuni 500 rubla.

• 20.12.1990 pani EV Valitsus oma määrusega EV Valitsuse kaubavahetuse korraldamise komiteele kohustuse kehtestada nende kaupade loetelu, mis lähevad sisse- ja väljaveo kvoodi alla. EV Riiklik Kaubalitsentsiamet hakkas aga läbi vaatama ettevõtete ja üksikisikute taotlusi kauba sisse- ja väljaveo litsentsi saamiseks.

• 20.12.1990 nimetas EV Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Ivi Eenmaa Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks.

• 20.12.1990 nimetas EV Ülemnõukogu Presiidiumi oma seadlusega Harju maakonna Sommerlingi külanõukogu ümber Rae külanõukoguks. Samal päeval kinnitati Võru linna, Türi linna, Saare maakonna Leisi valla, Rapla maakonna Vigala valla ja Loodna valla ning Harju maakonna Viimsi valla omavalitsuslik staatus.

• 22.12.1990 kehtestas EV Valitsus oma määrusega juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise korra. Ühe ruutmeetri hinnaks nn I klassi asulates (Tallinnas, tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Pärnus ja Sillamäe) kehtestati 30 kopikat. Mujal jäi ruutmeetri hind 3-6 kopika vahele. Põllumajandusega tegelevatele ettevõtetele kehtestati ühe hektari maksumääraks 5 rubla aastas, millele lisandus haritava maa täiendav maksumäär olenevalt maakonnast: kõrgeim maksumäär oli Järvamaal (31,6 rubla hektari kohta aastas) ja madalaim Hiiumaal (1,1 rubla hektari kohta).

• 28.12.1990 ilmus oma senise nime all kultuurilehe Reede viimane number. Lehe järgmine number ilmus 04.01.1991 juba kultuurilehena Sirp. Peatoimetaja oli sel ajal Toomas Kall.

• 29.12.1990 võttis EV Valitsus vastu mitu määrust, mis tuginesid Ülemnõukogus 13. detsembril 1990 vastuvõetud nn väikeerastamise seadusele. Muu hulgas kinnitati nende määrustega riiklike ettevõtete nimekiri, mis sai aluseks riigiettevõtete asutamisele alates 15.01.1991. Sellesse nimekirja kuulusid algselt järgmised ettevõtted: Eesti Gaas, Eesti Kütus, tootmiskoondis Liviko, tubakavabrik Leek, tootmiskoondis Juveel, Eesti Geoloogia, Eesti Tsement, Järvakandi Tehased, Tallinna Külmhoone, Tartu Külmhoone ja Eesti Raudteekond.

Nimetatud määrustega kinnitati ühtaegu riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine juhend. Riiklikud aktsiaseltsid jagati sellega kahte klassi. Esimest tüüpi aktsiaseltside puhul peeti otstarbekaks säilitada neis pikema aja jooksul riigile kuuluvate aktsiate osakaal üle 50 protsendi. Teist tüüpi aktsiaseltside riigile kuuluvad aktsiad otsustati aga panna müüki riigivara erastamise korra kohaselt.

• Samal päeval ehk 29.12.1990 kinnitas EV Valitsus ka ettevõtete nimekirja, mis esitati esimesena erastamiseks 1990. aasta 13. detsembri seaduse alusel. Sellesse nimekirja kuulus kuus ettevõtet: Õmblustootmiskoondis Baltika, Õmblusvabrik Võit, Tallinna Taksopark, Valga Autobaas, ettevõte Mareta ja väikeettevõte Sami.

• 29.12.1990 kehtestas EV Valitsus oma määrusega EV Ülemkohtu liikme ametipalgaks alates 1991. aasta 1. jaanuarist 570 rubla kuus.

• 29.12.1990 täpsustati EV Valitsuse määrusega nende riigiteenistujate loetelu, kellele kehtivad piirangud ettevõtluses osalemiseks. Loetellu arvati EV ministrid ja nende asetäitjad, EV riiklike ametite peadirektorid ja riiklike inspektsioonide direktorid ning nende asetäitjad.

• 29.12.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse põllumajandussaaduste hindade kohta, mille lisades kehtestati näiteks esimese sordi piima hinnaks 600 rubla tonni kohta, I kategooria dieetmunade hinnaks 2 rubla ja 40 kopikat kümne valge muna kohta ja 2 rubla 60 kopikat kümne pruuni muna kohta.

• 29.12.1990 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Metsandusfondi asutamise kohta 1. jaanuarist 1991. Ühtlasi kehtestati, et riiklike metsamajandusettevõtete halduses olevates metsades kasvava metsa väljaandmisel makstakse kännuraha Eesti Metsandusfondi arvele. Metsandusfond loodi EV Riikliku Metsaameti juurde, kes sai ka fondi hoidjaks.

• 29.12.1990 anti EV Valitsuse määrusega luba korraldada EV territooriumil jahipidamist välisriikide kodanike osavõtul, kui selleks on vastav välismajanduslitsents.

• 29.12.1990 kinnitas EV Valitsus ENSV taluseaduse rakendamise ajutise juhendi. Kõnealuse seaduse oli ENSV Ülemnõukogu vastu võtnud juba 6. detsembril 1989. Koos ajutise juhendi kinnistamisega tegi EV Valitsus Põllumajandusministeeriumile ülesandeks kehtestada ühe kuu jooksul koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga taluperemeestele esitatavad kvalifikatsiooninõuded atesteerimise kord.

1991

Jaanuar 1991

• 01.01.1991 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 567 749 inimest, sealhulgas meessoost 733 549 ja naissoost 834 200. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 570 599.

• 01.01.1991 liideti senine NSVL Välismajanduspanga Tallinna osakond Eesti Pangaga.• 01.01.1991 hakkas aastail 1948-1990 Edasi nime all väjaantud ajaleht ilmuma Postimehena.

• 03.01.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Jõgevamaa Jõgeva linna omavalitsusliku staatuse. Samal päeval võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu ka seadlused Raplamaa Kohila alevi ja Kohila valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta.

• 03.01.1991 väljastas Eesti Pank tegevuslitsentsi aktsiaseltsile ERA Pank, mis seejärel 18.06.1991 alles asutati ja 07.10.1991 ettevõtteregistrisisse kanti. ERA Pank tegutses kuni 7. aprillini 1999.

• 04.01.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse tööotsija või töötu täiendus- või ümberõppe stipendiumi ja töötu abiraha määramise ja maksmise kohta. Määrusega loeti töötuks 16 aasta vanusest kuni vanaduspensioni eani tööga hõivamata ja sissetulekuta isik, kes elukohajärgses tööhõivetalituses on registreeritud tööotsijana ja on avaldanud valmisolekut täiendus- või ümberõppeks ning kellele tööhõivetalitus ei ole 30 kalendripäeva jooksul isiku tööotsijana registreerimise ajast arvates pakkunud tema erialale, kvalifikatsioonile ning tervislikule seisundile vastavat vakantset töökohta või uue eriala omandamiseks vajalikku täiendus- või ümberõppe võimalust. Töötu abiraha määrakse kehtestati 80% ametlikult kehtestatud minimaalpalgast. Nimetatud määrus hakkas kehtima 1. aprillist 1991.

• 07.01.1991 reorganiseeriti EV Valitsuse määrusega senine ENSV ametkondadevaheline seadusandlike aktide terminoloogia komisjon EV Justiitsministeeriumi terminoloogiakomisjoniks.

• 08.01.1991 tegi Balti Riikide Nõukogu avalduse, milles protestiti NSVL relvajõudude kavatsuse vastu tuua Eesti, Läti ja Leedu territooriumile täiendavad väeosad, et tagada sunnivahendite abil NSVL armeesse värbamine ja sealt lahkunud noormeeste sõjaväkke tagasisaatmine. Eesti poolt kirjutasid avaldusele alla EV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja EV Valitsuse esimees Edgar Savisaar.

• 10.01.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Võrumaa Haanja valla ja seni Kohtla-Järve linna koosseisu kuulunud Kiviõli linna omavalitsusliku staatuse.

• 11.01.1991 lõpetas EV Valitsus oma määrusega kodanikele kuuluvate loomade riikliku kohustusliku kindlustuse. Määrus jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1991.

• 12.01.1991 kirjutasid Boriss Jeltsin ja Arnold Rüütel Moskvas alla Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingule, mille EV Ülemnõukogu ratifitseeris juba 15. jaaanuaril 1991. Lepingus tunnustasid Eesti ja Venemaa teineteise suveräänsust.

• 13.01.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu moodustamise kohta. Otsus jõustus samal päeval. Nõukogusse kuulus kolm liiget: Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Ülo Nugis. Erakorralise Kaitsenõukogu moodustamine oli otseselt ajendatud samal päeval ehk 13. jaanuaril Leedu pealinnas Vilniuses asetleidnud veristest sündmustest, kus NSV Liidu sõjaväelased ja julgeoleku eriüksus Alfa ründasid Vilniuse teletorni kaitsjaid. Kokkupõrkes sai surma 14 ja vigastada ligi tuhat inimest.

• 13.01.1991 hilisõhtul saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, et kohtuda Balti riikide juhtidega. Kohtumine oli samuti otseselt ajendatud Nõukogude sõjaväelaste verisest rünnakust Vilniuses. Tallinna saabus ka Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Anatolijs Gorbunovs. Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis jättis seoses veriste sündmustega Vilniuses Eestisse tulemata, kuidas saatis siia oma volitatud esindaja. Samal päeval võtsid Läti, Leedu, Venemaa ja Eesti juhid vastu ühisavalduse seoses Nõukogude Liidu juhtkonnas viimaste aktsioonidega Baltimaade suhtes. Avalduses tunnustati vastastikku ka Läti, Leedu, Venemaa ja Eesti riikliku suveräänsust, kutsudes samas kõiki maailma riike otsustavalt hukka mõistma Nõukogude Liidu relvastatud vägivalla akte Balti riikide iseseisvuse ja nende rahumeelse elanikkonna vastu.

Avaldus saadeti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele, samuti maailma riikide parlamentidele ja valitsustele. Eraldi läkitus saadeti ÜRO peasekretärile Javier Perez de Cuellarile.

• 13.01.1991 nimetas EV Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Marju Lauristini EV Ülemnõukogu ajutiseks täievoliliseks esindajaks välisriikides. EV Ülemnõukogu kiitis selle seadluse heaks oma 1991. aasta 16. jaanuari otsusega.

• 14.01.1991 võtts valitsus vastu määruse, mille kohaselt likvideeriti Tallinna Miilitsa Erikool 28.02.1991 ja moodustati selle baasil 01.03.1991 Siseministeeriumi Politseiakadeemia.

• 14.01.1991 vabastas valitsus oma korraldusega majandusministri asetäitja kohustest Hindrek-Peeter Meri ja nimetas tema asemele Mart Opmanni.

• 14.01.1991 tegi valitsus oma määrusega EV Riiklikule Hinnaametile ülesandeks külmutada 14. jaanuarist 1991 ajutiselt kõigi Eestis toodetavate ja siseturul realiseeritavate kaupade kokkuostu-, hulgi- ning jaehinnad ning teenuste tariifid.

• 14.01.1991 andis EV Ülemnõukogu, johtuvalt NSV Liidu agressioonist Baltikumist, oma otsusega Ülemnõukogu juhatajale erakorralised volitused istungjärgu töörežiimi ja päevakorra muutmiseks vastavalt vajadusele. 21. jaanuaril ja 29. jaanuaril 1991 pikendati Ülemnõukogu juhataja volitusi ka järgmiste istungjärkude toimumise ajaks.

• 14.01.1991 asusid impeeriumimeelsed streikijad nõudma Eesti valitsuse tagasiastumist ja Eesti Ülemnõukogum laialisaatmist. Selleks korraldati Toompeal meeleavaldus, mida toetasid oma streikidega Tallinnas ja Narvas asunud üleliidulise alluvusega ettevõtete impeeriumimeelsed töötajad.

• 15.01.1991 sai tegevuslitsentsi Lääne-Eesti Pank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993, pankrot kuulutati välja 24. märtsil 1994).

• 16.01.1991 võttis EV Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi sideseaduse, mis hakkas kehtima alates 1. veebruarist 1991.

• 16.01.1991 otsustas EV Valitsus oma määrusega lõpetada ENSV Riikliku Usuameti tegevuse. EV Valitsuse ja kiriku suhete vahendamine pandi EV Kultuuriministeeriumile, mille juurde moodustati vastav konsultatiivnõukogu.

• 17.01.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse maapõue kasutamise kohta, millega muu hulgas lõpetati 1. jaanuarist 1993 maavarade leiukohtade eel- ja detailuuringute finantseerimine riigieelarvest. EV Keskkonnaministeeriumile ja EV Tööstus- ja Energeetikaministeeriumile tehti aga ülesandeks töötada 1. aprilliks 1991 välja maapõue kasutamuse lubade väljaandmise ajutine kord.

• 21.01.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Lääne-Virumaa Tamsalu alevi omavalitsuslik staatus, mis hakkas kehtima mõni päev hiljem, 24.01.1991.

• 21.01.1991 1991 tegi EV Ülemnõukogu avalduse seoses olukorra teravnemisega Baltikumis. Avalduses öeldi:

„Balti kriisi on viimasel ajal süvendatud. Ööl vastu 21. jaanuari toimus Riias relvastatud rünnak seadusliku riigivõimu vastu. Tallinnas pandi toime plahvatusi eesmärgiga destabiliseerida olukorda ja luua eeldused relvastatud sekkumiseks ka Eestis.

Eeltooduga seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu konstateerib:

1) tegemist on hoolikalt ette valmistatud Balti rahvaste vastu suunatud plaaniga, mis toetub 1940. aastal Balti riikide okupeerimisest saadud kogemustele. Sama stsenaariumi järgi tegutses Nõukogude Liit sõjajärgsetel aastatel ka Ida-Euroopas;

2) katse vägivalda kasutades laiali saata Leedu, Läti ja Eesti seaduslikult valitud riigiorganid on samm demokraatia hävitamiseks Nõukogude Liidus. Oma võimu säilitamiseks püüavad partokraatia ja sõjalis-tööstuslik kompleks õhutada mitmel pool NSV Liidu territooriumil pingeid eri rahvuste vahel ning provotseerida kokkupõrkeid.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördub Nõukogude Liidu juhtkonna ja kogu maailma avalikkuse poole üleskutsega:

1) võtta teadmiseks, et Baltikumis ei seisa vastamisi erinevad rahvusgrupid, vaid arusaamad ühiskonna arengust. Tegu on tagurlike jõudude katsega lämmatada Balti rahvaste vabaduspüüd ning peatada demokratiseerimisprotsess Nõukogude Liidu territooriumil;

2} Nõukogude Liidu presidendil võtta kasutusele abinõud NSV Liidu eriüksuste viivitamatuks väljaviimiseks Baltikumist, kuna need põhjustavad pingeid ja verevalamist. Kahepoolsetel läbirääkimistel Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel määrata kindlaks Eesti Vabariigi territooriumil asuvate Nõukogude sõjaväeosade staatus;

3) Nõukogude Liidu presidendil anda sõjaväele korraldus sulgeda Eesti Vabariigis Keila linnas sõjaväe territooriumil asuv raadiojaam «Nade˛da», mis tegeleb rahvustevahelise vaenu õhutamisega ning sõjapropagandaga.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on veendunud, et Eesti Vabariigi elanikud ei lähe kaasa provokatsioonidega ning säilitavad rahu ja tasakaalu.“

• 21.01.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse rendisuhete kohta ning kinnitas ka rendiettevõtte põhimääruse ja renditöövõtu põhimääruse.

• 22.01.1991 andis Eesti Pank tegevuslitsentsi Eesti Sotsiaalpangale (jäi litsentsist ilma 9. mail 1995). Samal päeval sai tegevuslitsentsi ka Eesti Maapank, mis 1996. aastal liitus Virumaa Kommertspangaga.

• 23.01.1991 kinnitas EV Valitsus Eesti Vabariigi Valitsuse rahvamajanduskomitee põhimääruse. Rahvamajanduskomitee oli Eesti Vabariigi majandusharude tegevust siduv ja koordineeriv organ, mida asus juhtima EV Valitsuse esimees. Lisaks arvati komitee koosseisu EV Valitsuse aseesimees, ehitusminister, majandusminister, materiaalsete ressursside minister, sotsiaalminister, transpordiminister, tööstus- ja energeetikaminister, Riikliku Metsaameti peadirektor, Riikliku Välismajandusameti peadirektor ning EV Valitsuse poolt määratud kuue ettevõtte juhid. Rahvamajanduskomitee oli moodustatud juba 14. septembril 1990 vastu võetud EV Valitsuse määrusega.

• 24.01.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Lääne-Virumaa Rakvere linna omavalitsusliku staatuse. Samal päeval kinnitati ka Ida-Virumaa Sonda valla omavalitsuslik staatus.

• 25.01.1991 võttis USA Kongress vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks.

• 25.01.‒27.01.1991 pidasid Stockholmis Eesti Majas nõu Eesti eksiilvalitsuse, Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi esindajad. Nõupidamisel arutati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õiguslikke ja poliitilisi probleeme ning võimalusi ühiseks tegutsemiseks.

 

• 30.01.1991 otsustas valitsus viia EV Riiklik Kaubalitsentsiamet majandusministri valitsemisalast üle materiaalsete ressursside ministri valitsemisalasse. Kaubalitsentsiamet loodi 30. märtsil 1990 ja likvideeriti 1. jaanuarist 1994.

• 31.01.1991 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse suhetest NSV Liidu relvajõududega üleminekuperioodil.

• 31.01.1991 tegi EV Ülemõukogu otsuse korraldada 3. märtsil 1991 referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses. Referendumile pandi küsimus "Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumise taastamist?", millele anti kaks vastusevarianti: „jah“ või „ei“.

Veebruar 1991

• 01.02.1991 kinnitas valitsus oma määrusega Riikliku Politseiameti struktuuri, mille moodustasid: Politseiameti aparaat, politseiprefektuurid, transpordipolitsei prefektuur ja Eesti Kaitsepolitsei; vabariiklike büroodena kriminaalpolitsei büroo, kaitsepolitsei büroo, liikluspolitsei büroo, passibüroo ning teabe- ja analüüsibüroo; politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, alaealiste büroo, politseikoerte kasvandus, aadressbüroo ja kriminalistikabüroo.

• 01.02.1991 otsustas EV Valitsuse oma määrusega, et alkohoolsete jookide ja tubakatoodete väljaveoga välisvaluuta eest on lubatud tegelda riiklikel vahendajatel ning sisseveoga välisvaluuta eest väliskaubanduskoondisel Estimpeks ning et selleks on vajalik riiklik välismajandustegevuse litsents.

• 04.02.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt senine Riiklik Tuletõrje- ja Päästeamet nimetati ümber Riiklikuks Tuletõrjeametiks.

• 11.02.1991 võttis Islandi parlament (Althingi ehk Althing) vastu resolutsiooni, milles avaldati toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumisele ning rõhutati selle saavutamist rahumeelsete läbirääkimistega.

• 12.02.1991 moodustati Siseministeeriumi käskkirjaga Siseministeeriumi 6. osakonna (ehk organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise osakonna) baasil Eesti Kaitsepolitsei. Lisaks moodustati Siseministeeriumi 7. osakonna (ehk kriminaaljälituses varjatud jälgimisega tegelnud allüksuse) baasil kaitsepolitsei büroo, mis allutati Eesti Kaitsepolitseile. Päev hiljem, 13.02.1991 nimetati ametisse esimene Eesti Kaitsepolitsei direktor Jüri Pihl.

• 13.02.1991 asus Toomas Frey asemel keskkonnaministriks Tõnis Kaasik ja Vello Linnu asemel põllumajandusministriks Harri Õunapuu.

• 14.02.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Raplamaa Kehtna valla omavalitsusliku staatuse ning analoogse seadlusega veel ka Raplamaa Märjamaa valla omavalitsusliku staatuse.

• 14.02.1991 nimetas EV Ülemnõukogu Presiidium Valgamaa Riidaja külanõukogu ümber Põdrala külanõukoguks.

• 18.02.1991 kinnitas EV Valitsus riigiettevõtte Viru Infokeskus haldusnõukogu, kuhu arvati Riigikantselei poolt Ida-Viru abimaavanem Rein Aidma, Narva-Jõesuu alevinõukogu esimees Juri Andrejev, EV minister Artur Kuznetsov, Virumaa Fondi direktor Mart Maidla ja Lääne-Viru abimaavanem Vello Tafenau, Majandusministeeriumi poolt Põhja Kõrgepingevõrkude Narva Võrgurajooni juhataja Rein Anniko, Kohtla-Järve Soojuselektrijaama direktor Ain Kalmaru, EV Ülemnõukogu saadik Koit Raud, Kohtla-Järve linna maksuameti direktor Viktoria Soosaar ja Eesti Raadio tehnikadirektor Avo-Rein Tereping. Viru Infokeskus võttis üle 1. novembril 1991 likvideeritud ASi Infoprint vara. Viru Infokeskuse tegevus lõpetati EV Valitsuse määrusega 9. jaanuarist 1996.

• 21.02.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Valgamaa Otepää linna omavalitsuslik staatus. Samal päeval kinnitati veel ka Raplamaa Rapla valla omavalitsuslik staatus.

• 24.02.1991 tähistati Eestis taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva.

• 28.02.1991 kiitis Ülemnõukogu heaks aktsiisimaksu seaduse muudatuse, millega kehtestati uus seaduse juurde kuulunud lisa „Aktsiisimaksuga maksustatavad kaubad ja maksumäärad“:

Aktsiisikaupade uued maksumäärad olid järgmised:

Märts 1991

• 01.03.1991 asus senise miilitsa asemel tööle Eesti politsei.

• 03.03.1991 toimus Eestis referendum (rahvahääletus) Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses, mis kõlas nii: „Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Kokku oli Eestis avatud 1008 valimisjaoskonda ja töötas 21 territoriaalkomisjoni. Valijate ehk küsitluses osalenute nimekirjadesse kanti kokku 1 144 309 isikut, kellest võttis hääletamissedeli välja 949 354 isikut. Neist omakorda osales hääletamises 948 130. Esitatud küsimusele vastas jaatavalt 737 964 (77,83%) ja eitavalt 203 199 (21,43%), kehtetuks tunnistati 6967 hääletussedelit. Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas referendumi tulemused oma 11.03.1991 otsusega.

• 08.03.1991 sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi Revalia Pank (jäi litsentsist ilma 7. märtsil 1993, pankrot kuulutati välja 11. aprillil 1994).

• 11.03.1991 tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seoses 03.03.1991 toimunud rahvahääletusega avalduse:

„Eesti Vabariigi Ülemnõukogu teatab kõikide riikide parlamentidele ja valitsustele, et 3. märtsil 1991. aastal viidi Eesti Vabariigis rahvusvaheliste vaatlejate kohalolekul läbi referendum riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. Vabariigi elanikkonnale esitati küsimus:

Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?

Referendumist võttis osa 82, 86 % hääleõiguslikest elanikest. Esitatud küsimusele vastas „jah“ 77, 83 % hääletanutest.

Ülemnõukogu tõdeb, et vastavalt referendumi tulemusele on saanud veenva kinnituse Eesti rahva tahe kasutada oma võõrandamatut õigust Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamiseks. Eesti rahvas avaldas oma toetust Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt läbiviidavale riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poliitikale.

Ülemnõukogu teatab, et ta loeb referendumi tulemuse rahva kõrgeimaks tahteavalduseks, mis on vastuvaidlematuks aluseks Eesti Vabariigi riigiorganite tegevusele iseseisvuse taastamisel. Seega on välistatud Eesti liitumine Nõukogude Liidu juhtkonna poolt välja töötatava liidulepinguga mis tahes alustel.

Ülemnõukogu avaldab lootust, et kõik riigid, tunnistades Eesti rahva tahteavaldust ning talle kuuluvat õigust riiklikule iseseisvusele, ühendavad oma jõupingutused Teise maailmasõja viimase pärandi likvideerimiseks Euroopas ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks.

Ülemnõukogu pöördub maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole üleskutsega tunnustada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsust kui demokraatlikult moodustatud organeid, kellega arendatakse suhteid lähtudes iseseisvumise teel saavutatud riikliku sõltumatuse astmest.

Ülemnõukogu tänab kõiki riike, kes jätkuvalt juhinduvad 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt toime pandud Eesti Vabariigi anneksiooni mittetunnustamisest, samuti riike, kes on avaldanud toetust Eesti rahva taasiseseisvumise püüdlustele.“

• 16.03.1991 toimus Eesti Kongressi IV istungjärk, kus otsustati hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi.

• 20.03.1991 nimetati Ülemnõukogu otsusega riigikontrolöri asetäitjaks Rein Söörd.

• 25.03.1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse omandi- ja maareformi ettevalmistamise kohta.

• 27.03.1991 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse Lahemaa Rahvuspargi kohta, mis sätestas, et Lahemaa Rahvuspargi piiresse jääv maismaa, saared ja veeala on riikliku kaitse all ning et rahvuspargi reservaatides on inimtegevus, välja arvatud teadustöö, keelatud. Seaduse kohaselt jäi Lahemaa Rahvuspark siis veel endiselt eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks, kelle tööd juhib direktsioon, samas nähti ette moodustada valitsuse otsusega põhimõtteliste küsimuste lahendamiseks Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Harju Maavalitsuse ja Lääne-Viru Maavalitsuse ettepanekute alusel nõuandava organina Lahemaa Rahvuspargi nõukogu.

Aprill 1991

• 02.04.1991 asus Eesti majanduspiiri kaitsele 250 piirivalvurit.

• 03.04.1991 pidas Eesti Vabariigi Valitsus oma korraldusega vajalikuks tugevdada kontrolli ja revisjonitööd Eestis. Selleks eraldati EV Siseministeeriumile sihtotstarbeliselt mittekoosseisulise palgafondi moodustamiseks 100 000 rubla majandusalaste kuritegude selgitamisega seotud finants- ja majandusrevisjonide läbiviimiseks.

• 08.04.1991 otsustas EV Valitsus oma määrusega moodustada Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuse baasil Riiklik Piirikaitseamet riigiministri valitsemisalas.

• 11.04.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Järvamaa Antsla valla omavalitsusliku staatuse. Samal päeval kinnitas Ülemnõukogu Presiidium ka veel Harjumaa Kuusalu valla, Raplamaa Raikküla valla ja Läänemaa Noarootsi valla omavalitsusliku staatuse.

• 11.04.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega anti Tallinna linnarajoonidele uued nimed: senine Kalinini rajoon nimetati Põhjarajooniks, Oktoobri rajoon Läänerajooniks, Lenini rajoon Lõunarajooniks ja Mererajoon Idarajooniks.

• 13.04.‒14.04.1991 toimus Rahvarinde III kongress.

• 15.04.1991 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi pensioniseaduse, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž.

• 16.04.1991 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse, mille kohaselt likvideeriti Sideministeerium ning Transpordiministeerium nimetati reorganiseerimisel ümber Transpordi- ja Sideministeeriumiks. Muudatused jõustusid 1. maist 1991. Sideminister Toomas Sõmera vabastati ametist 20.06.1991 ning samal sai transpordiminister Tiit Vähist transpordi- ja sideminister.

• 16.04.1991 suri akadeemik Heinrich Laul (sündinud 05.08.1910).

• 17.04.1991 asutati mittetulundusühinguna toimiv Jaan Tõnissoni Instituut, mis on võtnud enda missiooniks kaasa aidata Eesti demokraatlikule arengule ning kodanikuühiskonna tugevnemisele. Jaan Tõnissoni (1868‒1941) pärandist lähtudes on instituudi eesmärgiks edendada ning kasvatada poliitilist ja kodanikukultuuri ühiskonnas, samuti soodustada kodanike osalust otsustusprotsessides. Instituudi asutasid toona tegutsenud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Vabariiklaste Koonderakond. 1995. aastal vastu võetud instituudi uue põhikirja kohaselt kanti asutajaliikmete õigused üle eraisikutele.

• 18.04.1991 tegi EV Ülemnõukogu otsuse kinnitada Kalle Talviste Rapla maavanemaks.

• 23.04.1991 alustati raamatute kolimist Eesti Rahvusraamatukogu uude hoonesse Tõnismäel. Üle linna laiali olnud raamatute ületoomist Rahvusraamatukogusse alustati Toompeal Nevski katedraali keldriruumides asunud hoidlast.

• 25.04.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Järvamaa Paide linna omavalitsusliku staatuse.

• 25.04.1991 toimus Eesti Metsaseltsi asutamiskoosolek, seltsi esimeheks valiti Andres Talijärv. Eesti Metsaseltsi põhikiri registreeriti 20.06.1991. Mittetulundusühinguna toimiv Eesti Metsaselts on end pidanud 1959. aastal moodustatud Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-Tehnilise Ühingu tegevuse jätkajaks. 21.05.1988 võeti koguni vastu otsus ühing Eesti Metsaseltsiks ümber kujundada, kuid see jäigi toona ellu viimata.

Mai 1991

• 06.05.1991 tuli Tallinna Kalevi korvpallimeeskond viimaseks NSV Liidu meistriks korvpallis. Meeskonna peatreeneriks oli siis Jaak Salumets.

• 07.05.1991, seoses Tallinna linnarajoonide ümbernimetamisega Ülemnõukogu Presiidiumi 11.04.1991 seadlusega, nimetati ümber ka senised EKP Tallinna rajoonikomiteed. Nii kinnitati senine EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimene sekretär Jaan Moks EKP Tallinna Läänerajooni Komitee sekretäriks ja senine EKP Tallinna Lenini Rajoonikomitee esimene sekretär Vello Saluste EKP EKP Tallinna Lõunarajooni Komitee sekretäriks.

• 13.05.1991 nimetas Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Panga nõukogu esimeheks Ants Veetõusme. 15.11.1990 kinnitatud Eesti Panga nõukogu teine koosseis oli sinnani toiminud ilma esimeheta.

• 15.05.1991 kanti ettevõtteregistrisse Kirovi-nimelise kalurikolhoosi varade baasilt moodustatud osaühing Esmar, mis oktoobris 1993 kujundati samanimeliseks aktsiaseltsiks. 10.05.2013 tehtud registrikandega nimetati AS Esmar ümber aktsiaseltsiks Baltplast.

• 15.05.1991 võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu määruse statistika korraldamise kohta Eesti Vabariigis. Sellest sai alguse Eesti Vabariigi iseseisva, NSV Liidu statistikasüsteemist sõltumatu statistikasüsteemi väljaarendamine.

• 16.05.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Tartumaa Elva linna ning Alatskivi, Kambja, Konguta, Luunja, Mäksa, Puhja, Tartu, Tähtvere ja Võnnu valla omavalitsuslik staatus.

• 19.05.1991 ründasid NSVL Siseministeeriumi alluvuses olnud miilitsa eriüksused Luhamaa piiripunkti.

• 23.05.1991 avaldas Rootsi üks suuremaid päevalehti Dagens Nyheter intervjuu USAs visiidil viibinud välisminister Lennart Meriga, kes oli teatanud Eesti valmidusest maksta Nõukogude Liidule iseseisvumise eest miljard dollarit. Küsimusel, kust Eesti sellise koguse raha võtab, vastanud Meri „Me peame virgemalt töötama, Aga see on parem kui võidelda tankidega tankidega vastu, iseäranis kui sul neid tanke ei ole.“ 29.05.1991, naastes USA visiidilt, väitis Meri, et tema ei ole rääkinud konkreetsest summast ja see olevat Dagens Nyheteri bluff. „Päris kindlasti rõhutasin, et Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu läbirääkimistel ollakse alles algusperioodis, kus mingeid konkreetseid arve pole kasutusele võetud. Me veel vaatame, kumb kummale võlgu on,“ kommenteeris Meri.

Toona Välisministeeriumis töötanud Jüri Luik on aastaid hiljem selgitanud, et Meri oli kasutanud „miljardit dollarit“ kui poliitilist kujundit.

• 27.05.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mis kehtestas endiste omanike ja nende pärijate avalduste vastuvõtmise korra. Kehtestatud korra kohaselt hakkasid nimetatud avaldusi vastu võtma maakondade ja vabariiklike linnade valitsused.

Juuni 1991

• 01.06.1991 jätkas Eesti Post tegevust ametlikult kui riigiettevõte.

• 04.06.1991 ründasid NSVL miilitsa eriüksused taas Eesti piiripunkte.

• 05.06.1991 asutati mittetulundusühinguna toimiv Eesti Asfaldiliit, mille eesmärgiks seati teedevaldkonna tegevuse ja arengu toetamine.

• 06.06.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Lääne-Virumaa Rakvere valla, seni Tallinna linna alla kuulunud Saue alevi ja Pärnumaa Tootsi alevi omavalitsusliku staatuse.

• 06.06.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi Elekterside Inspektsiooni moodustamise kohta. Inspektsiooni põhimääruse kinnitas valitsus 14.08.1991.

• 11.06.1991 võttis Balti Riikide Nõukogu vastu otsuse, et NSV Liidul puudub õigus Balti riikide esindamiseks.

• 13.06.1991 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu omandireformi aluste seaduse, mille alusel asuti tagastama õigusvastaselt võõrandatud vara.

• 14.06.1991 ilmusid Ikla piiripunkti ootamatult NSV Liidu eriväelased (OMONi üksus), kes peksid läbi ja ajasid automaaditulega laiali relvitud Eesti piirivalvurid ning süütasid piiripunkti tähistanud soojakud bensiini ja käsigranaatidega. On teada, et vähem kui tund pärast eriväelaste lahkumist lükati põlevad soojakud teehöövliga kõrvale ning maanteele tõsteti ainus terveks jäänud kirjutuslaud, mille taga piirivalvurid oma tööd jätkasid. Analoogseid rünnakuid oli OMON korraldanud varem ka Võrumaal Luhamaa ja Murati piiripunktis.

• 19.06.1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Rahvuskultuuri Fond asutamise kohta. Sama otsusega eraldati fondile kolm miljonit rubla ja kinnitati ka fondi põhikiri, mille kohaselt on Eesti Rahvuskultuuri Fond organisatsioon, kelle ülesanne on Eesti rahvuskuluuri põhivarade erakorraline finantseerimine Eesti rahvuskultuuri põhivarade (objektide, institutsioonide, trükiste vms rahvuskultuuri vaimsete kandjate) säilimise kindlustamiseks, samuti kultuuri katkematuse kindlustamiseks.

• 19.06.1991 sai Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Eesti Innovatsioonipank. Sinnani toimis aastal 1989 asutatud Eesti Innovatsioonipank NSVL Riigipangalt saadud litsentsi alusel. Samal päeval andis Eesti Pank tegevuslitsentsi ka Keila Pangale, mis pärast litsentsist ilmajäämist 11. detsembril 1995 liitus Virumaa Kommertspangaga.

• 20.06.1991 võttis Ülemnõukogu vastu omandireformi aluste seaduse ning otsuse selle rakendamise kohta. Omandireformi aluste seadus sai siit alates vara tagastamise, munitsipaliseerimise, erastamise ja taasriigistamise aluseks.

• 20.06.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Harjumaa Aegviidu valla ja Võrumaa Antsla valla omavalitsusliku staatused.

• 20.06.1991 vabastati ametist sideminister Toomas Sõmera vabastati ametist 20.06.1991 ning samal sai transpordiminister Tiit Vähist transpordi- ja sideminister. Muudatused lähtusid Ülemnõukogus 16.04.1991 vastu võetud seadusest, mille kohaselt likvideeriti Sideministeerium ning Transpordiministeerium nimetati reorganiseerimisel ümber Transpordi- ja Sideministeeriumiks.

• 21.06.1991 sai tegevuslitsentsi Lõuna-Eesti Arengupank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993, pankrot kuulutati välja 17. mail 1993).

• 26.06.1991 kirjutas Hannes Tamjärv Tartu Kommertspanga juhatusele avalduse: "Palun mind tööle võtta Tartu Kommertspanga Hansapanga direktori ametikohale alates 1. juulist 1991." Et Tartu Kommertspanga juhatuse esimees Rein Kaarepere avalduse kohe ka rahuldas, võib seda päeva pidada Hansapanga tegevuse alguseks. Eraldiseisva aktsiaseltsina hakkas Hansapank toimima alles jaanuarist 1992.

• 27.06.1991 kirjutati alla EV Tervishoiuministeeriumi käskkirjale, mille  alusel reorganiseeriti seni tegutsenud Vabariiklik Sanitaar-Epidemioloogiajaam Riigi Tervisekaitsekeskuseks.

• 27.06.1991 sai tegevuslitsentsi Otepää Pank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993, pankrot kuulutati välja 14. aprillil 1993).

• 28.06.1991 sai Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Viljandi Kommertspank, mis loodi Eesti Maapanga Viljandi kontori baasil.

Juuli 1991

• 01.07.1991 hakkasid Eestis põllumajandustoodetele kehtima vabaturuhinnad, mis tõi kaasa kuni kahekordse hinnatõusu.

• 09.07.1991 kirjutasid Eesti valitsusjuht Edgar Savisaar ja Venemaa Irkutski oblastikomitee esimees Juri Nožikov Irkutskis alla kommünikeele, milles toonitati, et Venemaa Ülemnõukogu peab kiiresti ratifitseerima aasta alguses, 12. jaanuaril 1991 alla kirjutatud Eesti ja Venemaa riikidevaheliste suhete aluste lepingu.

• 11.07.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Harjumaa Rae valla, Ida-Virumaa Lüganuse valla, Lääne-Virumaa Tapa linna, Saaremaa Orissaare valla, Tartumaa Haaslava, Laeva, Nõo, Rannu, Rõngu ja Vara valla ning Kallaste linna, Valgamaa Helme, Põdrala ja Tõlliste valla, Viljandimaa Halliste valla ja Karksi-Nuia alevi, samuti Võrumaa Urvaste valla omavalitsuslik staatus.

• 12.07.1991 andis valitsus oma korraldusega riiklikule aktsiaseltsile Saku Õlletehas loa asutada koos Rootsi firmaga Balic Beverage Holding ühisettevõte õlle tootmiseks. Ühisettevõtte põhikirjafondi suuruseks määrati 38,75 miljonit rubla, millest Rootsi firma osakapital moodustab 60 protsenti ehk 17,508 miljonit valuutarubla. Ühtlasi otsustas valitsus anda loodava ühisettevõtte põhikirjafondi 15,4 miljoni rubla väärtuses riiklikule aktsiaseltsile Saku Õlletehas kuulunud põhivahendeid.

Sellekohane kokkulepe Rootsi firmaga oli allkirjastatud tegelikult juba 14.06.1993.

• 15.07.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt moodustati Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti baasil riigiministri valitsemisalas tegutsev Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet.

• 17.07.1991 kirjutasid toonane kultuuriminister Lepo Sumera ja Tartu Kommertspanga president Rein Kaarepere alla aktsiaseltsi Elias asutamislepingule. Aktsiad jagunesid Kultuuriministeeriumi ja Tartu Kommertspanga vahel täpselt pooleks. 10.09.1991 Tallinna ettevõtteregistrisse kantud aktsiaselts Elias loodi eesmärgiga teha korda Talinna südalinnas asuv hoonekompleks liitaadressiga Pärnu mnt 10/Suur Karja 23/ Müürivahe 22/Väike-Karja 10/12, mille Pärnu maantee äärde jääv hoone on tuntud ka kui Saarineni maja.. Kaks nädalat hiljem, 23.09.1991 sõlmis Sumera Eesti Vabariigi nimel lepingu, millega kõnealune kinnistu anti aktsiaseltsile Elias 30 aastaks rendile. Renoveerimistööd rahastanud Tartu Kommertspank sai vastutasuks enda kasutusse kunagised pangaruumid hoone teisel korrusel. Kui Tartu Kommertspank läks 17.11.1992  moratooriumi alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas talle kuulunud Eliase aktsiad koos pangaruumidega Tallinna Pank.

• 19.07.‒21.07.1991 toimus Tallinna Lauluväljakul kolmas rokifestival Rock Summer, mida väisas kolme päeva jooksul lugu 150 000 inimest. Kokku kolmel valas esines üle 30 ansambli Eestist, Austraaliast, Brasiiliast, Hollandist, Iirimaalt, Jaapanist, Kanadast, Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest, Šveitsist, Taanist, Suurbritanniast, Ungarist, USAst, Valgevenest ja Venemaalt. Konferansjeena astusid üles Jaak Joala ja Ivo Linna. Esimest korda oli festivali korraldajaks novembris 1990 loodud AS Makarov Muusik Management, mille eesotsas seisis aga endiselt Jüri Makarov.

• 23.07.1991 esitasid Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe linnavõimud nõudmise kehtestada Kirde-Eestile eristaatus.

• 24.07.1991 suri akadeemik Johannes Heil (sündinud 15.09.1895).

• 29.07.1991 võttis Euroopa Nõukogu vastu otsuse, milles soovitati liikmesriikidel võtta 1992. aasta 31. detsembriks paralleelselt kohalike hädaabinumbritega kasutusele ühine hädaabinumber 112. Kummaline on siin seejuures, et kui EV Valitsus kinnitas 04.12.1991 oma määrusega ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni, siis pakuti ühes selle lisas hakata õnnetusteadete vastuvõtmiseks kasutama lühinumbrit 000, mis asendaks telefone 01 (tuletõrje), 02 (politsei), 03 (kiirabi) ja 04 (gaasiavariid). 1992. aastal võeti siiski ka Eestis suund 112 kasutuselevõtmiseks, kuid esialgu sai 112-le helistada vaid mobiilivõrgust. Alles 1993. aasta kevadel lisandus võimalus helistada 112-le ka lauatelefonilt, seda küll Tallinnast. Aastail 1994‒1999 võeti hädaabinumber 112 järk-järgult kasutusele juba kõikjal Eestis. Tõsi, esialgu jäid kasutusse ka endised lühinumbrid, mis said küll pikema kuju: 01 asemel 001, 02 asemel 002 jne. Lõplikult loobuti Eestis muudest hädaabinumbritest alles aastal 2015.

• 31.07.1991 sai tegevuslitsentsi Viimsi Pank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993 ja ühines seejärel EVEA Pangaga).

August 1991

• 02.08.1991 andis Eesti Pank tegevuslitsentsi Eesti Tööstuse Arengu Pangale ehk Esttexpangale (jäi litsentsist ilma 17. novembril 1994 pärast ühinemist Eesti Sotsiaalpangaga).

• 09.08.1991 andis Eesti Vabariigi Valitsus oma korraldusega nõusoleku aktsiaseltsi Kaubamaja Koneston asutamiseks Tallinnas. Konestoni aktsiakapital oli 8 miljonit rubla.

• 12.08.1991 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega tehti Tööstus- ja Energeetikaministeeriumile ja Riigivaraametile ülesandeks moodustada komisjon, et viia seisuga 01.07.1991 läbi õmblustootmiskoondise Baltika vara inventar. Riigivaraametil tuli hiljemalt 10.09.1991 korraldada õmblustootmiskoondise Baltika vara müük ettevõtte töötajate moodustatud aktsiaseltsile Baltika eeldusel, et ASi Baltika aktsiakapital on selleks hetkeks vähemalt 5 miljonit rubla. Aktsiatest 20% tuli võõrandada riigile ja 30% panna vabamüüki isikutele, kes ei töötanud Baltikas. Pärast vara üleandmist aktsiaseltsile Baltika loeti Tallinna õmblustootmiskoondise Baltika tegevus lõppenuks.

• 12.08.1991 kinnitas EV Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Vabariigi 1990. aasta riigieelarve täitmise aruande: tulude osas 2 003 329 000 rubla ja kulude osas 1 846 489 000 rubla.

• 14.08.1991 moodustati EV Valitsuse määrusega EV Majandusministeeriumi Infokeskuse baasil riigiettevõte Riigiarvutuskeskus. Ühtaegu nimetati selle haldusnõukogu järgmises koosseisus: Eesti Infornaatikafondi tegevdirektor Ustus Agur, TA Küberneetika Instituudi asedirektor Ants Võrk, Statistikaameti peaökonomist Mait Ollino, Majandusministeeriumi osakonnajuhataja Tiit Saat ja Välismajandusameti peadirektori asetäitja Ants Kirikal. Riigiarvutuskeskus alustas tööd 1991. aasta 1. septembril. 1997. aasta 12. juunil otsustas EV Valitsus kujundada Riigiarvutuskeskus ümber ASiks Andmevara.

• 16.08.1991 sai litsentsi Eesti Kommertspank, mis jäi aga litsentsist ilma juba 19. juunil 1992, sest polnud Eesti Panga hinnangul sisulist tegevust alustanud.

• 18.08.1991 kirjutasid NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev, peaminister Valentin Pavlov, siseminister Boriss Pugo, kaitseminister Dmitri Jazov, NSVL Riikliku Julgeoleku Komitee esimees Vladimir Krjutškov, Kaitsenõukogu esimehe esimene asetäitja Oleg Baklanov, NSVL Põllumajandusliidu esimees Vassili Starodubtsev ning NSVL Riikliku Tööstus-, Ehitus-, Transpordi- ja Sidettevõtete Assotsiatsiooni president Aleksandr Tizjakov Moskvas alla eelmisel õhtul koostatud avaldusele, milles teatati president Mihhail Gorbatšovi „ootamatust haigestumisest“, erakorralise seisukorra kehtestamisest ning riikliku erakorralise komitee moodustamisest. Komitee liikmeteks asusid needsamad kaheksa tegelast, kes avaldusele olid alla kirjutanud. Et Krimmis Musta mere ääres puhanud Gorbatšov oli eelmisel päeval julgeolekujõudude poolt nii-öelda koduaresti pandud ja kõigist sidekanalitest ära lõigatud, oli tegu kõige ehedama riigipöördekatse ehk putšiga (seda sündmust ongi hakatud kutsuma augustiputšiks). Nagu Janajev hiljem ütles, oli nende eesmärk ära hoida Nõukogude Liidu likvideerimine (20.08.1991 seisis ees allkirjade andmine liidulepingule, mis oleks Nõukogude Liidu muutnud konföderatsiooniks ehk Sõltumatute Riikide Ühenduseks ehk SRÜ-ks).

• 19.08.1991 sai NSV Liidus alguse sõjaväeline riigipöördekatse. Sama päeva hommikul helistas Balti sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Fjodor Kuzmin riikliku erakorralise komitee nimel EV Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile ja ütles, et komitee on kõrgeima võima Baltimaades tema kätte andnud. Kuzmin keelas ära kõik meeleavaldused ja rahvakogunemised ning NSV Liidu konstitutsiooniga vastuolus olnud Eesti seaduste tühistamist. Rüütel vastas, et Eesti ei kavatse neid nõudmisi täita. Samal päeval saabus Eestisse Kuzmini asetäitja kavatsusega võim üle võtta, Luhamaa piiripunktist sõitis aga läbi Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn, et alustada liikumist Tallinna suunas. Nõukogude dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga, sõjalaevad blokeerisid Tallinna sadama.

• 19.08.1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse anda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevuse tõkestatuse korral Eesti Vabariigi riigivõimu volitused Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisel EV Erakorralisele Nõukogule, mis oli moodustatud Ülemnõukogu Presiidiumi 13.01.1991 otsusega. Ülemnõukogu otsuse ajendiks oli Nõukogude Liidus toimunud riigipööre ning sellest tulenenud oht Eesti Vabariigi seaduslikule riigivõimule.

Kogu otsuse tekst oli järgmine:

„1. End Riiklikuks Eriolukorra Komiteeks nimetanud grupi tegevuse tulemusena on Nõukogude Liidus ebaseaduslikult tõkestatud põhiseadusliku riigivõimu teostamine. Tekkinud olukorras teatab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui kõrgeim seadusandlik võim Eestis, et kõik nn Riikliku Eriolukorra Komitee katsed vägivaldselt taaskehtestada Eesti Vabariigi territooriumil NSV Liidu konstitutsioon ning rakendada Eesti Vabariigi elanike, ametiisikute ja organisatsioonide ning võimuorganite suhtes NSV Liidu seadust eriolukorra õigusrežiimist on ebaseaduslikud ning ei kuulu täitmisele. NSV Liidu jurisdiktsioon ei kehti Eesti Vabariigis ning ei reguleeri vabalt valitud võimu-, valitsemis-, kohtu- ja omavalitsusorganite tegevust.

2. Riigipööre NSV Liidus ja eriolukorra kehtestamine on vägivaldselt katkestanud Eesti Vabariigi taastamiseks käivitatud kahepoolsete läbirääkimiste protsessi. Sellest tulenevalt on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õigustatud ühepoolselt realiseerima Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse vastavalt 3. märtsi 1991. a. referendumis väljendatud rahva tahtele.

3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu teatab, et nende Eesti Vabariigi ametiisikute tegevus, kes asuvad täitma nn Riikliku Eriolukorra Komitee korraldusi, kuulutatakse käesoleva otsusega ebaseaduslikuks.

4. Arvestades Eesti poliitilist kogemust, mis lubab lahendada teravaid vastasseise rahumeelselt, ainult poliitiliste meetoditega, kutsume kõik Eesti elanikke hoiduma tegudest, mis viiksid kirgede üleskütmisele, Eesti ühiskonna sisemise tasakaalu lõhkumisele.

5. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kutsub üles kõiki kodanikke, omavalitsusorganeid, riiklikke ja ühiskondlikke organisatsioone rahulikkusele ja meelekindlusele. Kuid kui olukord nõuab, olgu igaüks valmis rakendama rahumeelse kodanikuallumatuse põhimõtteid.“

• 20.08.1991 jõudis Nõukogude sõjaväe soomuskolonn Tallinna, dessantväelased hõivasid Tallinna teletorni. Eesti vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, Raadiomaja, Telemaja ja Ajakirjandusmaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

• 20.08.1991 pöördus EV Ülemnõukogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole järgmise avaldusega:

„Seoses NSV Liidus alanud aktsioonidega, mis on kõrvaldanud võimult NSV Liidu presidendi M. Gorbatšovi ja peatavad kõigi Nõukogude Liidu territooriumil elavate rahvaste arengu demokraatia ja nüüdisaegse tsivilisatsiooni suunas, deklareerib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oma hukkamõistu võimuhaaramise katsele Nõukogude Liidus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu pöördub kõigi riikide valitsuste ja parlamentide poole ettepanekuga mitte tunnustada nn. Riikliku Eriolukorra Komiteed Nõukogude Liitu seaduslikult esindava võimuorganina. Kutsume üles kõiki maailma riike katkestama igasugused poliitilised, majanduslikud jms. suhted Nõukogude Liidu nende piirkondadega, kes tunnustavad nn. Riikliku Eriolukorra Komitee võimu oma territooriumil.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu deklareerib, et ainsad riigivõimu- ja -valitsemisorganid Eesti territooriumil on Eesti rahva seaduslikult valitud ülemnõukogu ja tema poolt moodustatud valitsus. Olukord Eesti Vabariigis on olnud rahulik ja vabariigi seaduslike võimuorganite kontrolli all. Teatame Eesti rahva ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusekindlusest jätkata valitud teed Eesti riikliku iseseisvuse taastamisel.

Me leiame, et maailma rahvaste, parlamentide ja valitsuste hukkamõist riigipöördele NSV Liidus oleks otseseks toetuseks meie vääramatul teel vabadusele.“

• 20.08.1991 võttis Ülemnõukogu XII koosseis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millele kirjutas Ülemnõukogu nimel alla EV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Otsuse poolt hääletas 69 saadikut, 1 ei hääletanud ja 34 saadikut ei viibinud hääletuse ajal saalis.

Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest

Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina, toetudes 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavaldusele taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus, arvestades 1990. aasta 30. märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsust „Eesti riiklikust staatusest“ ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni „Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst“, võttes arvesse, et NSV Liidus toimunud riigipööre seab tõsisesse ohtu Eestis toimuvad demokraatlikud protsessid ning on teinud võimatuks Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise NSV Liiduga kahepoolsete läbirääkimiste teel.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:

1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.

2. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt.

3. Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.

• 21.08.1991 varahommikul kell 4 ründasid eelmisel päeval Tallinna saabunud Pihkva õhudessantüksuse võitlejad Tallinna teletorni, püüdes seda enda kätte haarata. Teine rünnak leidis aset kell 6.30 ja kolmas keskpäeval. Kella 14 paiku saabusid teletorni juurde tankid. Aparaadiruumi, mida kaitsesid valveoperaator, üks kodukaitsja ja kaks eriteenistuse töötajat, dessantväelastel murda ei õnnestunud, mistõttu ka ETV programmi edastamine ei katkenud.

Paralleelselt Eestis toimuvaga kulmineerusid sündmused ka Moskvas. Kui eelmisel päeval oli Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Boriss Jeltsin oma seadlustega allutanud kuni NSV Liidu rahvasaadiku erakorralise kokkutulekuni kõik NSVL täitevorganid Venemaa territooriumil, sealhulgas NSVL Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi, ning võtnud enda peale ka NSV Liidu relvajõudude ülemjuhataja funktsioonid Venemaa territooriumil, siis 21.08.1991 kogunes erakorralisele istungile VNFSV Ülemnõukogu.

Seejuures olid ööl vastu 21. augustit alustanud putšistidele allunud väeüksused liikumist nn Valge maja suunas, kus tegutses Venemaa valitsus ja kus ka Ülemnõukogu oma istungeid pidas ning mille kaitsele oli asunud rahvas. Pärast esimesi tsiviilohvreid (hukkus kolm inimest) anti väeosadele siiski käsk peatuda. 21.08.1991 kell 6 hommikul kogunenud Kaitseministeeriumi kolleegiumil pooldas enamik vägede väljaviimist Moskvast. See oli märk võimu üleminekust Moskvas Jeltsini ja tema poolehoidjate kätte. Paljud riigipöördekatses osalenud hakkasid seejärel end peitma ega ilmunud enam tööle, kaasajooksikud aga asusid agaralt riigipöördekatse ajal liikunud kirjavahetust hävitama. Ööl vastu 22. augustit jõudis lõpuks ka Mihhail Gorbatšov Moskvasse. Riigipöördekatse oli läbi kukkunud.

• 22.08.1991 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta. Otsus ise kõlas nii:

„Lähtudes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 19. augusti avalduse punktist 3 ning arvestades, et 1991. aasta 19. - 21. augustini NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatsele leidus toetajaid ka Eesti Vabariigi võimu- ja valitsemisorganites, ühiskondlikes organisatsioonides ja massiteabevahendites, ja tuginedes Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingu artiklile 8, otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:

1. Eesti Vabariigi Prokuratuuril viivitamatult algatada uurimine NSV Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee (NL REK) otsuseid täitnud või sellele üles kutsunud ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete juhtide ning üksikisikute seadusvastases tegevuses süü ja vastutuse küsimuse lahendamiseks.

2. Tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid, kes täitsid või kutsusid üles täitma NSV Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid, seadusvastaseks ja laialisaatmisele või likvideerimisele kuuluvaks.

3. Tagandada oma ametikohalt kõik riigi- ja omavalitsusorganite ametiisikud, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid, kes täitsid või kutsusid üles täitma ebaseadusliku NL REK otsuseid.

4. Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajakirjanduskomisjonile ülesandeks võtta seisukoht nende massiteabevahendite suhtes, mis kutsusid üles seadusvastasele tegevusele ja täitma NL REK otsuseid.

5. Teha Eesti Vabariigi delegatsioonile, kes on moodustatud läbirääkimisteks NSV Liidu ja Vene NFSV-ga, ülesandeks lülitada viivitamatult läbirääkimiste päevakorda küsimus nende väeosade kohesest väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt, kes võtsid osa NL REK otsuste täitmisest, ning Eesti Vabariigi territooriumil dislotseeruvate Nõukogude Liidu väeosade väljaviimise lepingu sõlmimiseks.

6. Moodustada Ülemnõukogu mõningate liikmete riigipöördekatseaegse tegevuse uurimiseks Ülemnõukogu erikomisjon koosseisus: Toomas Kork, Enn Tupp, Arvo Junti, Tiit Made, Priidu Priks, Koit Raud, Jüri Rätsep, Villu Jürjo, Jüri Kork, Valeri Kois, Goderdzi Ahaladze.

7. Valitsusel lahendada käesoleva otsuse täitmisega seotud küsimused ning esitada Ülemnõukogule septembrikuu esimesel istungjärgul aruanne tehtud tööst ning ettepanekud küsimustes, mis nõuavad Ülemnõukogu otsustust.“

• 22.08.1991 teatas Pariisis viibinud Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev, et Venemaa tunnustab Balti riikide iseseisvust.

• 22.08.1991 tunnustas Island esimese lääneriigina Eesti Vabariigi iseseisvust. Tegu oli taastunnustamisega, sest esimest korda tunnustas Island Eesti iseseisvust juba jaanuaris 1922.

• 23.08.1991 tühistas Ülemnõukogu 14. oktoobril 1960 vastu võetud määruse, mille alusel ühendati Jõhvi linn, Ahtme linn ja Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga. Sisuliselt tähendas see nüüd Jõhvi linna taastamist eraldiseisva haldusüksusena Ida-Viru maakonna koosseisus, ehkki Jõhvi linna omavalitsusliku staatuse kinnitas Ülemnõukogu Presiidium alles oma 17.06.1992 määrusega.

• 23.08.1991 keelustas EV Valitsus oma otsusega NLKP ja EKP tegevuse, raudtee, laevandus ja üleliidulise alluvusega tehased kuulutati Eesti riigi omandiks.

• 24.08.1991 taastunnustas Vene Föderatsioon ametlikult Eesti Vabariiki kui iseseisvat riiki.

• 25.08.1991 tunnustas Prantsusmaa Eesti Vabariigi iseseisvust

• 26.08.1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jon Baldvin Hannibalsson Islandi pealinnas Reykjavikis alla Eesti ja Islandi diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile. Lisaks sõlmiti kahe riigi majandus- ja kaubanduskoostöö leping, mis kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 27.08.1991 langetas Ülemnõukogu Presiidium otsuse, millega Eesti Vabariigi Prokuratuur lahutati NSV Liidu Prokuratuuri süsteemist organisatsiooniliselt, protsessuaalselt ja finantsiliselt.

• 27.08.1991 taastati Eesti ja Norra diplomaatilised suhted. Norra Kuningriik oli tunnustanud Eesti Vabariigi iseseisvust juba 04.02.1921 ega olnud kunagi tunnistanud õiguspäraseks Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt 1940. aastal.

• 28.08.1991 kinnitas EV Valitsus oma määrusega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra.

• 28.08.1991 avaldas Eesti Vabariigi eksiilvalitsus deklaratsiooni Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Deklaratsioonile olid alla kirjutanud peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark ja peaministri asetäitja Enno Penno.

• 29.08.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega reorganiseeriti senine Riiklik Tolli- ja Piirikatseamet riigiministri valitsemisalas tegutsevaks Riigi- ja Piirikaitseametiks. Muu hulgas tehti riigiministrile ülesandeks asuda ette valmistama Kaitseministeeriumi loomist. Ühtlasi pidi Riigi- ja Piirikaitseamet jätkama tolliteenistuse korraldamist kuni Riikliku Tolliameti moodustamiseni rahandusministri valitsemisalas alates 01.10.1991 (Riiklik Tolliamet loodi valitsuse 30.09.1991 määrusega ja alustaski tegevust 01.10.1991).

• 29.08.1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse NSV Liidu riigiorganite alluvuses või halduses olevate või nende juhtimisel tegutsevate Eesti Vabariigis asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara ja juhtimise kohta. Otsusega tunnistati kehtetuks kõik pärast 16. juunit 1940 Eesti Vabariigi või Eesti NSV riigivõimu- ja valitsemisorganite poolt vastuvõetud aktid, millega ettevõtted, asutused ja organisatsioonid anti üle NSV Liidu riigivalitsemisorganite alluvusse, haldusse või juhtimisele. Ühtlasi tunnistati Eesti Vabariigi territooriumil asuvate NSV Liidu riigivalitsemisorganite alluvuses või halduses olnud või nende juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks. Lisaks tehti valitsusele ülesandeks lahendada NSV Liidu Kaitseministeeriumi ja talle allunud struktuuriüksuste omanduses või kasutuses oleva vara kuuluvuse küsimused.

• 29.08.1991 väljastas Eesti Pank Balti Ühispangale tegevusloa. Balti Ühispank oli selleks ajaks tegutsenud juba kümme kuud alates oktoobrist 1990, mil NSV Liidu Riigipank oli talle väljastanud litsentsi pangana tegutsemiseks. Balti Ühispank läks moratooriumi alla 18. novembril 1992, jäi litsentsist ilma 8. veebruaril 1993 ja ühendati 16. märtsil 1993 koos Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks.

• 29.08.1991 taasavati Tallinnas Rootsi Kuningriigi saatkond.

September 1991

• 01.09.1991 alustas õppetööd Parnu Majanduskool, mis asutati Pärnu Linnavalitsuse 10.05.1991 määrusega. Majanduskool alustas esialgu tegevust samuti 01.09.1991 tegevust alustanud Pärnu Raeküla Keskkooli (hilisema Raeküla Gümnaasiumi) filiaalina ja selle esimene direktor oli Arvo Tali. Pärnu Majanduskool tegutses kuni 1996. aastani, mil selle baasil moodustati Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

• 02.09.1991 otsustas USA taastada diplomaatilised suhted Balti riikidega.

• 03.09.1991 anti ENSV Tsiviillennunduse Tootmiskoondise vara üle Eesti Vabariigi omandisse, lähtudes Ülemnõukogus 29.08.1991 vastu võetud otsusele, mis puudutas NSV Liidu alluvuses, halduses või juhtimisel olnud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning nende vara üleandmist Eestile. Tootmiskoondis nimetati samas ajutisel ümber Eesti Tsiviillennunduse Valitsuseks, mille peadirektoriks nimetati Priit Lõuk (1944), kes oli sinnani olnud tootmiskoondise peadirektori esimene asetäitja. Tootmiskoondise viimane peadirektor oli Aleksandr Banasko (kasutas hiljem nimekuju Oleksandr Banasko, 1928‒2007).

Veel samal päeval ehk 03.09.1991 andis Transpordi- ja Sideministeerium välja määruse, mille kohaselt läks Tsiviillennunduse Valitsus 01.12.1991 likvideerimisele.

• 04.09.1991 avas USA oma saatkonna Tallinnas.

• 04.09.1991 kiitis Ülemnõukogu heaks aktsiisimaksu seaduse muudatuse, mis jõustus 10.09.1991 ning millega kehtestati alkohoolsete jookide ja õlle uued aktsiisimäärad rublades deklariitri kohta:

• 05.09.1991 kehtestati Eesti ja Belgia diplomaatilised suhted.

• 07.09.1991 tunnustas Afganistan Eesti Vabariigi iseseisvust. Kahe riigi diplomaatilised suhted seati sisse alles 01.07.2005.

• 10.09.1991 kehtestati Eesti ja Bulgaaria vahel diplomaatilised suhted.

• 10.09.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati siseministri valitsemisalas Riiklik Päästeamet.

• 10.09.1991 võeti Eesti Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise liikmeks.

• 11.09.1991 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Hiina Rahvavabariigi vahel.

• 12.09.1991 kinnitas valitsus oma määrusega Riikliku Standardiameti põhimääruse, millega pandi alus ameti tegevusele. Tõsi, Standardiameti moodustamise nägi ette juba 16.01.1990 vastu võetud valitsuse määrus, kuid reaalsete tegudeni jõuti alles nüüd. Vastavalt oma põhimäärusele oli Riiklik Standardiamet (ka Eesti Standardiamet) valitsusele alluv riigivalitsemisorgan, kes asus teostama valitsuse poliitikat standardiseerimise, metroloogia ja toodangu kvaliteedi valdkonnas. Standardiamet tegutses majandusministri valitsemisalas.

• 12.09.1991 võttis valitsus vastu määruse, millega kinnitati Eesti Vabariigi haldusse ülevõetavate NSV Liidu riigiorganite alluvuses või halduses olnud või nende juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimekiri, kus oli üles loetud kokku 157 ettevõtete, asutust ja organisatsiooni. Valitsuse määruse aluseks oli Ülemnõukogu 29.08.1991 vastu võetud samasisuline otsus.

• 13.09.1991 alustas Tallinnas tegevust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi esindajatest moodustatud Põhiseaduse Assamblee.

• 16.09.1991 loodi Eesti Keemiatööstuse Liit, mille algne eesmärk oli lahendada taasiseseisvumise ja Eesti krooni käibelevõtuga üleskerkinud probleeme.

• 17.09.1991 võeti Eesti Vabariik vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks. Samal päeval ühinesid ÜRO-ga ka Läti ja Leedu. New Yorgis ÜRO hoone ees heisati Eesti sinimustvalge lipp. Eesti esimeseks alaliseks esindajaks ja suursaadikuks ÜRO juures sai Ernst Jaakson.

• 17.09.1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega nende ettevõtete ja asutuste nimekirja, mille varad anti üle Tartu linna munitsipaalomandisse 1. oktoobriks 1991. Nimekirjas olid kaubandusettevõtted (sh näiteks Kesklinna Kaubahall, Kaubur, Trepto, Tartu turg, kaubandus-varumisfirma Tarvita), toitlustusettevõtted (sh Püssirohukelder, Volga, Kaunas, Raudtee, Tartu, Kaseke), teenindusettevõtted (sh Tiigi saun, Pargi saun, Mareta), spordiasutused (sh Tartu ratsaspordibaas, Tartu sõudebaas), kultuuriasutused (sh Lutsu-nimeline linnaraamatukogu, Tartu noortemaja Sõprus, Tartu videokeskus, ajaleht Vperjod), haridusasutused (sh Tartu laste- ja noortemaja, Tartu noorte ja laste spordikool, korvpallikool), tervishoiuasutused (sh Lõuna-Eesti Farmaatsiakoondis), sotsiaalasutused ning elamu- ja kommunaalettevõtted (sh Tartu eriautobaas, Tartu jõesadam, kohalik REV ja TREV, Tartu pandimaja).

• 18.09.1991 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) taastunnustada Eesti Olümpiakomitee. Samasugune tunnustus langes samal päeval osaks ka Läti ja Leedu olümpiakomiteele.

• 18.09.1991 otsustas Euroopa Nõukogu anda Eesti Vabariigi Ülemnõukogule Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee erikülalise staatuse. Sellega tuli Euroopa Nõukogu vastu Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli pöördumisele Euroopa Nõukogu poole. Oma esimesed esindajad Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees nimetas Ülemnõukogu 19.12.1991.

• 18.09.1991 vabastas Ülemnõukogu oma otsusega Rein Otsasoni Eesti Panga nõukogu liikme ja Eesti Panga presidendi kohustest.

• 18.09.1991 otsustas EV Valitsus oma korraldusega likvideerida EKP Keskkomitee Asjadevalitsuse Autobaasi (Tihase 34 Tallinnas).

• 18.09.1991 tegevuslitsentsi Tallinna Maapank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993 ja ühines seejärel Keila Pangaga).

• 20.09.1991 esitas Eesti peakonsul USAs New Yorgis Ernst Jaakson esimese Eesti suursaadikuna oma volikirja ÜRO peasekretärile.

• 23.09.1991 nimetas Ülemnõukogu oma otsusega Siim Kallase Eesti Panga presidendiks. Et 18.09.1991 Eesti Panga presidendi ametist vabastatud Rein Otsason vabastati ka Eesti Panga nõukogu liikme kohustest, nimetati uueks Eesti Panga nõukogu liikmeks Uno Mereste.

• 26.09.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Ida-Virumaa Iisaku valla, Järvamaa Järva-Jaani valla, Läänemaa Haapsalu linna ja Lihula valla, seni Pärnu linna alla kuulunud Sindi linna, Pärnumaa Vändra valla, Põlvamaa Kõlleste valla, Saaremaa Laimjala ja Pöide valla ning Võrumaa Sõmerpalu valla omavalitsusliku staatuse.

• 26.09.1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega Tallinnas tegutsenud I ja II toidukaubastu, Puu- ja Köögiviljakaubastu, Eesti Raudtee ja muude organisatsioonide erastamisele minevate toidukaupluste nimekirja.

• 27.09.1991 kehtestati Eesti ja Argentina vahel diplomaatilised suhted.

• 30.09.1991 moodustati EV Valitsuse 30.09.1991 määruse alusel alates 01.10.1991 rahandusministri valitsemisalas Riiklik Tolliamet (ka Eesti Tolliamet).

Oktoober 1991

• 01.10.1991 kehtestati Eesti ja Cabo Verde Vabariigi vahel diplomaatilised suhted.

• 01.10.1991 tulid käibele taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimesed postmargid, kokku üheksa erineva nimiväärtusega vapimarki. Need margid olid veel rublavääringus, esimesed kroonivääringus margid ilmusid 3. oktoobril 1992.

• 03.10.1991 tegi EV Valitsus oma korraldusega kohustuseks lõpetada alates 1. novembrist 1991 ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes ning nende kirja- ja muudel dokumendiplankidel, samuti pitsatitel, templitel, stampidel, nimesiltidel ja viitadel rekvisiitide „Eesti NSV“ ja „ENSV“ kasutamine.

• 07.10.1991 nimetati Peeter Tihhomirov EV Riikliku Kaubalitsentsiameti peadirektoriks. Tihhomirov jäi oma ametisse 8. jaanuarini 1993.

• 07.10.1991 suri akadeemik Helle Simm (sündinud 23.01.1920).

• 08.10.1991 asutati Eesti Autorite Ühing, mille esimene juhatuse esimees oli Mikk Targo ja tegevjuht Kalev Rattus.

• 08.10.1991 sai tegevuslitsentsi Pärnu Kommertspank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993, pankrot kuulutati välja 17. märtsil 1993).

• 09.10.1991 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Hispaania vahel.

• 10.10.1991 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Järvamaa Kareda valla, Lääne-Virumaa Tamsalu valla, Põlvamaa Põlva valla, Pärnumaa Halinga ja Saarde valla, Valgamaa Sangaste valla, Viljandimaa Võhma alevi ning Võrumaa Rõuge valla omavalitsuslik staatus.

• 12.10.1991 asutati Rahvarinde baasil Eesti Rahva-Keskerakond, mis alates 17. aprillist 1993 tegutseb Eesti Keskerakonna nime all. Erakonna esimeheks valiti asutamisel Edgar Savisaar.

• 17.10.1991 võttis Ülemnõukogu vastu maareformi seaduse, mille eesmärk oli senised riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber kujundada peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks.

• 18.10.1991 asutati Tallinnas osaühing Termest, mis seadis algselt oma eesmärgiks soojusenergeetikaseadmete tootmise. Hilisemate arengute tulemusena keskenduti peamiselt soojusenergia, maagaasi ja elektrienergia müügile, muutus nii omanikering kui ka ettevõtte nimi. Septembrist 1999 jätkati aktsiaseltsina Termest, märtsist 2001 aktsiaseltsina Fortum Termest ja alates aprillist 2012 aktsiaseltsina Adven Eesti.

• 21.10.1991 kinnitati Ülemnõukogu otsusega Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimeheks Eri Klas, kellest sai ühtlasi fondi nõukogu esimees ja kes tegutses sellel ametikohal kuni oma surmani 26.02.2016. Ülejäänud nõukogu liikmed nimetas Ülemnõukogu Presiidium oma 07.11.1991 otsusega.

• 24.10.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Harjumaa Kehra ja Loksa alevi, Hiiumaa Pühalepa valla, Järvamaa Lehtse ja Paide valla, Pärnumaa Paikuse ja Sauga valla ning Viljandimaa Viljandi linna omavalitsusliku staatuse.

• 24.10.1991 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse, millega nimetati senine Sotsiaalministeerium ümber Tööministeeriumiks. Nii sai sotsiaalminister Arvo Kuddost tööminister.

• 24.10.1991 taastati Eesti ja Venemaa diplomaatilised suhted.

• 24.10.1991 otsustas EV Ülemnõukogu eraldada Eesti Vabariigi territooriumil asuvad NSVL Riigipanga allüksused NSV Liidu pangasüsteemist ning ühendada Eesti Pangaga NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Pank ja koondis Eesti Vabariiklik Inkassatsioonivalitsus.

• 28.10.1991 sõlmiti Eesti ja Rootsi kaubandusleping, millele kirjutasid alla Eesti välisminister Lennart Meri ja Rootsi välisminister Margaretha af Ugglas. Leping kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 31.10.1991 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel tuli senine Siseministeeriumi Politseiakadeemia reorganiseerida 1. augustiks 1992 rakenduskõrgkoolina toimivaks Eesti Politseiakadeemiaks. Selline kava siiski ei teostunud: Politseiakadeemia likvideeriti 01.05.1992 ja selle kursandid viidi üle 15.04.1992 asutatud Eesti Sisekaitse Akadeemiasse.

November 1991

• 04.11.1991 sai tegevuslitsentsi EKE Pank (jäi litsentsist ilma 26. jaanuaril 1993 ja ühines seejärel Eesti Ühispangaga).

• 06.11.1991 sai tegevuslitsentsi Saaremaa Aktsiapank, mis jäi aga litsentsist ilma juba 18. juunil 1992, sest polnud Eesti Panga hinnangul sisulist tegevust alustanud.

• 06.11.1991 suri akadeemik Vello Tarmisto (sündinud 07.01.1918).

• 07.11.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liikmed, kelleks said Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Käbi Laretei, Rein Maran, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Jaan Tamm, Eino Tamberg ja Vive Tolli. Nõukogu esimehena tegutses Eri Klas, kes oli ametisse kinnitatud juba 21.10.1991.

• 11.11.1991 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi karusnahaaktsiisi seaduse, mille kohaselt maksustati Eestis aktsiisiga rebase, kährikkoera, soobli, naaritsa, puurituhkru, ondatra ja tšintšilja nahad ja nendest valmistatud tooted ning ka eelpool loetletud loomad. Karusnahkade, karusloomade ja karusnahast valmistatud toodete aktsiisimääraks kehtestati 16% nende müügihinnast ilma käibemaksuta. Samas ei maksustatud aktsiisiga konverteeritava välisvaluuta eest eksporditud karusnahku, karusloomi ja karusnahkadest valmistatud tooteid. Karusnahaaktsiisi seadus jõustus 01.01.1992. Samast päevast muutusid kehtetuks aktsiisimaksu seaduses sätestatud karusnahkade aktsiisimäärad.

• 11.11.1991 võttis EV Ülemnõukogu vastu seaduse, mille kohaselt liideti 1. jaanuarist 1992 kaubandusministeerium ja materiaalsete ressursside ministeerium ühtseks EV Kaubandusministeeriumiks.

• 20.11.1991 sõlmiti Eesti ja Poola kaubandus- ja majanduskoostöö kokkulepe, millele Eesti poolt kirjutas valitsuse volitusel alla materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal. Leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Poola astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 20.11.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt asutati endiste omanike ja vara register. Registri pidajaks sai riigiettevõte Riigiarvutuskeskus.

• 21.11.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Harjumaa Harku valla, Põlvamaa Alaküla valla ning Tartumaa Mehikoorma ja Peipsiääre valla omavalitsusliku staatuse. Saaml päeval võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu teisegi seadluse, millega kinnitati Harjumaa Saue valla, Raplamaa Järvakandi ja Märjamaa alevi ning Juuru ja Käru valla, Saaremaa Kaarma valla, Tallinna alla kuulunud Maardu linna, aga samuti Valgamaa Hummuli valla omavalitsuslik staatus.

• 21.11.1991 kehtestati Eesti ja Austraalia vahel diplomaatilised suhted.

• 21.11.1991 valiti Tartu Linnavolikogu istungil Tartu uueks linnapeaks Ants Veetõusme. Enne teda oli linnapeaks Toomas Mendelson.

• 28.11.1991 andis Transpordi- ja Sideministeerium välja määruse, mille alusel moodustati alates 01.12.1991 riigiettevõte Eesti Lennuliinid, mis võttis üle samal päeval tegevuse lõpetanud Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse varad. Riigiettevõtte Eesti Lennuliinid peadirektoriks nimetati senine Harju maavanem Anti Oidsalu. Sinnani Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse peadirektori ametis olnud Priit Lõuk asus samas lennujaamakompleksi direktoriks.

• 29.11.1991 vabastati EV Valitsuse korraldustega ministri kohustest Artur Kuznetsov ja Endel Lippmaa.

• 29.11.1991 asutasid tööstusharude liidud Eesti Tööstuse Keskliidu kui tööandjate esinduse. Keskliidu esimene juhatuse esimees oli Elmar Kruusma ja tegevdirektor Viljar Veskiväli. 4. mail 1995 reorganiseeriti senine Tööstuse Keskliit Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliiduks (ETTK). 29. novembril 1997 toimus ETTK ühinemine 20. novembril 1995 moodustatud Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliiduga, mis esindas peamiselt teenindusettevõtteid (juhatuse esimees Priit Vilba, tegevdirektor Eve Päärendson). Liitumise tulemusena tekkis ühtne Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit, mille esimene juhatuse esimees oli Jüri Käo ja tegevdirektor Henn Pärn. Aastast 2001 kannab organisatsioon nime Eesti Tööandjate Keskliit, mille volikogu esimeheks on alates 2004. aastast Enn Veskimägi ja juhatajaks Tarmo Kriis.

• 29.11.1991 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi laevaregistri moodustamise kohta. Registripidajaks määrati EV Riiklik Veeteede Amet.

Detsember 1991

• 01.12.1991 alustati Eesti piiril piiriületavate isikute dokumentide kontrollimist.

• 03.12.1991 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel loodi Riiklik Patendiamet.

Reaalset tegevust alustas Patendiamet alates 1992. aasta märtsist.

• 04.12.1991 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsused kinnitada Ants Veetõusme Tartu linnapeaks ja Ain Kalmaru Kohtla-Järve linnapeaks. Samal päeval tegi Ülemnõukogu otsuse kinnitada Harju maavanemaks Mati Zernand.

• 05.12.1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega Rakvere ja Narva linnas erastatavate toidukaupluste nimekirja.

• 08.12.1991 1991 asutati Eesti Koonderakond, mille esimeseks esimeheks valiti Jaak Tamm.

• 08.12.1991 kirjutasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina juhid Valgevenes Belovežjes alla lepetele, milles teatati, et Nõukogude Liit kui rahvusvahelise õiguse subjekt ja geopoliitiline realiteet on oma eksistentsi lõpetanud ning et nimetatud kolm riiki, kes olid aastal 1922 Nõukogude Liidu ametlikult asutanud, moodustavad uue organisatsiooni, Sõltumatute Riikide Ühenduse ehk SRÜ. Venemaa poolt allkirjastasid lepped president Boriss Jeltsin ja riigisekretär Gennadi Burbulis, Ukraina poolt president Leonid Kravtšuk ja peaminister Vitold Fokin ning Valgevene nimel Ülemnõukogu esimees Stanislav Šuškevitš ja ministrite nõukogu esimees Vjatšeslav Kebitš.

• 09.12.1991 liitusid Eesti Roheline Partei ja Eesti Roheline Erakond uueks erakonnaks Eesti Rohelised. Hilisema arengu käigus erakond lõhenes ning Jüri Martini juhitud tiib liitus 21. mail 1998 Eesti Keskerakonnaga.

• 10.12.1991 võttis EV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti Advokatuuri kohta. Nimetatud seadus kehtis kuni 21. märtsini 2001, mil EV Riigikogu võttis vastu uue advokatuuriseaduse.

• 12.12.1991 vabastas Ülemnõukogu oma otsusega Jaak Tamme tööstus- ja energeetikaministri kohustest. Ministritool jäi vabaks kuni 30. jaanuarini 1992, mil astus ametisse uus valitsus.

• 12.12.1991 nimetas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Põlvamaa Alaküla valla ümber Räpina vallaks. Samal päeval võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu teisegi analoogse seadluse, millega nimetati Tartumaa Mehikoorma vald ümber Meeksi vallaks.

• 12.12.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Jõgevamaa Pajusi, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, samuti Järvamaa Kabala ja Väätsa valla, Läänemaa Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse. Samal päeval võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu ka seadluse, millega kinnitati Lääne-Virumaa Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valla ning Kunda linna, samuti Pärnumaa Pärnu-Jaagupi alevi ning Koonga ja Surju valla, Põlvamaa Mooste valla ja Võrumaa Vastseliina valla omavalitsuslik staatus.

• 16.12.1991 kehtestati Eesti ja Brasiilia vahel diplomaatilised suhted.

• 18.12.1991 suri akadeemik Oskar Kirret (sündinud 27.11.1909).

• 18.12.1991 sai EV Ülemnõukogu otsuse kohaselt Saare maavanemaks Jüri Saar.

• 19.12.1991 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega seniste külanõukogude baasil Saare maakonna Ruhnu valla, Viljandimaa Abja-Paluoja alevi ning Kolga-Jaani, Kõpu, Olustvere, Paistu, Pärsti, Saarepeedi, Tarvastu ja Vastemõisa valla, samuti Võrumaa Mõniste ja Võru valla omavalitsusliku staatuse.

Samal päeval võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu teisegi analoogse määruse, millega kinnitati Ida-Virumaa Tudulinna valla, Järvamaa Imavere ja Oisu valla, Läänemaa Linnamäe ja Vormsi valla, Põlvamaa Räpina ja Põlva alevi ning Ahja, Kanepi ja Valgjärve valla, samuti Pärnumaa Lavassaare alevi ning Kaisma, Tali, Tori ja Uulu valla omavalitsuslik staatus.

• 19.12.1991 kehtestati Eesti ja Filipiinide (Filipiini Vabariigi) vahel diplomaatilised suhted.

• 19.12.1991, lähtudes Euroopa Nõukogu 18.09.1991 otsusest anda EV Ülemnõukogule erikülalise staatus Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, nimetati Ülemnõukogu otsusega Ülemnõukogu esindajateks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees Viktor Andrejev, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Mart Laar, Marju Lauristin ja Juhan Telgmaa. Delegatsiooni juhiks kinnitati Marju Lauristin.

• 21.12.1991 Kasahstanis Almatõs toimunud kohtumisel võtsid üheksa liiduvabariigi juhid vastu deklaratsiooni, milles avaldati toetust 08.12.1991 Valgevenes alla kirjutatud lepetele, mis sisuliselt tähendas NSV Liidu eksistentsi lõppu.

• 23.12.1991 sai tegevuslitsentsi Pärnu Linnapank, mis jäi aga litsentsist ilma juba juba 18. juunil 1992, sest polnud Eesti Panga hinnangul sisulist tegevust alustanud.

• 24.12.1991 heaks kiidetud valitsuse määruse alusel anti seoses Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli likvideerimisega sõjakooli hooned, rajatised ja muu vara Eesti Vabariigi korrakaitseorganite kontrolli alla, vältimaks rüüstamist, vargusi ja tahtlikku hävitamist. Sellega seoses moodustati asjakohane komisjon, mille esimeheks nimetati Arved Jaaska ning liikmeteks Ants Laaneots, Toomas Puura, Matti Pedak, Raul Luks, Endel Kirsimägi ja Jüri Nurme.

• 25.12.1991 teatas NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov teleesinemises oma tagasiastumisest. Päev hiljem langetas NSVL Ülemnõukogu otsuse NSV Liit laiali saata.

• 31.12.1991 31. detsembril 1991 asutas EV Valitsus oma määrusega riigiettevõtte Riigi Viljasalv.

1992

Jaanuar 1992

• 01.01.1992 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 554 878 inimest, sealhulgas meessoost 726 755 ja naissoost 828 123. Aasta varem oli rahvaarv Eestis1 567 749.

• 01.01.1992 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Albaania vahel.

• 01.01.1992 viidi senine NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklik Pank Eesti Panga koosseisu.

• 01.01.1992 asus Kaubandusministeerium täitma ka senise Materiaalsete Ressursside Ministeeriumi ülesandeid, mis lakkas eksisteerimast 31. detsembril 1991. Materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal nimetati ümber kaubandusministriks. Senine kaubandusminister Ants Laos lahkus valitsusest 31. detsembril 1991.

• 02.01.1992 kehtestati Eesti ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel diplomaatilised suhted.

• 08.01.1992 sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi Tallinna Pank, mis tegutses iseseisvalt kuni 14. juulini 1998 ja liitus seejärel Eesti Ühispangaga.

• 08.01.1992 kehtestati Eesti ja Austria vahel diplomaatilised suhted.

• 14.01.1992 asutati toonase Standardiameti käskkirjaga riigiaktsiaselts Metrosert, mis kanti ettevõtteregistrisse 03.02.1992. Äriregistrisse ülekandmisel 04.03.1998 kujundati RAS Metrosert ümber eraõiguslikuks aktsiaseltsiks Metrosert, mille kõik aktsiad kuuluvad aga siiani riigile.

• 14.01.1992 võtsid Eesti Pank ja Rahandusministeerium vastu määruse sularaha väljamaksetele piirangute kehtestamiseks. Määruse kohaselt tuli kogu netopalk, mis kuuarvestuses ületas 2000 rubla, ning ka seda summat ületavad ühekordsed maksed üle kanda pangaasutuses olevale isikuhoiuarvele. Samas tehti Eesti Hoiupangale ülesandeks töötada välja sularahata tšekid ühekordseks kasutamiseks ning kindlustada nende kasutusele võtmine hiljemalt 1. märtsil 1992. Sinnani lubati kasutada endise NSVL Hoiupanga tšekiraamatuid. Endine NSVL Houpanga Eesti Vabariiklik Pank sai ametlikult riiklikuks aktsiaseltsiks Eesti Pank küll alles 14. aprillil 1992.

• 16.01.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Harjumaa Anija, Jõelähtme, Kose, Kõue, Padise ja Saku valla ning Läänemaa Nõva valla omavalitsuslik staatus.

• 16.01.1992 kehtestas Ülemnõukogu oma otsusega majandusliku eriolukorra kuni EV põhiseaduse vastuvõtmiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Otsustati luua Ülemnõukogu ja valitsuse ühine kriisikomisjon. Otsuse eelnõu esitanud valitsusjuht Edgar Savisaar sidus majandusliku olukorra kehtestamise valitsuse usaldamisega. 16.01.1992 otsus tunnistati Ülemnõukogus kehtetuks juba 11.02.1992.

• 23.01.1992 kinnitas EV Valitsus oma määrusega riigiettevõtte Tallinna Sadam haldusnõukogu järgmises koosseisus: Tiit Vähi, Nathan Tõnisson, Anatoli Kanajev, Peep Sillandi, Olavi Tammemäe ja Erkki Urva.

• 23.01.1992 esitas Edgar Savisaar enda juhitud valitsuse avalduse tagasiastumise kohta.

• 23.01.1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt eraldati Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid arvestusliku väärtusega 150 miljonit USA dollarit ning anti need valuutareservina üle Eesti Panga bilanssi. Samas lisati, et EV Valitsus peab koos Eesti Pangaga kahe nädala jooksul kindlaks määrama reservlankide üleandmise, arvestuse ja Eesti Panga bilanssi võtmise korra. Mainitud otsuse alusel eraldatud langid (kokku ligi 8000 hektarit metsamaad) kajastati Eesti Panga bilansis bilansivälise kirjena.

• 27.01.1992 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi õlleaktsiisi seaduse, mille kohaselt maksustati aktsiisiga Eestis asuvate õlletootjate poolt müüdud õlu ja juriidiliste isikute poolt Eestisse imporditud õlu. Seadus jõustus 01.02.1992. Samast päevast tunnistati kehtetuks aktsiisimaksu seaduses õlle kohta kestestatud aktsiisimäär.

Õlleaktsiisi seaduse juurde kuulus kaks lisa, millest esimesega kehtestati Eestis toodetud õlle aktsiisimäärad ning teisega konverteeritava välisvaluuta eest imporditud õlle ja välisvaluuta eest müüdud Eestis toodetud õlle aktsiisimäärad.

Eestis toodetud õlle aktsiisimäärad (% müügihinnast ilma aktsiisi ja käibemaksuta) vastavalt ettevõtte aastatoodangule tuhandetes dekaliitrites:

Välisvaluuta eest imporditud õlle ja välisvaluuta eest müüdud Eesti õlle aktsiisimäärad:

• 27.01.1992 asutati Tallinna Hotellikoondise varade baasil RAS Tallinna Hotellid, aluseks valitsuse 15.12.1992 määrus, mille kohaselt moodustati ka Tallinna Hotellikoondise likvideerimiskomisjon järgmises koosseisus: Riigivaraameti peadirektor Riho Rasmann, Tallinna abilinnapea Eino Tamm, Olümpia hotelli direktor Andres Liinat, audiitor Peeter Riit ja Justiitsministeeriumi peaspetsialist Juhan Parts. RAS Tallinna Hotellid juhatuse (tänases mõistes nõukogu) esimeheks kinnitati Enn Roose, tegevdirektorina asus tegutsema senine Tallinna Hotellikoondise juhataja Harri Veering.

• 28.01.1992 võttis valitsus vastu määruse, mille kohaselt lahutati riigiettevõttest Eesti Lennuliinid lennujuhtimisteenistus, mis sealt alates jätkas Lennuameti lennuliiklusteenistusena. Eesti Lennuliinide alla jäid endiselt aga lennusalk, lennujaamad ja lennuväljad.

• 28.01.1992 moodustati EV Valitsuse määruse alusel ka riigiettevõte Eesti Riigimetsad, mille haldusnõukogu liikmeteks kinnitati Jüri Reinson, Artur Nilsson, Olev Lugus, Endel Saarmann, Ülo Ugard, Eduard Klaos, Kuno Liblik ja Veljo Ranniku. Eesti Riigimetsade alla hakkasid iseseisvate ettevõtetena kuuluma Aegviidu, Alutaguse, Elva, Hiiumaa, Jõgeva, Järvamaa, Kilingi-Nõmme, Kohtla-Järve, Läänemaa, Mahtra, Pärnu, Rakvere, Rapla, Räpina, Saaremaa, Suure-Jaani, Tallinna, Tartu, Tudu, Valgamaa, Viljandi ja Võru metsamajand, Kaarepere Metsakatsejaam, Metsamajanduse Infokeskus, ettevõtted Loodus, EstVitalis ja Forest ning Võrtsjärve Kalamajand.

• 29.01.1992 kehtestas EV Ülemnõukogu seadusega uued üksikisiku tulumaksu määrad. Maksuvabaks tuluks kehtestati 4800 rubla aastas ehk 400 rubla kuus. Kuni 10 000 rublani küündiva aastatulu maksumääraks sai 16%. Kui aastatulu jäi 10 801 ja 18 000 rubla vahele, oli tulumaksumääraks 1728 rubla ning 24% summast, mis ületas 10 800 rubla. Üle 18 001 rubla ulatuva aastatulu puhul sai tulumaksumääraks 3456 rubla ja 33% summast, mis ületas 18 000 rubla.

• 29.01.1992 nimetati valitsuse määrusega Siseministeeriumi Politseiakadeemia ümber Riikliku Politseiameti Politseiakadeemiaks.

• 30.01.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusea Järvamaa Koigi ja Türi valla ning Valgamaa Tõrva linna ja Karula valla omavalitsusliku staatuse.

• 30.01.1992 nimetas Ülemnõukogu oma otsusega ametisse Tiit Vähi juhitud valitsuse, kes vahetas välja Edgar Savisaare valitsuse. Ka Vähi valitsust nimetati veel üleminekuvalitsuseks. Vähi valitsusse kuulusid:

valitsuse esimees (peaminister)         Tiit Vähi;

ehitusminister                                     Olari Taal;

haridusminister                                   Rein Loik;

justiitsminister                                   Märt Rask;

kaubandusminister                             Aleksander Sikkal;

keskkonnaminister                             Tõnis Kaasik;

kultuuriminister                                 Märt Kubo;

majandusminister                               Heido Vitsur;

rahandusminister                               Rein Miller;

riigiminister                                       Uno Veering;

siseminister                                         Robert Närska;

tervishoiuminister                               Andres Kork;

transpordi- ja sideminister                 Enn Sarap;

tööminister                                         Arvo Kuddo;

tööstus- ja energeetikaminister           Aksel Treimann;

välisminister                                       Lennart Meri.

Hiljem lisandus valitsusse veel mitu liiget: põllumajandusminister Aavo Mölder alates 19. veebruarist, sotsiaalhooldusminister Laur Karu alates 12. märtsist, ministrid Klara Hallik alates 16. aprillist ja Arvo Niitenberg alates 15. juunist ning kaitseminister Ülo Uluots alates 18. juunist.

Tiit Vähi valitsus tegutses kuni 22.10.1992, mil astus ametisse uus, nüüd juba põhiseaduslik valitsus.

Veebruar 1992

• 04.02.1992 kehtestas EV Valitsus oma korraldusega kuutöötasu alammääraks 600 rubla tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 1992.

• 04.02.1992 andis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene suursaadik Venemaal Jüri Kahn Moskvas üle oma volikirja.

• 05.02.1992 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Ghana Vabariigi vahel.

• 07.02.1992 kirjutasid Euroopa Majandusühenduse 12 liikmesriiki Maastrichtis alla lepingule, mis hakkas kehtima 01.01.1993 ja pani aluse tänasele Euroopa Liidule. Maastrichti lepingut on nimetatud ka Euroopa Liidu asutamislepinguks. Algselt tugines Euroopa Liit kolmele sambale: Euroopa Majandusühendusele (mis küll sai nüüd nimeks Euroopa Ühendus), Euroopa Söe- ja Teraseühendusele ja Euroopa Aatomienergiaühendusele.

• 10.02.1992 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Guinea Vabariigi vahel.

• 11.02.1992 tunnistas Ülemnõukogu kehtetuks oma 16.01.1992 otsuse, millega kehtestati majanduslik eriolukord.

• 12.02.1992 loodi Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, mille asutasid 16 hotelli ja restorani.

• 13.02.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega seniste külanõukogude baasil Ida-Virumaa Avinurme ja Illuka valla, Valgamaa Puka valla ning Viljandimaa Abja, Polli ja Suure-Jaani valla omavalitsusliku staatuse.

• 13.02.1992 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil volikogu uueks esimeheks Sulev Mäeltsemees (senine esimees Andres Kork oli alates 30.01.1992 kinnitatud tervishoiuministriks). Samal istungil avaldati umbusaldust linnapea Hardo Aasmäele. Ligi kuu aega hiljem, 11.03.1992 leidis Ülemnõukogu, tuginedes Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate staatuse kohta, et Aasmäele umbusaldamise avaldamiseks ei kogutud vajalikul arvul hääli (umbusaldust avaldati lihthäälteenamusega, tulnuks aga koguda vähemalt kolm neljandiku volikogu liikmete häältest). Et aga Hardo Aasmäe oli esitanud ka ise Tallinna linnapea ametist lahkumise avalduse, siis Ülemnõukogu rahuldas selle ja vabastastki Aasmäe linnapea ametist.

• 13.02.1992 väljastas Eesti Pank tegevusloa Tartu Kommertspangale, mis sinnani oli tegutsenud NSV Liidu Riigipangalt 26.09.1988 saadud tegevusloa alusel.

• 19.02.1992 ei kogunud Merle Krigul ministrikandidaadina Ülemnõukogu vajalikke hääli ja jäi EV ministriks kinnitamata. Samal päeval kinnitati Ülemnõukogu otsusega Aavo Mölder põllumajandusministriks.

• 19.–20.02.1992 toimus advokaatide üldkoosolek, mille käigus lõpetas Eesti Advokaatide Kolleegium tegevuse ja ellu astus selle õigusjärglaseks tunnistatud Eesti Advokatuur. Ühtlasi loeti sellega 1. märtsil 1941 likvideeritud Eesti Advokatuur taastatuks. Kõik kohal olnud 183 advokaati andsid piduliku vande ja tunnistati vandeadvokaatideks. Advokatuuri esimeheks valiti vandeadvokaat Jaak Oja.

• 20.02.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Järvamaa Koeru valla, Läänemaa Hanila, Martna ja Risti valla ning Valgamaa Õru valla omavalitsuslik staatus.

• 25.02.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel tuli Riiklik Tuletõrjeamet ühe kuu jooksul likvideerida ning tema funktsioonid anda üle Riiklikule Päästeametile.

• 26.02.1992 otsustas Ülemnõukogu taasrakendada kodakondsuse seaduse, mis oli kehtestatud EV Presidendi dekreediga 11. aprillil 1938.

• 27.02.1992 sai tegevuslitsentsi Balti Krediidipank, mis jäi aga litsentsist ilma juba sama aasta 1. juulil, sest polnud Eesti Panga hinnangul sisulist tegevust alustanud.

• 28.02.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi Passiameti moodustamise kohta. Passiamet loodi EV Riikliku Kodakondsusameti ja EV Riikliku Politseiameti Passibüroo baasil.

• 28.02.1992 vastu võetud EV Valitsuse määrusega viidi seni justiitsministri valitsemisalas olnud EV Riiklik Kodakondsusamet üle siseministri valitsemisalasse.

• 28.02.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega reorganiseeriti senine Riigi- ja Piirikaitseamet siseministri valitsemisalas tegutsevaks Piirivalveametiks.

Märts 1992

• 01.03.1992 alustas oma saateid Kuku Raadio, mille esimene peatoimetaja oli Erki Berends. Raadiojaama omanik oli AS Trio, hilisema nimega AS Trio LSL.

• 02.03.1992 nimetas valitsus oma korraldusega Matti Pätsi Riikliku Patendiameti peadirektoriks, kellena tegutses kuni 2015. aasta märtsi lõpuni.

• 02.03.1992 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Horvaatia vahel.

• 04.03.1992 sai tegevuslitsentsi Eesti Kirdepank, mis jäi aga litsentsist ilma juba sama aasta 18. juunil, sest polnud Eesti Panga hinnangul sisulist tegevust alustanud. Samal päeval ehk 04.03.1992 sai tegevuslitsentsi ka Rahvusvaheline Kliiringupank, mis jäi aga samuti juba samal aastal, 1. juulil 1992 litsentsist ilma, sest polnud Eesti Panga hinnangul sisulist tegevust alustanud.

• 05.03.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Harjumaa Vasalemma valla, Valgamaa Pühajärve valla ja Võrumaa Meremäe valla omavalitsuslik staatus. Olgu lisatud, et Pühajärve vald kujundati Pühajärve külanõukogust, mis kuni 31.10.1991 kandis nime Otepää külanõukogu.

• 09.03.1992 vabastati valitsuse määrusega Olev Laanjärv Eesti Kodukaitse ülema kohustest ning nimetati uueks ülemaks siseminister Robert Närska. Ühtlasi vabastati Andrus Öövel Eesti Kodukaitse staabiülema kohustest.

• 11.03.1992 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse kinnitada Ida-Viru maavanemaks Märt Marits.

• 11.03.1992 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse, mille kohaselt läks taasriigistamisele ja erastamisele kolhooside, sealhulgas kalurikolhooside vara.

• 12.03.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Harjumaa Raasiku valla ning Saaremaa Kihelkonna, Kuressaare, Kärla ja Pihtla valla omavalitsusliku staatuse.

• 12.03.1992 kinnitati Ülemnõukogu otsusega Laur Karu sotsiaalhooldusministriks.

• 16.03.1992 said Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Pärnu Maapank, Rapla Maapank ja Võru Maapank, mis loodi Eesti Maapanga Pärnu, Rapla ja Võru kontori baasil. Kõik kolm panka jäid kõik litsentsist ilma 1. märtsil 1993 ja ühinesid seejärel Eesti Ühispangaga.

• 18.03.1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse moodustamise kohta, mis pidi kuni põhiseaduslike riigiorganite loomiseni alluma Eesti peaministrile. Otsuse kohaselt pidi sisuliselt kaitsepolitsei baasil loodava Julgeolekuteenistuse kohustuseks saama Eesti riigi territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuste kaitse, vastuluure teostamine, võitlus rahvusvahelise kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooniga ning Eesti Vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganite informeerimine Julgeolekuteenistuse kompetentsi kuuluvate ülesannete lahendamisest. Julgeolekuteenistuse loomise kavatsus tegelikkuses ei realiseerunud, sest Ülemnõukogus tekkinud vastuolude tõttu ei suudetud Julgeolekuteenistuse peadirektori ka 1992. aasta mai lõpuks ametisse kinnitada, mistõttu teenistuse loomine peatati seoses 1992. aasta septembris ees seisnud Riigikogu valimistega.

• 19.03.1992 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse, mille alusel maksustati Eestis toodetud piiritus, vein ja toorpiiritus ning juriidiliste isikute poolt Eestisse imporditud piiritus ja alkohoolsed joogid. Seadusega sätestati, et mittekonverteeritava välisvaluuta eest eksporditavalt toorpiirituselt maksab aktsiisi eksportija Eestis ametlikult kehtivas valuutas ning et aktsiisi osa on toorpiirituse müügihinnas ilma käibemaksuta 90%. Konverteeritava välisvaluuta eest Eestis müüdud ja Eestis toodetud piirituselt ning veinilt tuli aktsiisi maksta samas või mis tahes muus konverteeritavas valuutas. Aktsiisi osa oli piirituse ja veini müügihinnas ilma käibemaksuta 50%.

Olgu veel lisatud, et alkoholiaktsiisi seadus jõustus 01.04.1992, kusjuures samal päeval ehk 01.04.1992 jõustus ka Ülemnõukogus 19.03.1992 heaks kiidetud aktsiisimaksu seaduse muudatus, mis tunnistas kehtetuks sinnani viinale ning likööri- ja viinatoodetele kehtestatud aktsiisimaksu.

Eesti Vabariigis toodetud piirituse ja veini aktsiisimäärad (aktsiisi osa protsentides müügihinnas ilma käibemaksuta) oli järgmised:

Imporditud piirituse ja alkohoolsete jookide aktsiisimäärad (% ostuhinnast) olid järgmised:

A)   Konverteeritava välisvaluuta eest ostetud

B)   Mittekonverteeritava välsivaluuta eest ostetud

• 20.03.1992 kirjutasid Eesti riigiminister Uno Veering ja Läti riigiminister Janis Dinevics alla Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingule. EV Ülemnõukogu ratifitseeris lepingu 12. augustil 1992.

• 23.03.1992 registreeriti ettevõtteregistris RAS Eesti Merelaevandus, mis reorganiseeriti riigiettevõttest Eesti Merelaevandus vastavalt valitsus 02.12.1991 otsusele.

• 25.03.1992 sõlmisid EV Valitsus ja Turkmenistani Valitsus kaubandus- ja majandusalase koostöö kokkuleppe.

• 26.03.1992 Ülemnõukogus vastu võetud otsusega moodustati siseministri valitsemisalas senise Riikliku Politseiameti eriteenistuse baasil Eesti Vabariigi Eriteenistus.

Sama otsusega määratleti ka Eriteenistuse ülesanded: EV Ülemnõukogu esimehe, EV Valitsuse esimehe, nende ülesandel teiste ametiisikute ja Eesti Vabariigi ametlike külaliste kaitse, Ülemnõukogu, Valitsuse ja nende allasutuste hoonete kaitse, välisriikide saatkondade ja suursaadikute elukohtade kaitse ning valitsuse poolt määratud teiste riiklikult tähtsate objektide kaitse. Kui valitsus sama aasta aprillis Eriteenistuse põhimääruse kinnitas, nägi see aga lisaks ette ka info kogumise ja analüüsiga tegeleva büroo loomise Eriteenistuse juures, mis viis juba juunis1992 konflikti tekkimiseni kaitsepolitseiga.

• 26.03.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mis kinnitas Ida-Virumaa Alajõe valla, Põlvamaa Suuremetsa valla ning Saaremaa Mustjala ja Valjala valla omavalitsusliku staatuse.

• 27.03.1992 suri akadeemik Nikolai Alumäe (sündinud 12.09.1915).

• 30.03.1992 said Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Haapsalu Maapank ja Valga Maapank, mis loodi Eesti Maapanga Haapsalu ja Valga kontori baasil.

Mõlemad pangad jäid litsentsist ilma 1. märtsil 1993 ja ühinesid seejärel Eesti Ühispangaga.

• 30.03.1992 sai tegevuslitsentsi ka NoWe Pank, mis jäi litsentsist ilma 9. mail 1995 ja seejärel vabatahtlikult likvideeriti.

• 30.03.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamise esmaste abinõude kohta. Muu hulgas tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks müüa 1 miljonit USA dollarit valuutaoksjonil. Samuti otsustati välja lasta 10-protsendiline siselaeb 10 miljoni USA dollari suuruse summas tähtaajaga 5 aastat. Lisaks said Majandusministeerium ja Rahandusministeerium ülesandeks koostada hiljemalt 10. aprilliks 1992 ettepanekud välislaenu võtmiseks.

• 31.03.1992 sõlmiti Eesti ja Rootsi vabakaubandusleping, mis kaotas oma kehtivuse 1, jaanuaril 1995 seoses Rootsi astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

Aprill 1992

• 06.04.1992 vabastati välisministri kohustest Lennart Meri ja uueks välisministriks kinnitati Ülemnõukogu otsusega Jaan Manitski.

• 06.04.1992 nimetati Jaan Toots valitsuse korraldusega Eesti Vabariigi Eriteenistuse peadirektoriks.

• 06.04.1992 võttis EV Ülemnõukogu vastu Riigikogu valimise seaduse.

• 09.04.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Ida-Virumaa Aseri, Maidla, Mäetaguse ja Sinimäe valla, Lääne-Virumaa Kaarli, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rägavere ja Simuna valla, aga ka Pärnumaa Audru valla omavalitsuslik staatus.

• 09.04.1992 kinnitati Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna uueks linnapeaks Jaak Tamm, kes kuulus sel ajal Eesti Koonderakonna ridadesse. Ülemnõukogu andis kohaliku omavalitsuse aluste seadusest lähtuvalt oma kinnituse Jaak Tamme asumisele Tallinna linnapeaks 15.04.1992. Eelmise linnapea Hardo Aasmäe vabastas Ülemnõukogu oma otsusega ametist 11.03.1992, ehkki volikogu oli juba 13.02.1992 avaldanud Aasmäele umbusaldust, kuid nagu hiljem selgus, ebapiisava arvu häältega.

• 10.04.1992 lõpetas oma tegevuse Põhiseaduse Assamblee.

• 13.04.1992 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta.

• 13.04.1992 kuulutas EV Ülemnõukogu end ainsaks seadusandlikuks võimuks riigis, millega Ülemnõukogu lahendas jõuga oma rivaliteedi Eesti Komitee ja Eesti Kongressiga. ERSP kutsel selle peale Toompeale kogunenud meeleavaldajad nõudsid Ülemnõukogu kiiret laialisaatmist. Lisaks tegi Ülemnõukogu avalduse seoses Eesti Kongressi poolt 22.03.1992 vastu võetud otsustega. Avaldus kõlas järgmiselt:

„Viimasel ajal on sagenenud rünnakud seaduslikul alusel moodustatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui kõrgeima riigivõimuorgani vastu. 22. märtsil k. a. võttis Eesti Kongress vastu oma otsused põhiseaduse ja selle rakendusotsuse rahvahääletusele panemise ning Riigikogu valimise kohta. Nõudmiste mittetäitmisel ähvardatakse korraldada alternatiivne rahvahääletus ja valimised, seega avaldatakse tahet võtta endale riigivõimu funktsioone.

Seoses sellega Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:

1) konstateerib, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan teostab riigivõimu ning vastutab riikluse ülesehitamise ja säilimise eest kuni Riigikogu kokkuastumiseni;

2) kinnitab, et põhiseaduse rahvahääletus ning uue Riigikogu valimised viiakse läbi seaduslikult. Põhiseaduse ja selle rakendusotsuse rahvahääletuse ning valimise korraldamise täpsemad tähtajad antakse vastavuses organisatoorsete ja tehniliste ettevalmistustööde võimalustega.“

• 13.04.1992 toimus Rahvarinde IV kongress.

• 14.04.1992 muudeti senine NSVL Hoiupanga Eesti Vabariiklik Pank ametlikult riiklikuks aktsiapangaks Eesti Hoiupank. Tegevuslitsenti sai pank juba varem, 11.03.1992. Eesti Hoiupank tegutses iseseisvana kuni 14. juulini 1998 ja liitus seejärel Hansapangaga.

• 15.04.1992 otsustas valitsus oma määrusega asutada Eesti Sisekaitse Akadeemia, millega ühtlasi tunnistati kehtetuks valitsuse 31.10.1991 ja 13.01.1992 määrused Politseakadeemia kohta. Neist 31.10.1991 määruse puudutas Politseiakadeemia reorganiseerimist rakenduslikuks kõrgkooliks ehk Eesti Politseiakadeemiaks ning 13.01.1992 määrus Eesti Politseiakadeemia põhikirja ja eelarve projekti koostamist.

Koos Eesti Sisekaitse Akadeemia asutamisega otsustas valitsus anda õppeasutusele üle Tallinnas Maarjamäe asunud endise Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli territooriumi ning seal asuvad hooned, rajatised ja muu vara.

• 15.04.1992 kiitis EV Ülemnõukogu heaks otsuse kinnitada Jaak Tamm Tallinna linnapeaks.

• 16.04.1992 võttis Ülemnõukogu vastu riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse.

• 16.04.1992 kinnitati Klara Hallik Ülemnõukogu otsusega EV ministriks.

• 20.04.1992 ei saanud kaitseministriks esitatud Enn Tupp Ülemnõukogus vajalikke hääli ja jäi kinnitamata.

• 20.04.1992 kehtestati Eesti ja Aserbaidžaani vahel diplomaatilised suhted.

• 20.04.1992 otsustas Ülemnõukogu panna põhiseaduse eelnõu rahvahääletusele.

• 22.04.1992 saabusid Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia Eestisse kolmepäevasele visiidile.

• 22.04.1992 vabastati Aleksander Sikkal EV Valitsuse korraldusega kaubandusministri kohustest. Uus kaubandusminister Andres Tamm nimetati ametisse alles 6. mail 1992.

• 22.04.1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, millega volitati EV Valitsust astuma Eesti Vabariigi nime Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga, Rahvusvahelise Rahanduskorporatsiooni, Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni, Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuuri ning Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse liikmeks. Eesti Vabariigi liikmestaatused jõustusid 26.05.1992 USA Välisministeeriumi saadetud noodi alusel.

• 23.04.1992 rahuldas Pärnu Linnavolikogu linnapea Jaak Saarniidu ja tema juhitud linnavalitsuse tagasiastumispalve, mis oli tehtud 26.03.1992. Uueks linnapeaks valiti Rein Kask.

• 24.04.1992 asutati Eesti Talumetsa Liit, mis kanti ettevõtteregistrisse 08.12.1992. Juba kaks aastat hiljem, 14.10.1994 nimetati Eesti Talumetsa Liit ümber Eesti Erametsaliiduks, mida peab ka tänane Eesti Erametsaliit enda eelkäijaks, ehkki juriidilises mõttes see päris nii ei ole. Nimelt kanti praegune Eesti Erametsaliit mittetulundusühinguna registrisse 10.12.1997. Samas toodi Talumetsa Liidust ümberkujundatud Eesti Erametsaliit äriregistrisse üle tulundusühistuna kui Keskühistu Eesti Eramets, mis küll 23.11.2005 registrist kustutati.

• 27.04.1992 vabastas valitsus oma korraldusega Jüri Nurme Politsei peadirektori kohustest. Samal päeval nimetati uueks Politseiameti peadirektoriks Igor Amann.

• 27.04.1992 andis Eesti Pank litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Põlva Maapangale (hilisemale Rahvapangale), mis loodi Eesti Maapanga Põlva kontori baasil. Rahvapank jäi litsentsist ilma 20. novembril 1995 pärast liitumist Virumaa Kommertspangaga.

• 28.04.1992 kinnitas valitsus Eesti Kodukaitse uue põhimääruse, mille kohaselt korraldas Eesti Kodukaitse kodanike vabatahtlikku ühistegevust avaliku korra, ühiskondliku julgeoleku ja turvalisuse tagamisel ning omandi puutumatuse kaitsel. Kodukaitse oli aruandekohustuslik siseministri ees.

• 28.04.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega riigiettevõte Eesti Gaas reorganiseeriti väliskapitali osalusega aktsiaseltsiks Eesti Gaas. Ühtaegu kinnitati, et Eesti Vabariigile kuulub aktsiaseltsi asutamisel 69,34% Eesti Gaasi aktsiakapitalist. 30,66% aktsiatest pidi minema Venemaa aktsiaseltsi Gazprom omandisse. Aktsiaseltsi Eesti Gaas asutamislepingule kirjutati alla küll alles 5. jaanuaril 1993 ning aktsiaselts registreeriti 20. jaanuaril 1993.

• 29.04.1992 said Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Nordpank ja Paide Maapank, mis loodi vastavalt Eesti Maapanga Rakvere ja Paide kontori baasil. Mõlemad pangad jäid litsentsist ilma 1. märtsil 1993 ning ühinesid Eesti Ühispangaga.

• 30.04.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Hiiumaa Emmaste valla, Jõgevamaa Pala ja Raja valla, Lääne-Virumaa Haljala valla ning Viljandimaa Mõisaküla linna omavalituslik staatus.

• 30.04.1992 otsustas Ülemnõukogu Presiidium nimetada Linnamäe valla Läänemaal ümber Oru vallaks. Samal päeval võeti vastu veel kolm analoogset seadlust, millega ühes nimetas Ülemnõukogu Presiidium Suuremetsa valla Põlvamaal ümber Orava vallaks, teises Sinimäe valla Ida-Virumaal Vaivara vallaks ja kolmandas Kaarli valla Lääne-Virumaal Sõmeru vallaks.

• 30.04.1992 taastati Eesti Vabariigi õigused Ülemaailmse Postiliidu liikmesmaana. Eesti oli Postiliitu astunud 19. mail 1922.

Mai 1992

• 06.05.1992 nimetati Andres Tamm Ülemnõukogu otsusega kaubandusministriks.

• 07.05.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Järvamaa Roosna-Alliku valla, Viljandimaa Kõo ja Viiratsi valla ning Võrumaa Lasva valla omavalitsusliku staatuse.

• 07.05.1992 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse kinnitada Rein Kask Pärnu linnapeaks.

• 07.05.1992 korraldasid Eesti Komitee ja ERSP rahvakoosoleku, kus nõuti Ülemnõukogu laialisaatmist ja seadusliku parlamendi valimiste korraldamist. Sellesisulisele avaldusele koguti paari nädalaga ligi 100 000 allkirja.

• 08.05.1992 võttis valitsus vastu määruse, mille kohaselt likvideeriti Eesti Politseiakadeemia tagasiulatuvalt seisuga 01.05.1992. Politseiakadeemia kursandid viidi üle Eesti Sisekaitse Akadeemiasse.

• 14.05.‒15.05.1992 oli Eestis visiidil Prantsusmaa president Francois Mitterrand, kellega muu hulgas arutati Vene vägede väljaviimisega seonduvat.

• 21.05.1992 otsustas Ülemnõukogu Presiidium nimetada Simuna valla Lääne-Virumaal ümber Avanduse vallaks. Samal päeval kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Harjumaa Nissi valla, Pärnumaa Kihnu valla ning Valgamaa Valga linna omavalitsusliku staatuse.

• 21.05.1992 muutis EV Ülemnõukogu 1990. aasta 13. detsembri seadust riiklike teenindus-, kaubandus ja toitlustusettevõtete erastamise kohta, laiendades selle mõju ka munitsipaal-ettevõtetele ning ka muude valdkondade ettevõtetele lisaks teenindusele, kaubandusele ja toitlustusele. Ühtaegu täpsustati, et kõnealuse seaduse alusel erastatava vara bilansimaksumus ei tohi ületada 6 miljonit rubla.

• 25.05.1992 võeti Eesti vastu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) täieõiguslikuks liikmeks.

• 28.05.1992 sõlmiti Eesti valitsuse ja Ungari valitsuse kaubandus- ja majandussidemete ning teaduslik-tehnilise koostöö kokkulepe. Nimetatud kokkulepe kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Ungari astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

Juuni 1992

• 01.06.1992 sai Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Tartu Maapank, mis loodi Eesti Maapanga Tartu kontori baasil. Tartu Maapank jäi litsentsist ilma 1. märtsil 1993 ja ühines seejärel Eesti Ühispangaga.

• 03.06.1992 toimus Ülemnõukogus hääletus siseminister Robert Närskale umbusalduse avaldamise suhtes. Selle poolt oli küll 42 saadikut, millest aga ei piisanud umbusalduse avaldamiseks. 27 saadiku poolt 21.05.1992 esitatud eelnõus pandi Närskale süüks Siseministeeriumi töövõimetust järsult kasvanud kuritegevuse piiramisel ning puudusi rahvastiku arvestuse süsteemi loomisel.

• 04.06.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Põlvamaa Mikitamäe, Veriora ja Värska valla ning Valgamaa Palupera valla omavalitsusliku staatuse.

• 04.06.1992 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta. Kõnealune seadus puudutas ETKVLi süsteemi organisatsioone, ametiühinguid, majanditevahelisi organisatsioone, samuti neid kooperatiivseid ja ühiskondlikke organisatsioone ning nende ühendusi, kellele oli riigi vara tasuta üle antud. Muu hulgas arvati selle seaduse järgi erastatavate objektide nimekirja näiteks kogu EKE süsteem ning KEKid, teadus-tootmiskoondis Desintegraator, Värska, Kuressaare ja Narva-Jõesuu sanatoorium, Pärnus tegutsev sanatoorium Tervis, spordiseltsid Kalev, Dünamo ja Jõud, ALMAVÜ õigusjärglasena tegutsenud Tehnika- ja Spordiliit, mitmesugused seltsid ja ühingud, ELKNÜ ja EKP, kultuuriliidud ja ametiliidud.

• 08.06.1992 vabastati Heido Vitsur EV Valitsuse korraldusega majandusministri kohustest.

• 11.06.1992 muudeti valitsuse määrusega Tartu Lihakombinaat riigiettevõtteks ja nimetati selle haldusnõukogu, mille esimeheks sai Tartu Talunike Liidu volikogu esimees Uno Kiisholts. Tartu Lihakombinaadi direktoriks kinnitati Ilmar Ulp.

• 11.06.1992 võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse kinnitada Vitali Menšikov Sillamäe linnapeaks. Samal päeval kinnitati Ülemnõukogu otsusega Lääne-Viru maavanemaks Ants Leemets.

• 12.06.1992 kehtestati Eesti ja Gruusia vahel diplomaatilised suhted.

• 15.06.1992 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta.

• 15.06.1992 asus senine ehitusminister Olari Taal majandusministriks. Samal päeval kinnitati Arvo Niitenberg Eesti Vabariigi ministriks.

• 16.06.1992 võttis valitsus vastu määruse Eesti kodaniku passi, Eesti Vabariigi diplomaatilise passi, Eesti meremehe teenistusraamatu ja kodakondsuseta isiku tunnistuse kohta. Ühtlasi kinnitati Eesti Vabariigi passimäärustik. Eesti kodaniku passi esmakordse väljaandmise eest kehtestati teenustasu 50 rubla. Passide väljaandmise alustamise kuupäeva määras Siseministeerium ning sellega alustati juba juulist 1992.

Määruses sätestati muu hulgas, et Eesti kodanikele väljastatud endise NSV Liidu välispasside kehtivusaeg lõpeb 31.12.1992. Migratsiooniametile ja Veeteede Ametile tehti ülesandeks töötada välja vastavalt kodakondsuseta isiku tunnistuse ja Eesti meremehe teenistusraamatu vormistamise, väljaandmise, arvestuse ja hoidmise eeskirjad 30 päeva jooksul alates määruse vastuvõtmisest ehk hiljemalt 16.07.1992.

• 17.06.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Ida-Virumaa Jõhvi linna ning Jõhvi ja Kohtla valla, samuti Läänemaa Kullamaa valla ning Pärnumaa Tõstamaa ja Varbla valla omavalitsuslik staatus.

• 17.06.1992 sai Eesti Pangalt litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks Harju Maapank, mis loodi Eesti Maapanga Harju kontori baasil. Harju Maapank jäi litsentsist ilma 1. märtsil 1993 ja ühines seejärel Eesti Ühispangaga.

• 17.06.1992 sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi ka Eesti Investeerimispank, mis tegutses kuni 2. detsembrini 1998 ja ühines seejärel Eesti Forekspangaga.

• 18.06.1992 nimetati Ülemnõukogu otsustega seni ehitusministri asetäitjana tegutsenud Jaan Kabin ehitusministriks ja Ülo Uluots  kaitseministriks. Alates 13. aprillist 1992 oli kaitseministri kohusetäitjaks olnud riigiminister Uno Veering.

• 18.06.1992 kiitis Ülemnõukogu heaks Riigikogu valimise seaduse muudatuse, mis andis valimisõiguse ka väliseestlastele.

• 18.06.1992 asus Eesti Pank korrastama kommertspankade turgu, võttis tegevuslitsentsi Saaremaa Aktsiapangalt, Pärnu Linnapangalt ja Eesti Kirdepangalt, mis ükski ei olnud keskpanga hinnangul sisulist tegevust alustanud. Päev hiljem, 19. juunil 1992 tabas sama saatus ka Eesti Kommertspanka.

• 20.06.1992 kell 4 hommikul hakkas Eestis ainsa maksevahendina kehtima Eesti kroon. 8 Eesti krooni võrdsustati 1 Saksa margaga.

• 20.06.1992 alustas Eesti Pank üheaegselt Eesti krooni kasutuselevõtuga olulisemate välisvaluutade kursi määramist Eesti krooni suhtes:

• Austraalia dollari ja Eesti krooni suhe määrati kursiga 1 AUD = 9.4496 EEK;

• Austria šillingi kurss Eesti krooni suhtes oli 1 ATS = 1,1367 EEK;

• Belgia frangi kursiks Eesti krooni suhtes määrati 1 BEF = 0,3887 EEK;

• Saksa marga kurss Eesti krooni suhtes oli 1 DEM = 8 EEK;

• Eküü kui Euroopa valuutaühiku kursiks Eesti krooni suhtes määrati algul 1 XEU = 9,64 EEK, kuid juba 23.06.1992 oli see 1 XEU = 16,412;

• Hispaania peseeta kursiks Eesti krooni suhtes määrati 1 ESP = 0,1272 EEK;

• Hollandi kuldeni kurss Eesti krooni suhtes oli avapäeval 1 NLG = 7,1016 EEK;

• Iiri naela kurss Eesti krooni suhtes oli 1IEP = 21,4 EEK;

• Itaalia liiri kursiks määrati 1 ITL = 0,0106 EEK;

• Jaapani jeeni kurss Eesti krooni suhtes oli 1 JPY = 0,0992 EEK;

• Kanada dollari kurss Eesti krooni suhtes oli esimesel päeval 1 CAD = 10,496 EEK.

• Norra krooni kursiks määrati 1 NOK = 2,0452 EEK.

• Prantsuse frangi kursiks avapäeval 1 FRF = 2,376 EEK.

• Rootsi krooni kurss Eesti krooni suhtes oli esimesel päeval 1 SEK = 2,2148 EEK.

• Soome marga kursiks määrati 1 FIM = 2,9356 EEK.

• Suurbritannia naela kursiks Eesti krooni suhtes määrati 1 GBP = 23,408 EEK.

• Šveitsi frangi kursiks Eesti krooni suhtes kujunes 1 CHF = 8,8632 EEK.

• Taani krooni kursiks määrati 1 DKK = 2.078 EEK.

• USA dollari kursiks Eesti krooni suhtes määrati avapäeval 1 USD = 12,596 EEK.

• 26.06.1992 emiteeriti EV Valitsuse korraldusega võlakiri nimiväärtusega 31 448 217 krooni, et tasuda Eesti Vabariigi osaluse eest Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas.

• 28.06.1992 toimunud rahvahäälestusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima alates 3. juulist 1992.

• 29.06.1992 moodustas EV Valitsus Eriteenistuse, Julgeolekuteenistuse ja Kaitsepolitsei ülesannete täpsustamiseks ning nende tegevuse analüüsiks justiitsminister Märt Raski juhitud valitsuskomisjoni. Komisjon lõpetas juulis töö ja selle järeldused ja ettepanekud olid Eriteenistuse suhtes kriitilised: väljumas siseministri kontrolli alt, omavolitsemine ja seaduste rikkumine; info kogumise ja analüüsi kohustus tuleb Eriteenistuselt ära võtta ja jätta vaid kõrgemate riigiametnike ja ametlike külaliste kaitse, juhid vabastada ametist jm. Tiit Vähi valitsus jättis komisjoni ettepanekud sisuliselt tähelepanuta.

• 29.06.1992 võttis valitsus vastu määruse, mille kohaselt riigiettevõte Eesti Lennuliinid likvideeriti 01.09.1992. Vastavalt määrusele moodustati riigiettevõtte varade baasil riiklik aktsiaselts Eesti Lennuliinid ning uus riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

• 30.06.1992 läks siiani Soome lipu alla sõitnud Tallink Eesti Vabariigi lipu alla. Tallink hakkas Tallinna ja Helsingi vahet sõitma 8. jaanuaril 1990.

• 30.06.1992 sai tegevuslitsentsi Eesti Forekspank, mis 21. jaanuaril 1999 nimetati ümber Optiva Pangaks.

Juuli 1992

• 01.07.1992 väljastas Eesti Pank Põhja-Eesti Aktsiapangale litsentsi pangana tegutsemiseks. Põhja-Eesti Aktsiapank asutati Eesti Panga nõukogus 14. aprillil 1992 tehtud otsuse alusel Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse ümberkujundamisel selle õigusjärglasena, mis tähendas, et Põhja-Eesti Aktsiapangale läksid üle kõik Välisoperatsioonide Valitsuse õigused ja kohustused. Panga ümberkujundamine viidi lõpule 18.06.1992.

• 01.07.1992 otsustas Eesti Pank tühistada Balti Krediidipanga ja Rahvusvahelise Kliiringupanga tegevuslitsentsi, sest kumbki ei olnud sisulist tegevust alustanud.

• 02.07.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium Ida-Virumaa Lohusuu valla omavalitsusliku staatuse.

• 02.07.1992 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse riigi omandisse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvara kohta. Muu hulgas olid seal ettevõtetest ära toodud RAS Metrosert, Eesti Kütus, riigiettevõte Eesti Energia, tootmiskoondis Eesti Põlevkivi, Liviko, riigiettevõte Eesti Geoloogia, Leek, tootmiskoondis Põlevkivikeemia ja toonase mõiste järgi I tüüpi riiklikud aktsiaseltsid Tootsi, Oru, Sangla, Valumehaanika, Leibur, Cibus, Narva Leib, Kohtla-Järve Leivatehas, Pärnu Metsatööstus, Viljandi Metsakombinaat, Virumaa Metsatööstuskoondis, Tarmeko, Tallinna Paber ja Kehra Paber. Aga ka Tallinna Kaubamaja, Eesti Lennuliinid, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Eesti Telekommunikatsioonid, Eesti Post, Tallinna Autobussikoondis ning eri maakondade teedevalitsused.

• 03.07.1992 jõustus Eesti Vabariigi põhiseadus, mis oli vastu võetud 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel.

• 03.07.‒06.07.1992 oli Norra pealinnas Oslos koos Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) 43. Peassamblee, kus Eesti Televisioon võeti vastu EBU assotsieerunud liikmeks.

• 08.07.1992 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse, mis hakkas kehtima alates 01.08.1992. Seaduse kohaselt maksustati aktsiisiga Eesti Vabariiki imporditud tubakas ja tubakatooted. Aktsiisi pidi maksma tubaka ja tubakatoodete juriidilisest isikut importija. Tubaka aktsiisimääraks oli 40% ja tubakatoodete aktsiisimääraks 70% ostuhinnast vastavalt makse- ja saatedokumentidele. Aktsiisimaksete tasumise õigsust ja õigeaegsust hakkas kontrollima Tolliamet. Eestis valmistatud tubakatooteid tubakaaktsiisi seadusega ei maksustatud, küll oli seaduses kirjas, et tubakatoodete eksportimisel maksti nende tootmiseks kasutatud tubakalt makstud aktsiis eksportöörile Eesti riigieelarvest tagasi.

Olgu lisatud, et 01.08.1992, kui hakkas kehtima tubakaaktsiisi seadus, muutusid kehtetuks sinnani aktsiisimaksu seadusega tubakale ja tubakatoodetele kehtestatud aktsiisimäärad.

• 09.07.1992 kuulutas Vabariigi Valimiskomisjon välja Riigikogu valimised.

• 09.07.1992 kuulutati välja ka Eesti Vabariigi Presidendi valimised. Presidendi kandidaadiks esitati Lennart Meri, Arnold Rüütel, Jaks Lankots, Uno Ruus, Lagle Parek, Miina Hint ja Rein Taagepera. Neist Hint ja Lankots teatasid hiljem oma loobumisest, Ruus aga ei kogunud nõutavat 10 000 toetusallkirja, nii et 20. augustil registreeriti kandidaatideks Meri, Rüütel, Parek ja Taagepera. EV Presidendi valimised määrati 20. septembrile.

• 09.07.‒12.07.1992 toimus Tallinna Lauluväljakul neljas rokifestival Rock Summer, mida väisas nelja päeva jooksul ligi 120 000 külastajat. Tõsi, esimesel päeval oli sissepääs tasuta ja publikut ei loetud. Festivali alapealkiri oli Independence Fest. Kolmel laval esines üle 40 ansambli Eestist, Austraaliast, Iirimaalt, Jaapanist, Kanadast, Leedust, Lätist, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Šveitsist, Taanist, Suurbritanniast, USAst a Venemaalt. Festivali korraldas AS Makarov Muusik Management eesotsas Jüri Makaroviga. Rock Summeri puhul ilmus Eesti Ekspressi kaheksaküljeline erileht.

• 12.07.1992 algas Riigikogu saadikukandidaatide ülesseadmine, mis kestis 6. augustini 1992. Kokku seati üles 634 saadikukandidaati, kellest registreeriti 633. Valimissedelitele kanti 628 kandidaati, kellest 25 olid üksikkandidaadid.

• 13.07.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse, mis kinnitas välismaalastele vara erastamise ja rentimise korra.

• 16.07.1992 võttis Eesti Vabariigi eksiilvalitsus vastu deklaratsiooni oma tegevuse lõpetamise kohta.

• 27.07.‒28.07.1992 olid Eestis visiidil Taani kuninganna Margarethe II ja prints Henrik.

• 30.07.1992 võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kinnitati Lääne-Virumaa Võsu alevi, Pärnumaa Are valla, Valgamaa Taheva valla ja Võrumaa Varstu valla omavalitsuslik staatus. Samal päeval kinnitati veel ka Saaremaa Salme valla omavalitsuslik staatus tema toonasel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal.

• 30.07.1992 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Burundi Vabariigi vahel.

• 31.07.1992 tuli Erika Salumäe Hispaanias Barcelonas toimunud suveolümpiamängudel jalgrataste trekisõidu sprindis teist olümpiat järjest olümpiavõitjaks

August 1992

• 05.08.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse rahvakapitali obligatsiooni ehk RKO arvestuskaardi kasutamise kohta eluruumide erastamisel.

• 12.08.1992 ratifitseeris EV Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu, millele Eesti ja Läti riigiministrid olid alla kirjutanud 20. märtsil 1992.

• 13.08.1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsused riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta ning riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta.

• 14.08.1992 vabastati Robert Närska valitsuse määrusega Eesti Kodukaitse ülema kohustest ning nimetati Eesti Kodukaitse uueks ülemaks Politseiameti peadirektor Igor Amann.

• 17.08.1992 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel reorganiseeriti Eesti Maapank aktsiapanga põhimõttel tegutsevaks hüpoteegipangaks.

• 20.08.1992 registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri (11 491 toetusallkirja), Arnold Rüütel (21 009 toetusallkirja), Lagle Parek (10 839 toetusallkirja) ja Rein Taagepera (14 887 toetusallkirja). Valimispäevaks oli kindlaks määratud 20.09.1992.

• 23.08.1992 kehtestati Eesti ja Armeenia diplomaatilised suhted.

• 24.08.1992 kiitis Ülemnõukogu heaks õlleaktsiisi seaduse muudatuse, millega kehtestati nii kangele kui ka lahjale imporditud õllele võrdne aktsiis 80% ostuhinnast.

• 26.08.1992 andis Eesti Pank tegevuslitsentsi krediidiasutusena tegutsemiseks Ameerika Balti Pangale, mis jäi kapitalinõude täitmata jätmise tõttu litsentsist ilma 9. jaanuaril 1996 ja läks seejärel likvideerimisele.

• 26.08.1992 võttis Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve kohta II poolaastaks Eesti kroonides (I poolaasta eelarve oli koostatud rublades). II poolaasta riigieelarve tulud ja kulud kinnitati tasakaalus kogusumma 1 508 620 000 krooni.

• 27.08.1992 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse, mille kohaselt oli kauba- ja teenindusmärk tähis, mida üksik- või juriidiline isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste üksik- või juriidiliste isikute smaliigilistest kaupadest ja teenustest.

September 1992

• 02.09.1992, lähtudes 04.06.1992 vastu võetud seadusest kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta, andis EV Valitsus välja määruse, millega kinnitati selle seaduse alusel koostatud kohustatud subjektide nimekiri.

• 09.09.1992 andis taasiseseisvumise järel esimene Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Trofimov üle oma volikirja.

• 10.09.1992 kinnitas Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Harjumaa Keila ja Loksa valla, Hiiumaa Käina ja Lauka valla ning Kärdla linna, Jõgevamaa Saare valla ja Mustvee linna, Kohtla-Järve linna Püssi alevi ning Võrumaa Misso valla omavalitsusliku staatuse.

• 14.09.1992 kuulutas EV Ülemnõukogu oma tegevuse lõppenuks. Aastail 1990-1992 oli EV Ülemnõukogu vastu võtnud 192 seadust, 438 otsust ja 23 deklaratsiooni.

• 15.09.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti Erastamisettevõte kui riigivara erastamise korraldamisega tegelema hakkava riigiettevõtte loomise kohta.

• 20.09.1992 toimusid 58 aasta järel taas Riigikogu valimised. Riigikogu VII koosseisu valimistel oli nimekirjadesse kantud 689 319 valijat, kellest hääletamisel osales 467 628 ehk 67,84%. Hääletustulemuste põhjal jagunesid Riigikogu 101 mandaati järgmiselt: valimisliit Isamaa 29, valimisliit Kindel Kodu 17, valimisliit Rahvarinne 15, valimisliit Mõõdukad 12, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP 10, valimisliit Eesti Kodanik 8, valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased 8, Eesti Ettevõtjate Erakond 1 ja valimisliit Rohelised 1.

Riigikogusse osutusid valituks valimisliidust Isamaa Sulev Alajõe, Tiit Arge, Jaanus Betlem, Lauri Einer, Illar Hallaste, Andres Heinapuu, Karin Jaani, Tõnu Juul, Kalle Jürgenson, Toivo Jürgenson, Aivar Kala, Kaido Kama, Indrek Kannik, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Mart Laar, Jüri Luik, Aap Neljas, Ülo Nugis, Mart Nutt, Jüri Põld, Matti Päts, Heiki Raudla, Paul-Eerik Rummo, Tiit Sinissaar, Enn Tarto, Lauri Vahtre, Arvo Vallikivi ja Trivimi Velliste; valimisliidust Kindel Kodu Juhan Aare, Toomas Alatalu, Lembit Arro, Rein Hanson, Tõnu-Reid Kukk, Ants Käärma, Peeter Lorents, Ilmar Mändmets, Kalev Raave, Kuno Raude, Riivo Sinijärv, Arvo Sirendi, Edgra Spriit, Tõnu Tepandi, Heido Vitsur, Ülo Vooglaid ja Raoul Üksvärav;

valimisliidust Rahvarinne Olav Anton, Ignar Fjuk, Mati Hint, Arvo Junti, Jaan Kaplinski, Krista Kilvet, Kalev Kukk, Ants-Enno Lõhmus, Siiri Oviir, Jüri Rätsep, Edgar Savisaar, Olli Toomik, Liina Tõnisson, Andra Veidemann ja Rein Veidemann;

valimisliidust Mõõdukad Jaak Herodes, Liia Hänni, Vambo Kaal, Valve Kirsipuu, Jaan Kross, Ülo Laanoja, Marju Lauristin, Uno Mereste, Mihkel Pärnoja, Ivar Raig, Vello Saatpalu ja Andres Tarand;

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist Jüri Adams, Rein Arjukese, Ants Erm, Epp Haabsaar, Tunne Kelam, Avo Kiir, Viktor Niitsoo, Jaanus Raidal, K. Jaak Roosaare ja Vardo Rumessen;

valimisliidust Eesti Kodanik Tiina Benno, Rein Helme, Katrin Linde, Paul-Olev Mõtsküla, Mart-Olav Niklus, Aime Sügis, Jüri Toomepuu ja Toivo Uustalo;

valimisliidust Sõltumatud Kuningriiklased Priit Aimla, Rein Kikerpill, Kalle Kulbok, Tõnu Kõrda, Lembit Küüts, Ralf Parve, Vambola Põder ja Kirill Teiter;

Eesti Ettevõtjate Erakonnast Tiit Made;

valimisliidust Rohelised Rein Järlik.

• 20.09.1992 toimusid ka Vabariigi Presidendi esimesed ja seni viimased otsevalimised. Nimekirjadesse oli kantud 689 608 valijat, kellest võttis valimistest osa 468 605 ehk 68,0%. Et 5077 valimissedelit osutus rikutuks, läks arvesse 463 528 valija hääl. Antud häältest kogus Arnold Rüütel 195 743 (41,8% kõigist häältest), Lennart Meri 138 317 (29,5%), Rein Taagepera 109 631 (23,4%) ja Lagle Parek 19 837 häält (4,2%). Et ükski kandidaat ei kogunud üle poole valijate häältest ja keegi ei osutunud valituks, läks Vabariigi Presidendi valimine üle Riigikogusse.

• 25.09.1992 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille kohaselt moodustati Riigikantselei alluvuses riigiettevõte Eesti Valitsusside (toimis alates 1996. aastast kui Valitsusside Asutus). Riigiettevõtte Eesti Valitsusside peadirektoriks nimetati Jaak Lippmaa.

• 26.09.1992 toimus Eesti Kongressi kümnes ja ühtlasi viimane istungjärk. Eesti Kongress luges oma tegevuse lõppenuks seises Riigikogu valimistega.

• 30.09.1992 toimus Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis Eesti Statistikaseltsi asutamiskoosolek, mida juhatas Kalev Pärna (1950). Võeti vastu seltsi põhikiri ja valiti juhatus. Kui juhatus kokku tuli, valiti juhatuse esimeheks Ene-Margit Tiit (1934), kes töötas sel ajal Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudis professorina. Aseesimeesteks valiti Tiidu kolleeg Villem Tamm (1942‒2011) ning toonane Statistikaameti peadirektori esimene asetäitja Helina Vigla (1948?).

Oktoober 1992

• 01.10.1992 nimetati senine Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum ümber Tallinna Kõrgemaks Tehnikakooliks. Alates 1999. aastast kannab õppeasutus nime Tallinna Tehnikakõrgkool.

• 03.10.1992 emiteeriti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimesed krooniväärtuses margid ‒ neljast 1-kroonisest margist koosnev nn booklet, millel on kujutatud merelinde.

• 05.10.1992 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu VII koosseis ja valis juhatuse. Riigikogu ja selle juhatuse esimeheks kandideerisid Ülo Nugis ja Riivo Sinijärv, kes kogusid vastavalt 53 ja 47 häält ehk siis valituks osutus Nugis. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Tunne Kelam ja Edgar Savisaar, kes mõlemad osutusid valituks vastavalt 50 ja 41 häälega.

Samal ehk 05.10.1992 toimunud Riigikogu istungil valiti ka Vabariigi President, kelleks kandideerisid 20.09.1992 otsevalimistel enim hääli kogunud Arnold Rüütel ja Lennart Meri. 59 Riigikogu liiget andis oma hääle Meri ja 31 Rüütli poolt. 11 valimissedelit tunnistati kehtetuks. Ehk siis Vabariigi Presidendiks valiti Lennart Meri, kelle esimene ametiaeg kestis neli aastat.

• 06.10.1992 andis Lennart Meri Riigikogu ees ametivande ja astus Vabariigi Presidendina ametisse.

• 07.10.1992 võttis Riigikogu vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Samal päeval andis eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark välja käskkirja, millega lõpetas Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse tegevuse. Koos valitsuse liikmetega astus tagasi ka eksiilvalitsuse riigisekretär Katrin Merike Nyman-Metcalf.

• 12.10.1992 alustati 15.04.1992 asutatud Eesti Sisekaitse Akadeemia õppetööd. Politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialadele oli vastu võetud 185 kadetti. Akadeemia rektoriks oli nimetatud Eduard Raska.

• 20.10.1992 võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse seaduse, millega muu hulgas seati sisse riigisekretäri ametikoht. Vastavalt seadusele asus riigisekretäri juhitav Riigikantselei toimetama valitsuse ja peaministri asjaajamist.

• 22.10.1992 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Ecuadori Vabariigi vahel.

• 22.10.1992 andis ametivande uus, Mart Laari juhitud valitsus, mille president Lennart Meri oli ametisse nimetanud küll juba eelmisel päeval ehk 21.10.1992. Siit ka eri allikate erinev suhtumine sellesse, millist päeva pidada Laari valitsuse esimeseks päevaks. Õigem on kindlasti 22.10.1992, sest alles pärast ametivande andmist sai valitsus asuda oma töökohustusi täitma. Laari esimene valitsus oli taasiseseisvunud Eesti esimene põhiseaduslik valitsus.

Mart Laari esimene valitsus lähtus Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), Isamaa (I) ja Mõõdukate (M) koalitsioonileppest, mis sõlmiti 19. oktoobril 1992. Samas oli valitsuses ka Eesti Liberaal-Demokraatliku Partei (ELDP) esindajaid. Valitsusse kuulusid:

peaminister                             Mart Laar (I);

energeetikaminister               Arvo Niitenberg (I),

justiitsminister                       Kaido Kama (I);

kaitseminister                         Hain Rebas (ERSP);

keskkonnaminister                 Andres Tarand (M);

kultuuri- ja haridusminister   Paul-Eerik Rummo (ELDP);

majandusminister                   Ain Saarmann (I);

põllumajandusminister           Jaan Leetsaar (M);

rahandusminister                   Madis Üürike (I);

reformiminister                       Liia Hänni (M),

siseminister                             Lagle Parek (ERSP);

sotsiaalminister                       Marju Lauristin (M);

teede- ja sideminister             Andi Meister (ERSP);

välisminister                           Trivimi Velliste (I).

Laari valitsuse koosseis muutus korduvalt, valitsuse viimaseks päevaks jäi 08.11.1994.

• 22.10.1992 nimetas äsja ametisse astunud EV Valitsus Ülo Kaevatsi riigisekretäriks.

• 30.10.1992 asutati koos põhikirja kinnitamisega Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. Alates maist 2013 kannab mittetulundusühinguna toimiv organisatsioon nime Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE.

• 31.10.1992 avati Tallinnas Rataskaevu 10 ehk endises Trükitööliste Liidu majas August Kitzbergi „Libahundiga“ Von Krahli Teater, mille eesotsas seisis Peeter Jalakas. Von Krahli Teatri eelkäijaks oli 1989 loodud teatritrupp Ruto Killakund, mis samuti tegutses Peeter Jalakase eestvõtmisel.

November 1992

• 03.11.1992 tegi Riigikogu otsuse kinnitada Riigikogu esindajateks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees Mati Hint, Jüri Luik ja Vello Saatpalu. Delegatsiooni juhiks nimetati Jüri Luik.

• 05.11.1992 kehtestati Eesti ja Bangladeshi vahel diplomaatilised suhted.

• 05.11.1992 võttis Riigikogu vastu Riigikogu kodukorra seaduse.

• 09.11.1992 võttis Riigikogu vastu Riigikogu töökorra seaduse.

• 10.11.1992 asus Siseministeeriumi kantslerina ametisse Gero Kartau, kes oli esimene sellisel ametikohal.

• 11.11.1992 asutati Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsatsioon ehk EENA, mis algusaastatel keskendus peamiselt naiste julgustamisele ettevõtlusega tegelemiseks ning ka naiste koolitamisele. Alates 1993. Aastast on EENA andnud regulaarselt välja aasta naise tiitlit.

Novembrist 2009 on assotsiatsiooni ametlik nimi MTÜ BPW Estonia.

• 17.11.1992 kuulutas Eesti Pank välja makseraskustesse sattunud Tartu Kommertspanga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga moratooriumi. Päev hiljem kuulutati välja ka Balti Ühispanga moratoorium. Kui Tartu Kommertspank lks 19.12.1992 sundlikvideerimisele, siis Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank ühendati 16. märtsil 1993 riigile kuuluvaks Põhja-Eesti Pangaks.

• 17.11.1992 võttis EV Valitsus vastu määruse Riigi Kodakondsusameti moodustamise kohta seni eraldi tegutsenud Passiameti ja Siseministeeriumi kodakondsuse büroo ühendamise teel. Riigi Kodakondsusamet jäi siseministri valitsemisalasse.

• 18.11.1992 võttis Riigikogu vastu otsuse Vabariigi Presidendi Kantseli moodustamise kohta ning kinnitas selle struktuuri ja koosseisu. Presidendi Kantselei esimene direktor oli akadeemik Mihkel Veiderma, kes asus ametisse 23.11.1992. Sinnani juhatas Presidendi Kantselei tööd Presidendi Kantselei kantsleri (direktori) kohusetäitja Jaan Tross, kes oli selles ametis alates 23.10.1992 kuni 20.11.1992.

• 20.11.1992 moodustas Mart Laari valitsus (nagu 29.06.1992 ka Vähi valitsus) valitsuskomisjoni Eriteenistuse, Julgeolekuteenistuse ja Kaitsepolitsei ülesannete määramiseks ning nende reorganiseerimiseks. Komisjoni eesotsas seisis justiitsminister Kaido Kama. Detsembris 1992 koostatud ettepanekute kohaselt tuli luua iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet. Eriteenistus soovitati likvideerida, kusjuures ihukaitse ja hoonete valve läks üle politseile ja ning julgeoleku tagamine Kaitsepolitsei pädevusse. Sinnani loomata Julgeolekuteenistuse moodustamist ei peetud otstarbekaks. 1993. aastal viidi ettepanekut ellu, näiteks valitsuse 31.05.1993 määrusega moodustati seni Politseiameti koosseisu kuulunud Kaitsepolitseist iseseisev Kaitsepolitseiamet. 21.04.1993 Riigikogus vastu võetud politseiseaduse muutmise ja täiendamise seadusega tehti aga siseministrile ülesandeks reorganiseerida Eriteenistus Riigi Politseiameti Julgestusteenistuseks.

• 21.11.1992 ühinesid Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja Vabariiklaste Koonderakond, mille tulemusena moodustus Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Samad erakonnad olid koos liberaalidega loonud sama aasta suvel valimisliidu Isamaa, mis tänu valimisvõidule moodustas oktoobris 1992 ka Mart Laari esimese valitsuse. Isamaa tegutses kuni 2. detsembrini 1995, mil ühineti ERSPga ja moodustati Isamaaliit.

• 27.11.1992 asutati Eesti Turbatootjate Liit, mis 23.11.1999 kanti sama nime all mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Alates detsembrist 2015 toimitakse nime all Eesti Turbaliit.

Detsember 1992

• 08.12.1992 kinnitati Laari esimese valitsuse nn portfellita ministriks Jüri Luik.

• 08.12.1992 nimetati Riigikogu seadusega Riigikohtu esimeheks Rait Maruste. President kuulutas seaduse välja 10.12.1992.

• 10.12.1992 suri sotsialistliku töö kangelane Oskar Kuul (sündinud 06.11.1924), kes oli aastail 1955‒1990 Kirovi-nimelise kalurikolhoosi esimees. Kuul maeti Tallinna Metsakalmistule.

• 15.12.1992 kirjutasid kümne väikepanga esindajad alla otsusele asutada täisühinguna Eesti Ühispank, mis kanti registrisse 30.12.1992 ja mis sai Eesti Pangalt 12.01.1993 ka vajaliku litsentsi iseseisva krediidiasutusena tegutsemiseks. 16.03.1993 lisandus sellele veel litsents iseseisvateks välisoperatsioonideks. Nende kümne väikepanga hulka kuulusid Eesti Maapangast irdunud Haapsalu Maapank, Harju Maapank, Paide Maapank, Pärnu Maapank, Põlva Maapank, Rapla Maapank, Tartu Maapank, Valga Maapank, Viljandi Kommertspank ja Võru Maapank. Ühinemise algataja oli toonane Haapsalu Maapanga juht Ain Hanschmidt, kellest sai ka Eesti Ühispanga esimene juhataja. Nagu peagi selgus, siis Põlva Maapank siiski Eesti Ühispangaga ei liitunud, muutis oma nime Rahvapangaks ning eelistas esialgu jätkata iseseisvalt. Väikepankade ühinemise ajendiks oli asjaolu, et nad ei suutnud täita uut kõrgemat kapitalinõuet, mistõttu Eesti Pank nad kõik (välja arvatud Põlva Maapank) jäid 01.03.1993 ka litsentsist ilma ning jätkasid vastloodud Eesti Ühispanga filiaalidena.

• 15.12.1992 võttis valitsus vastu määruse Tallinna Hotellikoondise likvideerimise kohta, kusjuures seda tehti Tallinna Hotellikoondise varade baasilt 27.01.1992 loodud riikliku aktsiaseltsi Tallinna Hotellid juhatuse seisukohta ära kuulamata. 22.12.1992 otsustas Tallinna Hotellide juhatus selle peale tagasi astuda, tõlgendades valitsuse määrust umbusaldusavaldusena juhatuse suhtes. Ühtlasi lõpetas juhatus töölepingu aktsiaseltsi tegevjuhi Harri Veeringuga ning kinnitati likvideerimiskomisjoni järgmises koosseisus: Riho Rasmann, Eino Tamm, Andres Liinat, Peeter Riit ja Juhan Parts.

• 15.12.1992 võttis EV Riigikogu vastu otsuse likvideerida seoses põhiseadusliku kohtusüsteemi taastamisega Eesti Vabariigi Riiklik Arbitraaž alates 1. veebruarist 1993.

• 16.12.1992 nimetas Riigikogu oma seadusega Eesti Panga nõukogu esimeheks Uno Mereste.

• 17.12.1992 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Raadio peadirektoriks Herkki Haldre ja Eesti Televisiooni peadirektoriks Hagi Šein.

• 19.12.1992 tühistas Eesti Pank Tartu Kommertspanga tegevuslitsentsi ja otsustas alustada panga sundlikvideerimist. Eelnevalt, 17. novembril 1992 oli Eesti Pank välja kuulutanud Tartu Kommertspanga moratooriumi. Tartu Kommertspanga pankrot kuulutati välja alles 21. septembril 1994.

1993

Jaanuar 1993

• 01.01.1993 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 511 303 inimest, sealhulgas meessoost 703 305 ja naissoost 807 998. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 554 878.

• 01.01.1993 jõustus Eesti Panga poolt kommertspankadele kehtestatud uus kapitalinõue: aktsiakapitali suurus pidi olema vähemalt 6 miljonit krooni.

• 01.01.1993 sai Eesti Televisioon Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) täisliikmeks.Seni, alates juulist 1992 oli Eesti Televisioon EBU assotsieerunud liige.

• 01.01.1993 alustas tööd Kindlustusinspektsioon. Rahandusministeeriumi haldusalas tegutseva inspektsiooni juhiks sai Ellen Ridaste.

• 01.01.1993 sai Tallinki 100-protsendiliseks omanikuks RAS Eesti Merelaevandus. Kui siiani sõitis Tallinki värvides vaid üks, Tallinki enda nime kandev reisilaev, siis nüüd hakkas Tallinki värvides sõitma ka senine konkurent reisilaev Georg Ots. Tallink loodi algselt Soome ja NSV Liidu ühisfirmana 12. mail 1989, kusjuures Soome firma Palkkiyhtymä Oy osalus moodustas 49 protsenti.

• 05.01.1993 kirjutati alla ASi Eesti Gaas asutamislepingule. 69,34% Eesti Gaasi aktsiatest kuulus asutamisel Eesti Vabariigile ja 30,66% aktsiatest Venemaa aktsiaseltsi Gazprom omandisse. Aktsiaselts Eesti Gaas registreeriti 20. jaanuaril 1993.

• 07.01.1993 sõlmis kaitseminister Hain Rebas Iisraeli relvafirmaga TAAS-Israel Ltd lepingu relvastuse ostmiseks Eesti kaitsejõududele. Lepingu kohaselt pidi TAAS tarnima Eesti kaitsejõududele erivarustust 49 033 200 USA dollari väärtuses. Relvade eest tasumine nähti ette nii, et 05.02.1993 tuli tehti esimene sissemakse summas 5 miljonit USD ning ülejäänud summa koos intressidega tasuti seitsmes osas iga aasta 31. juuliks kuni aastani 2000. Tehingu kogusumma koos intressidega oli 60 421 100 USD. Vastavalt kokkuleppele andis Eesti valitsus mainitud seitsme osamaksu kohta välja seitse võlavekslit. Näiteks 26.05.1994 tasus Kaitseministeerium Iisraeli firmale 6 290 500 USD ning TAAS kustutas esimese veksli 25.07.1994, järgmine 6 290 500 USD tasuti 31.07.1995 jne. Esimene relvasaadetis maksumusega 415 500 USD jõudis Eestisse 16.05.1993, teine saadetis maksumusega 12 727 700 USD jõudis kohale 23.01.1994.

• 12.01.1993 kinnitas EV Valitsus oma määrusega riigiettevõtte Moe Piiritusetehas haldusnõukogu järgmises koosseisus: Indrek Kirss, Enn Annuk, Illar Hallaste, Heiki Kranich, Tõnu Tepandi ja Fred-Georg Loit.

• 12.01.1993 registreeriti Notarite Ühing, mis hiljem muudeti tänaseni tegutsevaks Notarite Kojaks.

• 12.01.1993 sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi Eesti Ühispank, mis moodustati Rapla Maapanga, Võru Maapanga, Pärnu Maapanga, Valga Maapanga, Haapsalu Maapanga, Paide Maapanga, Tartu Maapanga, Harju Maapanga, Nordpanga ja Viljandi Kommertspanga ühinemise teel. Sisuliselt samal ajal ühines loodava Ühispangaga ka senine EKE Pank.

• 18.01.1993 kinnitati Riigikogu otsusega Riigikogu esindajaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblees Tunne Kelam, kellest ühtlasi nimetati Riigikogu delegatsiooni juhiks. Kelam vahetas selles ametis välja Jüri Luige, kes oli lahkunud Riigikogust seoses nimetamisega EV Valitsuse liikmeks.

• 19.01.1993 võttis Riigikogu vastu otsuse Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste väljalaskmisest 300 miljoni krooni väärtuses. Otsuses põhjendati seda Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga ühendamise ja rekapitaliseerimise vajadusega. Võlakohustuste tagasiostmist alustati otsuse kohaselt alates 01.01.1998.

• 20.01.1993 võttis Riigikogu vastu otsuse NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti kontode ja VEB Fondi moodustamise kohta. VEB on tuletis Välismajanduspanga venekeelsest lühendist V(neš)E(konom)B(ank). VEB Fondi loomise kava töötati välja Eesti Pangas ning Eesti Panga nõukogu kiitis selle heaks 12.01.1993 istungil.

Olgu lisatud, et Riigikogu otsuse seletuskirja kohaselt oli Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientidel NSVL Välismajanduspangas blokeeritud kokku 533,5 miljonit krooni. . Klientide nõuete loovutamine VEB Fondile tähendas seda, et kliendid ei saanud oma raha enam pankadelt tagasi küsida.

Lisaks oli blokeeritud ka pankade enda raha ‒ Põhja-Eesti Aktsiapangal 225 miljonit ja Balti Ühispangal 132 miljonit krooni.

Riigikogu otsus ise kõlas järgmiselt:

„Seoses Vene Föderatsiooni sanktsioonidega Eesli pankade vastu, millega nende pankade korrespodentkontod külmutati määramata ajaks, ning arvestades sellest tingitud olukorda Põhja-Eesti Aktsiapangas ja Balti Ühispangas, otsustab Riigikogu:

1. Moodustada Eesti Panga juures endises NSV Liidu Välismajandusapangas külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fond nimetusega Riiklik VEB Fond.

2. Koondada Riiklikku VEB Fondi Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta.

3. Lubada Riiklikul VEB Fondil lasta välja fondi koondatud nõuete ulatuses vabalt ringlevaid sertifikaate, mille tingimused määrab Eesti Pank.

4. Kompenseerida Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide need nõuded nimetatud pankade vastu, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, samuti pankade endi nõudeõigus endise NSV Liidu Välismajanduspanga vastu osas, mis ületab klientide nõudeõiguste summat.

5. Määrata Riikliku VEB Fondi peaülesandeks leida lahendusi Eesti pankade, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode suhtes.

6. Määrata Eesti Pank Riikliku VEB Fondi haldajaks Eesti Vabariigi nimel. Riiklikul VEB Fondil kutsuda kuue kuu jooksul kokku fondi kreeditoride (sertifikaatide omanike) üldkoosolek fondi juhatuse valimiseks. Kuni juhatuse valimiseni volitada Eesti Panga nõukogu otsustama kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega fondi koondatud nõuete realiseerimisega seotud küsimusi.

7. Eesti Pangal ja Vabariigi Valitsusel on vastavalt võimaluste tekkimisele lubatud osta Riikliku VEB Fondi poolt väljalastud sertifikaate kokkuleppelistel tingimustel.“

• 21.01.1993 kirjutas Eesti Panga president Siim Kallas alla käskkirjale VEB Fondi moodustamise kohta, kuhu koondati Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode vastu. VEB Fondi tegevdirektori ajutiseks kohusetäitjaks nimetati Enn Teimann (kuni VEB Fondi nõukogu kokkukutsumiseni).

• 22.01.1993 võttis valitsus vastu määruse, milles nõustus Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi ettepanekuga Põhja-Eesti Aktsiapanga müümise kohta: valitsus ostab Eesti Pangalt Põhja-Eesti Aktsiapanga aktsiad kogumaksumusega 3 miljonit krooni. Aktsiate eest pidi valitsus tasuma talle kuuluvate VEB Fondi sertifikaatidega. Niisuguse stsenaariumi pakkus Eesti Pank välja kaks päeva varem Riigikogus vastu võetud VEB Fondi moodustamise seaduse eelnõu salajases seletuskirjas, mis kandis kuupäeva 07.01.1993 ning mille olid koostanud Aare Järvan ja Urmas Kaju.

Samal päeval andis valitsus välja määruse, mille kohaselt Rahandusministeerium ostis Põhja-Eesti Aktsiapangalt 125 miljoni krooni väärtuses VEB Fondi sertifikaate, tasudes nende eest valitsuse tähtajaliste võlakohustustega. Eesti Pank lõpetas aga 22. jaanuaril 1993 ajutiselt Põhja-Eesti Aktsiapanga moratooriumi, mille oli välja kuulutanud 17. novembril 1992.

• 22.01.1993 võttis EV Valitsus vastu ka määruse, mille kohaselt tehti makseraskustes Balti Ühispanga aktsionäridele ettepanek müüa nende omanduse olevad panga aktsiad nende nimiväärtusega EV Valitsusele. Tasumine pidi toimuma VEB Fondi sertifikaatidega. Juhul kui Balti Ühispanga aktsionärid keelduvad aktsiate müügist, teeb EV Valitsus Eesti Pangale ettepaneku lõpetada Balti Ühispanga moratoorium ning Balti Ühispank likvideerida maksejõuetuse tõttu.

• 22.01.1993 otsustas EV Valitsus oma määrusega reorganiseerida alates 25. jaanuarist 1993 senised Haridusministeerium ja Kultuuriministeerium ühtseks Kultuuri- ja Haridusministeeriumiks.

• 25.01.1993 nimetati valitsuse korraldusega Peeter Vähi Põhja-Eesti Aktsiapanga juhatuse esimeheks.

• 26.01.1993 võttis EV Riigikogu vastu otsuse vabastada ametist EV Ülemkohtu esimees Jaak Kirikal seoses tema volituste lõppemisega Ülemkohtu juhtimisel. Otsus tehti tagasiulatuvalt alates 2. jaanuarist 1993.

• 26.01.1993 tegi Eesti Pank jõulise otsuse ja tühistas mitmete kommertspankade tegevuslitsentsid põhjusel, et nood ei olnud suutnud täita kergitatud kapitalinõuet. Litsentsist jäid ilma Lõuna-Eesti Arengupank, Lääne-Eesti Pank, Tallinna Maapank, EKE Pank, Pärnu Kommertspank, Otepää Ühispank ja Viimsi Pank.

• 26.01.1993 langetas Eesti Pank teisegi otsuse ja kuulutas välja Revalia Panga moratooriumi (Revalia Panga pankrot kuulutati välja 11. aprillil 1994).

• 28.01.1993 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega nimetati õiguskantsleriks Eerik-Juhan Truuväli. President kuulutas seaduse välja 09.02.1993.

• 29.01.1993 asutati Kaitseväe orkester, mis kogunes esimest korda 01.02.1993. Orkesti esimeseks ülemaks määrati Aivar Raigla. Kaitseväe orkester peab enda eelkäijaks 24.11.1918 loodud 1. Jalaväepolgu orkestrit, 1919‒1928 toimis Sõjaministeeriumi orkestrina, 1928‒1934 Kaitseministeeriumi orkestrina ja 1934‒1940 Tallinna Garnisoni orkestrina.

Veebruar 1993

• 01.02.1993 hakkas Tallinna‒Stockholmi liinil sõitma reisiparvlaev Estonia. Laeva omanikuks oli Küprosel registreeritud Estline Marine Co Ltd, kes sai selle pärast ostutehingut oma käsutusse 14.01.1993. Laeva asus opereerima E-Liini AS ja agenteeris Rootsis registreeritud Estline AB. 28.01.1993 registreeriti Estonia lisaks Küprosele paralleelselt ka Eesti laevaregistris. Estonia sõitis Tallinna ja Stockholmi vahet kuni traagilise uppumiseni 28.09.1994 varajasel hommikul.

• 03.02.1993 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Guatemala Vabariigi vahel.

• 04.02.1993 pikendas Eesti Pank ajutiselt Põhja-Eesti Aktsiapanga tegevuslitsentsi (jäi litsentsist lõplikult ilma 16. märtsil 1993).

• 05.02.1993 vabastati majandusministri kohustest Ain Saarmann ja kinnitati uueks majandusministriks Toomas Sildmäe. kes astus ametisse 08.02.1993 pärast ametivande andmist.

• 08.02.1993 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel.

• 08.02.1993 jäi litsentsist ilma Balti Ühispank, mille suhtes oli Eesti Pank kehtestanud moratooriumi juba 18. novembril 1992.

• 09.02.1993 võttis Riigikogu vastu 1993. aasta riigieelarve seaduse, kus riigieelarve tulud moodustasid kokku 3 704 000 000 Eesti krooni ja kulud samuti 3 704 000 000 krooni.

Eraldi olid ära toodud eelarvevälised tulud ja laekumised (sotsiaalmaks ja muud laekumised sotsiaalfondi, saastemaks ja muud laekumised Eesti Keskkonnafondile ning ravikindlustusmaksed ja muud laekumised haigekassadele ja raviasutustele), mis moodustasid kokku 2 099 321 000 krooni.

• 12.02.1993 kinnitas valitsus oma määrusega Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga liitmisel loodud Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali suuruseks 43 miljonit krooni, mille eest tasuti valitsuse tähtajaliste võlakohustustega.

Samal päeval nõustus valitsus Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga ettepanekuga anda Tallinnas aadressil Georg Otsa 2 asuv hoone Teede- ja Sideministeeriumi bilansist Põhja-Eesti Panga bilanssi selle hoone kasutamiseks pangaruumidena. Jutt on aastail 1899‒1900 klubihooneks ehitatud majast endise aadressiga Pärnu maantee 12/Suur-Karja 20, kus Nõukogude perioodil tegutses pikka aega kuni aastani 1980 Tallinna peapostkontor.

• 17.02.1993 anti presidendi otsusega Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku auaste Riivo Sinijärvele, kes ühtlasi nimetati Eesti Vabariigi suursaadikuks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis.

• 17.02.1993 nimetati valitsuse korraldusega vastloodud Põhja-Eesti Panga juhiks Peeter Vähi. Lisaks kinnitati panga nõukogu järgmises koosseisus: Toivo Jürgenson, Valve Kirsipuu, Enn Pant, Olari Taal ja Enn Teimann. Põhja-Eesti Pank loodi aprillis 1992 asutatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ümberkujundamisel, millega lisaks liideti veel ka Balti Ühispank.

• 23.02.1993 taasavati Tallinna Reaalkooli kõrval mälestussammas Vabadussõjas 1918‒1920 langenud Tallinna õpetajaile ja õpilastele, mille punavõim oli 29.03.1948 hävitanud. „Reaali poisina“ tuntud mälestussammas avati esimest korda 13.11.1927. Veebruaris 1993 avatud monument on tegelikult toonase mälestussamba koopia, mis küll loodi algsete kavandite järgi.

• 24.02.1993 toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis esimest korda Eesti Vabariigi aastapäeva puhul presidendi pidulik vastuvõtt. President Lennart Meri oli selleks malli võtnud Soome presidendi vastuvõttude traditsioonist.

• 25.02.1993 nimetati Riigikogu seadustega Riigikohtu liikmeteks Eerik Kergandberg, Lea Kivi (kandis siis veel nime Lea Kalm), Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Harri Salmann, Peeter Vaher, Jaano Odar, Triinu Vernik, Herbert Lindmäe ja Tiit Kollom. President kuulutas seadused välja 03.03.1993.

Märts 1993

• 01.03.1993 jäid oma tegevuslitsentsist ilma Rapla Maapank, Võru Maapank, Pärnu Maapank, Valga Maapank, Haapsalu Maapank, Paide Maapank, Tartu Maapank, Harju Maapank, Nordpank ja Viljandi Kommertspank. Põhjuseks asjaolu, et nad ei suutnud täita Eesti Panga poolt karmistatud kapitalinõuet. Kõik kümme panka ühinesid filiaalina Eesti Ühispangaga.

• 02.03.1993 registreeris toonane Kultuuri- ja Haridusministeerium ühiskondliku organisatsioonina oktoobris 1992 asutatud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu põhikirja. Nõukogu esimene esimees oli siis Tallinna Tehnikakõrgkooli rektorina tegutsenud Arvi Altmäe, kelle esimeheaeg kestis koguni aastani 2004. Sealt edasi on nõukogu esimees iga õppeaasta eel vahetunud.

• 07.03.1993 algas Revalia Panga sundlikvideerimine (pankrot kuulutati välja 11. aprillil 1994).

• 10.03.1993 võttis Riigikogu vastu merealapiiride seaduse, mis kehtestas Eesti territoriaalmere laiuseks 12 meremiili.

• 10.03.1993 võttis EV Valitsus vastu määruse üle 600 000 kroonise bilansimaksumusega vara erastamise kohta.

• 11.03.1993 võttis Riigikogu vastu otsuse, mis kinnitas kohalike omavalitsuste taotlusel järgmise muudatused: Harjumaal eraldati Nissi valla koosseisust Kernu vald ja Saku valla koosseisust Kiili vald, Lääne Virumaal Kadrina valla koosseisust Saksi vald, Raplamaal Juuru valla koosseisust Kaiu vald. Sama otsusega taastati Torgu vald Saaremaal.

• 16.03.1993 ühendati Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank riigile kuuluvaks Põhja-Eesti Pangaks, mis sai koos sellega ka tegevuslitsentsi. Juriidilises mõttes kujundati Põhja-Eesti Aktsiapank ümber Põhja-Eesti Pangaks ja Balti Ühispank ühendati sellega. Samal päeval tühistati Põhja-Eesti Aktsiapanga tegevuslitsents (Balti Ühispank oli jäänud litsentsist ilma 8. veebruaril 1993). Põhja-Eesti Pank tegutses enne liitumist Eesti Ühispangaga iseseisva krediidasutusena kuni 5. jaanuarini 1997.

• 16.03.1993 sai tegevuslitsentsi Balti Ühispanga suuromanike Peeter Luige ja Sulo Muldia eestvõtmisel asutatud Raepank (jäi litsentsist ilma 28. detsembril 1995 ja liitus seejärel Eesti Forekspangaga).

• 17.03.1993 kuulutati välja Pärnu Kommertspanga pankrot.

• 17.03.1993 võttis Riigikogu vastu riiklike elatusrahade seaduse.

• 18.03.1993 võttis valitsus vastu määruse, milles tehti Põllumajandusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ülesandeks töötada kahe nädala jooksul välja Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi põhimäärus ning esitada see koos fondi moodustamise eelnõuga valitsusele kinnitamiseks. Valitsuse määrus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi moodustamise ja põhikirja kinnitamise kohta võeti vastu küll alles 19.07.1993.

• 23.03.1993 võttis Riigikogu vast riigilipu seaduse, mille kohaselt Eesti riigilipp on sinimustvalge lipp, koosnedes kolmest võrdse laiusega horisontaalselt värsilaiust ‒ ülemine on sinine, keskmine must ja alumine valge. Eraldi sätestati, et vabariigi presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Riigilipu seaduse jõustumisel kaotus kehtivuse Ülemnõukogu Presiidiumi 16.10.1990 seadlus Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi kasutamise korra kehtestamise kohta.

• 24.03.1993 kuulutati välja Lääne-Eesti Panga pankrot.

Aprill 1993

• 02.04.1993 valiti Eesti Kultuurifondi juhatuse uueks esimeheks Ivi Eenmaa, kes vahetas selles ametis välja Jaak Kangilaski.

• 13.04.1993 võttis Riigikogu vastu Riigi Teataja seaduse. Selle kohaselt hakkasid Riigi Teataja I osas ilmuma Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid, II osas välislepingud ja III osas Riigikohtu lahendid. Riigi Teataja IV osaks loeti Riigi Teataja Lisa. Ühtlasi tunnistati Riigi Teataja seaduses kehtetuks Ülemnõukogu Presiidiumi 10.05.1990 seadlus Riigi Teataja väljaandmise kohta.

• 13.04.1993 võttis Riigikogu vastu ka riigivapi seaduse.

• 14.04.1993 kuulutati välja Otepää Ühispanga pankrot.

• 21.04.1993 võttis Riigikogu vastu politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse, millega senine Politseiamet jaotati Riigi Politseiametiks ja Riigi Kaitsepolitseiametiks. Sätestati, et nii politseipeadirektori kui ka kaitsepolitsei peadirektori kinnitab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul.

• 22.04.1993 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega anti Järvamaa Albu vallale, Jõgevamaa Jõgeva vallale, Ida-Virumaa Toila vallale, Võrumaa Antsla linnale ja seni Kohtla Järve linna alla kuulunud Kohtla-Nõmme alevile omavalitsuslik staatus.

• 26.04.1993 sõlmiti Eesti ja Austria kahepoolsete välismajandussuhete leping, mis küll jõustus alles 1. detsembril 1995. Leping kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 27.04.1993 asutasid 13 autode müügi ja teenindusega tegelevat ettevõtet Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (lühendatult AMTEL). Liidu põhieesmärgiks seati ühiste huvide kaitsmine, samuti statistilise informatsiooni vahetamine, autoturu ja autokultuuri arendamine.

• 30.04.1993 nimetati presidendi otsusega Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi suursaadikuks Ameerika Ühendriikides.

Mai 1993

• 01.05.1993 alustasid tegevust Eesti Raadio kaks uut programmi: Raadio 2 ja venekeelne Raadio 4.

• 04.05.1993 nimetati Riigikogu otsusega Kaitseväe juhatajaks USA armee erukolonel Aleksander Einseln.

• 05.05.1993 võttis Riigikogu vastu kollektiivse töötüli lahendamise seaduse, kus muu hulgas seletati lahti sellised mõisted nagu kollektiivne töötüli, streik ja töösulg. Seadus nägi ka ette riikliku lepitaja institutsiooni loomise.

• 06.05.1993 võttis Riigikogu vastu eluruumide erastamise seaduse. Samal päeval võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega määrati erastamisele riigiettevõte Tallinna Piimatoodete Kombinaat.

• 11.05.1993 nimetati Riigikogu seadustega Riigikohtu liikmeteks Jüri Rätsep ja Jüri Põld. President kuulutas seadused välja 18.05.1993.

• 11.05.1993 ratifitseeris Riigikogu oma seadusega Euroopa Nõukogu statuudi, mis oli allkirjastatud 05.05.1949 Londonis.

• 14.05.1993 sai Eestist Euroopa Nõukogu täisliige.

• 17.05.1993 kuulutati välja Lõuna-Eesti Arengupanga pankrot.

• 18.05.1993 võttis Riigikogu vastu Eesti Panga seaduse, kinnitades, et Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane. Seaduse järgi tegutseb Eesti Pank muudest riigiasutustest sõltumatult, annab oma tegevusest aru Riigikogule ning ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele riigivõimuasutusele.

Eesti Panga seadusega tunnistati kehtetuks pangaseaduse kõik need paragrahvid, mis käsitlesid Eesti Panga tegevust. Ühtlasi kehtestati, et Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus, kelle esimeheks on oma ametikoha järgi Eesti Panga president. Eesti Panga presidendi nimetab aga viieks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul. Eesti Panga kõrgeimaks organiseks jäi samas jätkuvalt Eesti Panga nõukogu, mis koosneb esimehest ja kaheksast liikmest, kusjuures Eesti Panga nõukogu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

Olgu lisatud, et ehkki 18.05.1993 vastu võetud EestiPanga seadust on korduvalt muudetud, kehtib see koos muudatustega siiani.

• 19.05.1993 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, millest lähtuti 20.10.1996 korraldatud kohalikel valimistel.

• 19.05.1993 võttis EV Riigikogu vastu õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse. Sellega kehtestati, et vara võõrandamisaegne maksumus 1940. aastal kehtinud kroonides arvutatakse ümber käibivatesse Eesti kroonidesse vahekorras 1 EW kroon = 10 EV krooniga.

• 20.05.1993 kiitis Riigikogu heaks alkoholiaktsiisi seaduse muudatuse, mille kohaselt liigitati õlu taas alkohoolsete jookide alla ning tunnistati kehtetuks 27.01.1992 vastu võetud ja eraldi toiminud õlleaktsiisi seadus. Ühtlasi kehtestati seadusemuudatusega uued piirituse, alkohoolsete jookide ja õlle aktsiisimäärad Eesti kroonides. Kui piirituse puhul kehtestati aktsiisimäärad absoluutalkoholi ühe makhuprotsendi kohta liitris, siis alkohoolsete jookide ja õlle aktsiisimäärad hakkasid kehtima ühe liitri kohta. Seadusmuudatus jüustus 01.07.1993.

Uued aktsiisimäärad olid Eesti kroonides järgmised:

*märkus: absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris

• 21.05.1993 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel asutati Eesti Sisekaitse Akadeemia Nõmme filiaali baasil Tallinna Politseikool.

• 21.05.1993 kirjutati alla RASi Sulev erastamise lepingule, mille kohaselt müüdi ettevõtte aktsiad koos tervikvaraga 5 miljoni krooni eest ASile Sule. Erastaja kohustus tegema lisaks ostusumma tasumisele tegema täiendavaid investeeringuid 5,5 miljoni krooni ulatuses ning tagama 290 inimese tööhõive. Nii RASi Sulev kui ka selle õigusjärglase ASi Sulev, samuti erastaja ASi Sule juhiks oli Väino Mets. Algselt kuulus Metsale 50 protsenti ASi Sule aktsiatest.

• 28.05.1993 asutati Saaremaal Eesti Õlletootjate Liit, mille esimeseks juhatuse esimeheks valiti Cardo Remmel. Liidu asutajateks olid Saku, Tartu, Pärnu, Viru-Nigula, Karksi ja Saaremaa õlletehased.

• 31.05.1993 sõlmiti ASi Mistra Autex erastamise leping, mille kohaselt müüdi ettevõtte aktsiad koos tervikvaraga ASile A.S.M.A. (49%) ja Soome firmale Hydnum Oy (51%). Müügihind oli 5 miljonit krooni, millele lisandus kohustus investeerida täiendavalt ettevõttesse veel 9,24 miljonit krooni. Fikseeriti ka kohustus tagada tööhõive 130 inimesele.

Juuni 1993

• 02.06.1993 võttis Riigikogu vastu väärtpaberituru seaduse, mille Vabariigi President kuulutas välja 14.06.1993. Seadus hakkas reguleerima väärtpaberituru kutseliste osaliste, emitentide ja investorite tegevust esma- ning järelturul avalikult ringluses olevate väärtpaberitega. 1993. aastal vastu võetud väärtpaberituru seadus kehtis kuni uue, 17.10.2001 vastu võetud väärtpaberituru seaduse jõustumiseni 01.01.2002. Väärtpaberituru seaduse kohaselt mõisteti väärtpaberi all dokumenteeritud eraõigust sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata tarvilik nimetatud dokumenti omada. Väärtpaberid jaotati selle seaduse alusel kolmeks: esiteks, omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, osatäht jmt), teiseks, võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt), ning kolmandaks, ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid jmt).

• Samal päeval ehk 02.06.1993 võttis Riigikogu vastu ka Hüvitusfondi seaduse, mille kohasel toli valitsuse poolt asutatav fond riigi omanduses olev kasumit taotlev majandusorganisatsioon krediidiasutuse õigustes, tegutsedes seejuures rahandusministri valitsemisalas. Fondi tegevuse eemärgiks seati rahvakapitali obligatsioonide ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise väärtpaberite (EVP-de ehk erastamisväärtpaberite) omamisest tulenenud rahaliste nõuete rahuldamine. Oma tegevuse edendamiseks oli fondil õigus emiteerida, müüa ja osta fondi obligatsioone ning nende omanikele teenitud kasumi arvelt intresse maksta. Algselt pidi fond hoidma oma raha pangas, mille aktsiakapitali kontrollpakk pidi riigile kuuluma. Hüvitusfondi seadus kehtis veel ka pärast Hüvitusfondi tegevuse lõppemist 2003. aastal ning tunnistati kehtetuks alles 26.03.2014 Riigikogus heakskiidu saanud õigusaktide revisjoniga seoses vastu võetud seadusega seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta, millega tunnistati kehtetuks kokku 51 seadust.

• 02.06.1993 võttis Riigikogu vastu veel ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, mis tunnistas kehtetuks ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse. Koos sellega muutus linnapeade ametisse kinnitamise kord. Kui siiani nimetas linnapead ametisse EV Ülemnõukogu ja hiljem Riigikogu, siis nüüd läks see kohaliku volikogu pädevusse. Maavanemate nimetamine läks aga Ülemnõukogu/Riigikogu pädevusest EV Valitsuse pädevusse.

• 04.06.1993 kehtestati Eesti ning Antigua ja Barbuda vahel diplomaatilised suhted.

• 09.06.1993 võttis Riigikogu vastu asjaõigusseaduse, mis paljuski soodustas eraomanduslike suhete tekkimist Eestis.

• 15.06.1993 andis valitsus oma määrusega nõusoleku välisosalusega aktsiaseltsi HTM Estonia asutamiseks RAS Salvo Tallinnas Peterburi mnt 81 ja Jõhvis Ahtme mnt 6 asuvate tootmisüksuste ning Salvo juurde kuuluva väikeettevõtte Ralvo baasil. Välisosanikuks tuli Hollandi firma HTM Sports Holding B.V., kes oli valmis omandama 70% loodavast ettevõttest. Ehk siis Eesti poole osalus jäi 30 protsendile. 03.08.1993 võttis valitsus vastu määruse, milles muudeti asutatava ettevõtte nimi aktsiaseltsiks HTM Sport Estonia, samas kui aktsiaselts 30.08.1993 ettevõtteregistrisse kanti, siis oli nimi taas pisut muutunud: AS HTM Sport Eesti. Olgu veel lisatud, et 23.07.1991 ettevõtteregistrisse kantud RAS Salvo eelkäijaks oli aastail 1961‒1991 tegutsenud Plastmasstoodete Vabrik Salvo, mis omakorda tugines 1948. aastal asutatud artellile. Aastail 1959‒1960 jõuti tegutseda veel ka tööstuskombinaadina Salvo.

• 16.06.1993 võttis Riigikogu vastu eraldi seaduse endise tootmiskoondise Talleks tervikvara erandkorras erastamise kohta.

• Samal päeval ehk 16.06.1993 võttis Riigikogu vastu ka konkurentsiseaduse, mille turgu valitseva ettevõtte seisundi kuritarvitamist käsitlevad sätted jõustusid 01.10.1993 ning konkurentsi kahjustavaid lepinguid ja kooskõlastatud tegevust käsitlevad sätted 01.01.1994.

• 16.06.1993 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega nimetati Eesti Panga nõukogu liikmeteks Ants Erm, Raimund Hagelberg, Ardo Hansson, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Ilmar Pärtelpoeg ja Eesti Panga presidendina Siim Kallas.

• 16.06.1993 võttis Riigikogu vastu veel riigieelarve seaduse, mis sätestas riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra. Seadus jõustus 01.01.1994, mil ühtlasi muutus kehtetuks 17.11.1989 Ülemnõukogu vastu võetud ENSV riigieelarve seadus.

• 17.06.1993 andis president Lennart Meri kaitseväe juhatajale Aleksander Einselnile kindralmajori sõjaväelise auastme.

• 17.06.1993 võttis Riigikogu vastu erastamisseaduse, mis sai edaspidi aluseks kõigile suurematele erastamistehingutele. Hilisematel aastatel erastamisseadust korduvalt muudeti ja täiendati, kuid see kehtis osaliselt veel ka näiteks 2021. aastal.

• 21.06.1993 asutati Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, mis tegutseb siiani.

• 21.06.1993 tegi president Lennart Meri otsuse moodustada Riigikaitse Nõukogu, kuhu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Kaitseväe juhataja, kaitseminister, välisminister ja siseminister. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt toimib Riigikaitse Nõukogu nõuandva organina presidendi kui riigikaitse kõrgeima juhi juures.

• 28.06.1993 otsustas Riigikogu nimetada Lauka valla Hiiumaal ümber Kõrgessaare vallaks.

Juuli 1993

• 01.07.1993 pälvis taasiseseisvunud Eesti Vabariigis esimesena Tartu aukodaniku tiitli kunstiteadlane Voldemar Vaga.

• 07.07.1993 nimetati valitsuse määrusega Eesti Sisekaitse Akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, mille koosseisu kuulusid politseikolledž, korrektsioonikolledž, päästekolledž, tollikolledž ja kaitsejõudude (hilisema kaitseväe) ühendatud õppeasutused.

• 08.07.1993 võttis Riigikogu vastu välismaalaste seaduse.

• 08.07.‒11.07.1993 toimus Tallinna Lauluväljakul viies rokifestival Rock Summer, millel käis nelja päeva jooksul ligi 130 000 külastajat. Kokku kolmel laval esines üle 50 ansambli Eestist, Iirimaalt, Rootsist, Saksamaalt, Šveitsist, Suurbritanniast, USAst ja Venemaalt. Pealaval oli konferansjeeks Jaak Joala. Festivali korraldas AS Makarov Muusik Management eesotsas Jüri Makaroviga.

• 13.07.1993 kanti Lääne maakonna ettevõtteregistrisse fond Keskaegne Lihula, mis toodi äriregistri all toimivasse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse üle 03.11.1997 ning kujundati ühtlasi ümber mittetulundusühinguks Keskaegne Lihula.

• 27.07.1993 kehtestas Eesti Pank Narva Panga suhtes moratooriumi, mis lõppes 24. novembril 1993 tegevuslitsentsi tühistamisega (pankrot kuulutati välja 14. detsembril 1993).

August 1993

• 04.08.1993 võttis EV Valitsuse vastu määruse, mille alusel moodustati seni tegutsenud Riigivaraameti ja Eesti Erastamisettevõtte ühendamise teel Eesti Erastamisagentuur, kelle kaudu korraldati edaspidi kõik riigile kuulunud suuremate ja olulisemate ettevõtete erastamised.

• 05.08.1993 lahkus valitsusest kaitseminister Hain Rebas, otsene ajend nn Pullapää kriis, kus Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii keeldus allumast Eesti kaitseväe juhtkonna käskudele.

• 10.08.1993 otsustas Riigikogu anda Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Narva-Jõesuu, Põlva, Rapla, Räpina ja Võhma alevile linna staatuse. Ühtaegu otsustati, et Narva-Jõesuu linn, mis sai 06.12.1990 alevi staatuse Narva linna koosseisus, arvatakse Ida-Viru maakonna koosseisu.

• 17.08.1993 kinnistas Riigikogu Saaremaa Lümanda valla omavalitsusliku staatuse.

• 23.08.1993 kinnitati vabaks jäänud kaitseministri kohale Jüri Luik, kes siiani oli nn portfellita minister.

• 25.08.1993 otsustas EV Valitsus oma määrusega anda Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue alevile linna staatuse ning Aegviidu, Järvakandi, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Tamsalu, Tootsi, Võsu ja Vändra alevile valla staatuse. Valla staatuse saanud alevitele jäeti endi otsustada, kas nad esinevad edaspidi oma asjaajamises alevina või vallana.

• 25.08.1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, mille kohaselt tõusis käibemaks seniselt 10 protsendile üldjuhul 18 protsendile.

• 27.08.1993 asus asendusliikmena Riigikogusse Endel Eero (kandideeris 20.09.1992 Riigikogusse valimisliidu Kindel Kodu nimekirjas).

September 1993

• 01.09.1993 moodustati Tallinna linnavolikogu otsusega Tallinna uus linnaosade jaotus, mis kehtib siiani. Uue jaotusega moodustati kaheksa linnaosa: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn. Sinnani, alates 11.04.1991 jagunes Tallinn neljaks linnarajooniks, mis kandsid nime Põhja-, Lääne-, Lõuna- ja Idarajoon.

• 01.09.1993 ilmus Patendiameti ametliku väljaandena Eesti Kaubamärgilehe esimene number.

• 01.09.1993 alustas senine Tallinna 19. Keskkool uut õppeaastat uue nime all, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolina.

• 10.09.1993 käis Eestis visiidil Rooma paavst Johannes Paulus II, kes pidas Tallinnas Raekoja platsile kogunenud rahvale missa.

• 13.09.1993 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu vaheline vabakaubandusleping, millele Eesti poolt kirjutas alla peaminister Mart Laar. Riigikogu ratifitseeris lepingu oma 15.12.1993 vastu võetud seadusega, leping jõustus 1. aprillil 1994. Kolme riigi vabakaubandusleping kaotas oma kehtivuse 1. mail seoses Eesti, Läti ja Leedu astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 15.09.1993 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati Eesti Ravimikeskuse ja riigiettevõtte Eesti Farmaatsia apteegiosakonna liitmise ning reorganiseerimise tulemusena Riigi Ravimiamet. Uue ameti põhiülesanneteks said ravimite registreerimine, nende kvaliteedi, efektiivsuse, ohutuse, kasutamise ja reklaami kontroll, järelevalve farmaatsiaalase tegevuse ning ravimite tootmise ja hulgimüügi üle, samuti riigi ravimipoliitika väljatöötamine.

• 15.09.1993 võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mis sätestas kohustuslikuks üldharidusmiinimumiks 9-klassilise põhikooli. Gümnaasiumiosa moodustasid seaduse kohaselt 10.-12. klassid. Ehk siis senine 11-aastane keskharidus pikenes ühe aasta võrra.

• 24.09.1993 sõlmisid Eesti valitsus ja Tšehhi valitsus kaubandus- ja majandusalase koostöö kokkuleppe, millele Eesti poolt kirjutas alla välisminister Trivimi Velliste. Leping kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Tšehhi astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 24.09.1993 nimetati presidendi otsusega Andres Tomasberg Eesti Vabariigi suursaadikuks Prantsuse Vabariigis.

Oktoober 1993

• 01.10.1993 alustas telesaateid Kanal 2, avades oma programmi animafilmiga „Kapsapea“.

• 04.10.1993 kehtestati Eesti ja Costa Rica vahel diplomaatilised suhted.

• 11.10.1993 kuulutati välja riikliku aktsiaseltsi Sindi Tekstiilivabrik pankrot, millekohase avalduse oli esitanud AS Sindi Veevõrk (hilisema OÜ Vesimentor eelkäija).

• 12.10.1993 asus Laari valitsuses nn portfellita ministriks Peeter Olesk.

• 14.10.1993 toimusid Riigikogu VII koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Ülo Nugis, kes osutus 82 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerinud Tunne Kelam, Edgar Savisaar ja Ignar Fjuk kogusid vastavalt 42, 29 ja 20 häält ning valituks osutusid Kelam ja Savisaar.

• 17.10.1993 toimusid üle Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Valimisnimekirjadesse oli kantud kokku 880 296 inimest, kellest osales hääletamisel 463 443 ehk 52,6%. Hääletamissedeli väljavõtnuid oli küll pisut enam, 464 030 ehk 52,7%.

• 20.10.1993 võttis Riigikogu VII koosseis vastu metsaseaduse, mille president kuulutas välja 08.11.1993 otsusega. Metsaseaduse ülesanne oli tagada metsa kui elukeskkonna kujundaja ning Eesti ühe tähtsama loodusvara heaperemehelik majandamine. Seadus sätestas metsa omandivormid ja kasutusviisid, metsaomanike põhiõigused ja -kohustused, reguleeris metsade korraldamist, majandamist ja metsajärelevalvet. Metsaseadus kehtis kuni 09.01.1999, mil jõustus uus, 09.12.1998 vastu võetud metsaseadus.

• 21.10.1993 kinnitas rahandusminister Riigi Konkurentsiameti põhimääruse. Konkurentsiamet loodi vastavalt 16.06.1993 Riigikogus vastu võetud konkurentsiseadusele.

• 22.10.1993 kanti ettevõtteregistrisse Mustamäe Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte, mis loodi 1981. aastast tegutsenud Mustamäe Elamuekspluatatsiooni Valitsuse (Mustamäe EEV) reorganiseerimisel.

• 26.10.1993 võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse.

• 28.10.1993 suri akadeemik Juri Lotman (sündinud 28.02.1922).

• 28.10.1993 valiti Tiit Vähi Tallinna Linnavolikogu esimeheks. Samal päeval valis Tallinna Linnavolikogu Tallinna linnapeaks Jaak Tamme.

November 1993

• 02.11.1993, pärast 17.10.1993 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, valiti Pärnu Linnavolikogu istungil Pärnu linnapeaks Rein Kask, kes oli selles ametis juba varem, aprillist 1992.

• 02.11.1993 nimetati rahandusministri määrusega Audiitortegevuse Nõukogu uus koosseis ning ühtlasi kinnitati nõukogu uus põhimäärus. Audiitortegevuse Nõukogusse kuulusid sealt alates James Paal (Eesti Pank), Vello Väinsalu (AS Coopers & Lybrand), Enn Leppik (Tartu Ülikooli finantsarvestuse õppetool), Kalle Lahe (AS Kleo), Alar Heinaste (AS Auditus), Urmas Kaarlep (AS Price Waterhouse), Ruut Mägi (AS Coopers & Lybrand, Raamatupidamise Toimkond), Andres Root (AS KPMG Estonia), Peeter Riit (AS KPMG Estonia), Endel Mändmaa (Audiitortegevuse Nõukogu) ja Evi Proosa (Audiitortegevuse Nõukogu).

• 03.11.1993 kogunesid Liviko saali toiduainetöötuste esindajad, et asutada Eesti Toiduainetööstuse Liit. Asutamisprotokollile kirjutasid alla järgmiste ettevõtete ja erialaliitude esindajad: Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaat, RAS Säilis, Eesti Kartulitöötlejate Ühistu, RAS Areto, AS Eesti Tubakas, RAS Kalev, RAS Tartu Pärmitööstus, riigiettevõte Liviko, AS Saku Linnas, toiduainetööstuse assotsiatsioon ASTO, AS Tallinna Karastusjoogid, ühisettevõte Estkompexim, AS Paulig Baltic, AS Fazer Eesti, Eesti Piimaliit ja ühisettevõte Saku Õlletehas.

Lisaks asutamisotsusele kiideti heaks liidu põhikiri ja valiti ka esimene juhatus, kuhu kuulusid Ants Albei (Fazer Eesti direktor), Arno Kannike (Piimaliidu esimees), Ants Laos (Estkompeximi peadirektor), Tiit Nuudi (Paulig Balticu peadirektor), Boris Oks (Eesti Tubaka direktor), Cardo Remmel (Saku Õlletehase peadirektor) ja Udo Themas (Liviko peadirektor). Kakskümmend päeva hiljem, 23.11.1993 toimunud juhatuse koosolekul valiti juhatuse esimeheks Cardo Remmel ja aseesimeheks Boris Oks. Eesti Toiduainetööstuse Liit registreeriti 9. detsembril 1993. Kasutusel on ka nime lühivorm Eesti Toiduliit.

Asutamiskoosolekul osalesid oma veel ka riigile kuuluvad Tallinna Külmhoone, Tartu Piimatoodete Kombinaat ning Saaremaa Piima- ja Lihakombinaat, Eesti Lihaliit, Eesti Kalandusliit ja AS Hiiu Kalur, kelle esindajad jäid aga äraootavale seisukohale.

• 09.11.1993 võttis EV Valitsus erastamisseadusest lähtuvalt vastu määruse, mis kehtestas erastamisväärtpaberite (EVP-de) väljaandmise ja nende arveldamise korra.

• 10.11.1993 suri akadeemik Jaan Rebane (sündinud 13.05.1924).

• 11.11.1993 vabastas Tart Linnavolikogu Ants Veetõusme Tartu linnapea ametist tagasiulatuvalt 28.10.1993 seoses tema valimisega linnavolikogu esimeheks. Samal istungil valiti Tartu uueks linnapeaks Väino Kull.

• 13.11.1993 toimus Rahvarinde V ehk lõpetamiskongress. Rahvarinne oli oma tegevuse sisuliselt lõpetanud ja tähtsuse minetanud juba oluliselt varem.

• 24.11.1993 tühistati Narva Panga tegevuslitsents (pankrot kuulutati välja 14. detsembril 1993).

• 24.11.1993 kinnitas Riigikogu oma seadusega 1992. aasta riigieelarve täitmise aruande tulude osas 2 048 139 000 krooni ja kulude osas 2 026 134 000 krooni.

• 25.11.1993 nimetati presidendi otsusega Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Mehhiko Ühendriikides.

• 27.11.1993 vabastati siseministri ametist Lagle Parek.

Detsember 1993

• 08.12.1993 nimetati Riigikogu seadusega Riigikohtu liikmeks Jaak Luik. President kuulutas seaduse välja 21.12.1993.

• 08.12.1993 võttis Riigikogu vastu uue tulumaksuseaduse, mille kohaselt kehtestati põhitöökohalt makstava tasu tulumaksu määraks 26%.

• 13.12.1993 andis Vabariigi President välisminister Trivimi Vellistele suursaadiku diplomaatilise auastme.

• 14.12.1993 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel reorganiseeriti senine endiste omanike ja vara register õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara registriks.

• 14.12.1993 kinnitati uueks siseministriks Heiki Arike, kes astus ametisse järgmisel päeval ehk 15.12.1993 pärast ametivande andmist.

• 14.12.1993 kuulutati välja Narva Panga pankrot (pankrotipesa ostus hiljem üles Eesti Tööstuse Arengu Pank ehk Esttexpank).

• 14.12.1993 sõlmis Erastamisagentuur loomisjärgus oleva aktsiaseltsiga Lehemees lepingu Ajakirjanduslevi Tallinna Agentuuri erastamiseks 3 000 030 krooni eest. Alles 14.01.1994 ettevõtteregistrisse kantud aktsiaseltsi Lehemees asutasid ajalehtede Rahva Hääl, Õhtuleht, Meie Meel, Maaleht, Eesti Ekspress, Liivimaa Kroonika, Hommikuleht, Teleleht ja SAT TV Nädalakava väljaandjad ning lisaks veel Eesti Ajalehtede Liit. Algusest peale andsid tooni SAT TV Nädalakava väljaandja AS Levileht (toona Tõnis Paltsi kontrolli all) ja Eesti Ekspressi väljaandja AS Cronoes, kes omandasid 2 231 300 krooni suurusest aktsiakapitalist hakatuseks vastavalt 33,34 ja 31,75%. Et 25,23% aktsiatest jäi märkimata, oli nende tegelik osalus veelgi suurem, vastavalt 44,59 ja 42,46%. Levilehe huvi Lehemehe aktsiate vastu peagi vaibus ja et ka ülejäänud aktsionärid ei soovinud ettevõttesse panustada, läks Lehemees peagi üleni aktsiaseltsi Cronoes ja tema omaniku Hans H. Luige kontrolli alla. Ja nii nagu Luik toob 1995. aastal Cronoesi asemel Eesti Ekspressi väljaandjaks aktsiaseltsi Meediakorp (hilisema nimega AS Ekspress Grupp), saadetakse hingusele ka AS Lehemees, mille äritegevuse võtab üle juunis 1996 asutatud aktsiaselts Plusspunkt.

• 15.12.1993 võttis Riigikogu vastu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese teenetemärkide seaduse, mille aga president Lennart Meri jättis oma 29.12.1993 otsusega välja kuulutamata. 12.01.1994 võttis Riigikogu teenetemärkide seaduse uuesti muutmata kujul vastu, mille järel president Meri pöördus 19.01.1994 Riigikohtusse ettepanekuga tunnistada kõnealune seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimelt nägi vaidlusalune teenetemärkide seadus ette, et „Vabariigi President annab teenetemärke Teenetemärkide Komitee esildise alusel“, jättes sellega presidendile õiguse otsustada teenetemärgi andmist üksnes nende isikute suhtes, kelle autasustamiseks komitee on esildise teinud. Ehk siis presidendil polnud võimalik oma äranägemisel otsustada teenetemärkide andmist, mis oli aga vastuolus põhiseaduses sätestatuga. Just sellest lähtudes tunnistaski Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium oma 18.02.1994 otsusega 12.01.1994 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Nii pidi Riigikogu oma seisukohta muutma, et siis 05.05.1994 vastu võtta juba muudetud teenetemärkide seadus, mille president 20.05.1994 ka välja kuulutas. Selles sätestati, et taotlusi teenetemärkide andmiseks esitab presidendile valitsuse moodustatud Teenetemärkide Komitee ja et teenetemärke annab president kooskülas seadusega nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele.

• 15.12.1993 võttis Riigikogu vastu 1994. aasta riigieelarve seaduse. Heakskiidetud eelarve oli tasakaalus, nii tulud kui ka kulud moodustasid võrdselt 5,793 miljardit krooni.

• 16.12.1993 võttis Riigikogu vastu maksukorralduse seaduse, mis jõustus 6. jaanuarist 1994 koos avaldamisega Riigi Teatajas. Seadusega määrati kindlaks Eesti maksusüsteem, maksuseadustele esitatud nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise korra. Maksukorralduse seaduse jõustumisega muutus kehtetuks varasem, veel ENSV Ülemnõukogus 28.12.1989 vastu võetud maksukorralduse seadus.

• 20.12.1993 kinnitas EV Valitsus määruse, millega pandi Rahandusministeeriumile kohustus asutada Erastamisväärtpaberite Keskregister ja käivitada see 1. märtsist 1994. Registri pidajaks määrati Riigiarvutuskeskus. Valitsuse 1999. aasta 4. mai määrusega nimetati Riigiarvutuskeskuse asemel registri volitatud töötlejaks AS Andmevara. Erastamisväärtpaberite keskregister likvideeriti 1. juulil 2011 (vastavalt EV Valitsuse määrusele 17. märtsist 2011).

• 21.12.1993 kinnitas Eesti Panga nõukogu vastavalt Eesti Panga seadusele ametisse esimese Eesti Panga juhatuse, kuhu kuulusid Siim Kallas (esimees), Vahur Kraft, Enn Teimann, Aare Järvan ja Urmas Kaju.

• 28.12.1993 vastu võetud EV Valitsuse määrusega otsustati liita seni eraldi tegutsenud EV Riiklik Migatsiooniamet ja Riigi Kodakondsusamet ühtseks Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniametiks, mis hakkas tegutsema Siseministeeriumi valitsemisalas.

• 30.12.1993 nimetati presidendi otsusega Riivo Sinijärv Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Iiri Vabariigis.

1994

Jaanuar 1994

• 01.01.1994 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 476 952 inimest, selhulgas 686 000 meessoost ja 790 952 naissoost. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 511 303.

• 01.01.1994 alustas tegevust Väärtpaberiamet, mille juhiks sai Vahur Lokk. Väärtpaberiamet tegutses kuni 1996. aastani, mil see reorganiseeriti Väärtpaberiinspektsiooniks.

• 01.01.1994 hakkas Tallinki laevaliinidel opereerima AS Eminre, mille asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko Laeva AS. Firma kaubamärgiks jäi endiselt Tallink.

• 07.01.1994 vabastati välisministri kohustest Trivimi Velliste ja tema asemele kinnitati Jüri Luik. Lisaks lahkus sel päeval valitsusest rahandusminister Madis Üürike. Et Luik oli sinnani kaitseminister, kinnitati uueks kaitseministriks Indrek Kannik. kes astus ametisse 12.01.1994 pärast ametivande andmist.

• 10.01.1994 kirjutasid Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) liikmesriigid alla programmi „Partnerlus rahu nimel“ raamlepingule, mille allkirjastasid seejärel ka riigid, kes võtsid vastu kutse osaleda selles programmis. Kutse võttis vastu ka Eesti valitsus, kes oma 01.02.1994 korraldusega andis välisminister Jüri Luigele volituse raamlepingule alla kirjutada.

• 11.01.1994 vahetus Laari esimeses valitsuses majandusminister: lahkus Toomas Sildmäe ja tema asemele kinnitati Toivo Jürgenson. Uue rahandusministrina astus samal päeval ametisse ka Heiki Kranich. Nii Jürgenson kui ka Kranich astusid ametisse järgmisel päeval ehk 12.01.1994 pärast ametivande andmist.

• 12.01.1994 suri akadeemik Gustav Naan (sündinud 17.05.1919).

• 14.01.1994 vabastati valitsuse korraldusega Igor Amann Politseiameti peadirektori kohustest. Kuni uue peadirektori nimetamiseni pandi Politseiameti peadirektori ülesanded Siseministeeriumi kantslerile Gero Kartaule.

• 20.01.1994 nimetati presidendi otsusega Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kanadas.

• 23.01.1994 saabus Eestisse vastavalt 07.01.1993 sõlmitud lepingule teine partii sõjavarustust Iisraeli firmalt TAAS-Israel Ltd. Saadetise hulgas oli ka viiskümmend 23-mm õhturõrjekahurit ja 200 000 ühikut laskemoona kokku 5 071 000 USD väärtuses. Nagu 04.08.1995 koostatud Riigikontrolli aktist ilmneb, tehti relvastuse vastuvõtmisel kindlaks, et kahurid olid osaliselt komplekteerimata ning need olid valmistatud aastail 1967‒1971. Oma tehnilise seisundu tõttu ei olnud ükski kahur kasutamiskõlblik. Laskemoon oli pärit aastatest 1972‒1981, mistõttu oli ka selle kasutamine seotud ohtudega. Olgu lisatud, et ka ülejäänud 23.01.1994 saabunud relvastus tunnistati kasutamiskõlbmatuks. 06.10.1994 koostati selle kohta õiend, millele kirjutas alla ka firma TAAS esindaja. Olgu lisatud, et ka 21.01.1995 saabunud relvad olid Riigikontrolli akti kohaselt kasutuskõlbmatud. TAAS väitis selle peale, et need relvad olid mõeldud kingituseks. Aja jooksul vahetas TAAS vananenud ja rikkis relvad oma kulul välja korras relvade vastu. TAAS-Israeli viimane relvasaadetis jõudis Eestisse alles 2000. Aastal.

• 25.01.1994 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt kustutati 1993. aasta riigieelarvest Lääne-Viru Maavalitsusele antud laenust 1,8 miljonit krooni.

Veebruar 1994

• 03.02.1994 Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisel allkirjastas välisminister Jüri Luik Eesti ametliku avalduse NATO rahupartnerlusprogarmmiga ühinemiseks.

• 04.02.1994 ilmus oma senise nime all kultuurilehe Sirp viimane number. Järgmine, 11.02.1994 trükivalgust näinud number ilmus juba nime all Kultuurileht. Lehe peatoimetaja oli sel ajal Tiina Tammer.

• 08.02.1994 võttis Riigikogu vastu pühade ja tähtpäevade seaduse. Sinnani olid pühad ja tähtpäevad sätestatud Ülemnõukogu Presiidiumi 16.10.1990 seadlusega, mille Ülemnõukogu kinnitas oma 22.10.1990 seadusega. 08.02.1994 heaks kiidetud seaduse kohaselt olid puhkepäevadena peetavad riigipühad uusaasta (1. jaanuaril), iseseisvuspäev (24. veebruaril), suur reede ja esimene ületõusmispüha (liikuvad pühad), kevadpüha (1. mail), esimene nelipüha (liikuv püha), võidupüha (23. juunil), jaanipäev (24. juunil) ning jõulupühad (25. ja 26. detsembril). Riiklike tähtpäevadena fikseeriti kolmekuningapäev (6. jaanuaril), Tartu rahulepingu aastapäev (2. veebruaril), emadepäev (mai teisel pühapäeval), leinapäev (14. juunil), taasiseseisvumispäev (20. augustil), hingedepäev (2. novembril), isadepäev (novembri teisel pühapäeval) ja taassünni päev (16. novembril).

• 16.02.1994 kirjutasid Rahandusministeerium, Eesti Pank, Hüvitusfond ning seitse kommertspanka ‒ Eesti Hoiupank, Eesti Forekspank, Eesti Ühispank, Hansapank, Tallinna Pank, Põhja-Eesti Pank ja Eesti Sotsiaalpank ‒ alla Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi (hilisema Eesti Väärtpaberikeskuse) asutamislepingule.

• 18.02.1994 nimetati Toomas Tiivel presidendi otsusega Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Läti Vabariigis. Sama otsusega anti Tiivelile suursaadiku diplomaatiline auaste.

Märts 1994

• 01.03.1994 käivitus erastamisväärtpaberite keskregister, mis loodi vastavalt EV Valitsuse 1993. aasta 20. detsembri määrusele. Keskregister likvideeriti 1. juulil 2011.

• 08.03.1994 tunnistas EV Valitsus oma määrusega kehtetuks 09.11.1993 kinnitatud erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra ning kehtestas uue korra, mis kandis täpselt sama pealkirja.

• 10.03.1994 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega sätestati Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise kord.

• 11.03.1994 registreeriti Tallinnas Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS, hilisema Eesti Väärtpaberikeskuse eelkäija. Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi asutasid üheksa kommertspanka (Eesti Ühispank, Põhja-Eesti Pank, Hansapank, Virumaa Kommertspank, Eesti Forekspank, Tallinna Pank, Eesti Sotsiaalpank, Eesti Hoiupank ning Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank) ning veel ka Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond. Ehk siis 16.02.1994 asutamislepinguga võrreldes oli asutajatega liitunud veel ka Eesti Hoiupank ning Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank.

• 16.03.1994 võttis Riigikogu vastu patendiseaduse, mis koos aastate jooksul tehtud muudatustega kehtib siiani. Kuni patendiseaduse jõustumiseni 23.05.1994 lähtuti patendinduses ENSV tsiviilkoodeksi vastavatest paragrahvidest.

• 22.03.1994 võttis valitsus vastu otsuse RAS Tallinna Hotellid likvideerimise kohta, mille kohaselt tuli likvideerimisakt esitada Rahandusministeeriumile kinnitamiseks hiljemalt 20.04.1994. Määruse, millega otsustati RAS Tallinna Hotellid likvideerida, oli valitsus vastu võtnud juba 15.12.1992, tehes seda sealjuures aktsiaseltsi juhatust eelnevalt informeerimata. Riiklikule aktsiaseltsile Tallinna Hotellid kuulunud hooned (Vabaduse väljak 3, Liivalaia 33, Suur-Kloostri 4, Väike-Kloostri 1/3 ja Nunne 12/14) ning äriosalused aktsiaseltsides Finest Hotel Group, Hotell Olümpia, Imperial, Stroomi ja Tartu Kommertspank tuli samuti Rahandusministeeriumile üle anda.

• 23.03.1994 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Colombia Vabariigi vahel.

• 30.03.1994 sõlmitud erastamislepingu alusel omandas AS Klementi Kaubandus 80% riikliku aktsiaseltsi Klementi aktsiatest hinnaga 15 miljonit krooni. RAS Klementi alla oli selleks ajaks koondatud omaaegse Klementi-nimelise Õmblustootmiskoondise põhitootmine. Osa RAS Klementi varast erastati juba 1993. aasta lõpul. Erastamishinnale lisandus kohustus investeerida täiendavalt ettevõttesse 7,5 miljonit krooni ning tagada 500 inimese tööhõive. Tehingu järel kujundati RAS Klementi ümber aktsiaseltsiks Klementi.

Aprill 1994

• 05.04.1994 muutis Riigikogu Eesti Panga seadust ning sealt alates ei kuulu rahandusminister enam Eesti Panga nõukogu koosseisu. Rahandusminister võtab nüüd nõukogu istungitest osa vaid sõnaõigusega.

• 05.04.1994 läks Rahandusministeeriumi määruse alusel likvideerimisele NSVL Ehitus-Tööstuspank (valitsus sellekohane kinnitav otsus tehti paar kuud hiljem, 21. juunil 1994).

• 07.04.1994 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel reorganiseeriti 1992. aastal loodud Riigikantselei Teabeteenistus ümber Välisministeeriumi haldusalas tegutsevaks Teabeteenistuseks.

• 07.04.1994 asus Politseiameti peadirektorina ametisse Uuno Ellen.

• 11.04.1994 kuulutati välja Revalia Panga pankrot (pankrotipesa ostis hiljem üles Ukraina INKO Pank).

Mai 1994

• 05.05.1994 võttis Riigikogu vastu taasiseseisvunud Eesti esimese teenetemärkide seaduse, milles oli ära toodud ka teenetemärkide loetelu: Riigivapi teenetemärk, Valgetähe teenetemärk, Kotkarist teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk ja Vabadusrist. Kõik loetletud viis teenetemärki olid asutatud juba Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil: Vabadusristi aumärk 1919, Eesti Punase Risti teenetemärk 1920, Kotkaristi teenetemärk 1928 ning Valgetähe ja Riigivapi teenetemärk 1936. Seaduses olid ära toodud eri teenetemärkide klassid ja nende kirjeldused ning selle koostamisel lähtuti aastal 1936 vastu võetud teenetemärkide seaduse põhimõtetest.

• 06.05.1994 reorganiseeriti 15.12.1992 täisühinguna asutatud Eesti Ühispank aktsiaseltsiks Eesti Ühispank.

• 09.05.1994 sõlmis Erastamisagentuur Pärnu Lihaühistuga lepingu Pärnu Lihakombinaadi erastamiseks 5 miljoni krooniga. Hinnale lisandus kohustus võtta üle 4,623 miljoni krooni ulatuses ettevõtte vastu esitatud nõudeid, investeerida täiendavalt 4,255 miljonit krooni ning tagada 250 inimese tööhõive. 01.07.1994 kanti ettevõtteregistrisse Pärnu Lihakombinaadi baasilt asutatud aktsiaselts Pärnu Lihatööstus.

• 11.05.1994 võttis Riigikogu vastu erakonnaseaduse.

• 12.05.1994 nimetati Riigikogu otsustega Hele-Kai Remmal ja Henn Jõks Riigikohtu liikmeteks.

• 16.05.1994 võttis majandusminister vastu määruse, mille alusel reorganiseeriti Kaubandusinspektsioon Riigi Tarbijakaitseametiks. Samas kinnitati Tarbijakaitseameti põhimäärus, mille kohaselt kuulus Tarbijakaitseamet Majandusministeeriumi valitsemisalasse ning asus tegelema tarbijakaitse riikliku korraldamisega.

• 19.05.1994 kiitis Riigikogu heaks ringhäälinguseaduse, mis sätestas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni rolli avalik-õiguslike organisatsioonidena. Ühtlasi tunnistati kehtetuks Ülemnõukogu Presiidiumi 29.10.1990 seadlusega kinnitatud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio põhimäärused. Ringhäälinguseadusega sai Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeimaks organiks Ringhäälingunõukogu, mis koosnes Riigikogu poolt nimetatud üheksast liikmest, kusjuures iga kahe aasta tagant pidi kolm nõukogu liiget vahetuma.

• 23.05.1994 lahkusid Vabariigi Presidendi otsusega valitsusest justiitsminister Kaido Kama ja kaitseminister Indrek Kannik, põhjuseks valitsusesisesed erimeelsused.

Juuni 1994

• 01.06.1994 võttis Riigikogu vastu Kultuurkapitali seaduse, mis jõustus 01.01.1995. Algse seaduse kohaselt oli Kultuurkapital avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja rahvakultuuri toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Rahvakultuuri all mõisteti rahvakunsti, sealhulgas traditsioonilisi (folkloorseid) rahvakunstialasid, seltsielu ja vabaharidust. Seaduses sätestati, et Kultuurkapitali tulud moodustuvad alkohoolsete jookide ja tubakatoodete aktsiist vastavalt alkoholiaktsiisi seadusele ja tubakaaktsiisi seadusel ning hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seadusele, samuti annetustest, pärandustest ja majandustegevuse tuludest.

• 01.06.1994 võttis Riigikogu vastu ka kaitstavate loodusobjektide seaduse, mis kehtestas erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse ning sätestas maaomanike ja –valdajate ning teiste isikute õigused ja kohustused kaitstavate loodusobjektide suhtes. Ühtlasi tunnistati kehtetuks 27.03.1991 eraldi Lahemaa Rahvuspargi kohta vastu võetud seadus.

• 02.06.1994 kinnitati Kaido Kamast vabaks jäänud justiitsministri kohale Urmas Arumäe, kes astus ametisse 06.06.1994 pärast ametivande andmist.

• 07.06.1994 võttis Riigikogu vastu uue Riigikogu valimise seaduse, mille kohaselt võisid valimisnimekirju üles seada vaid erakonnad ja valimisliidud.

• 08.06.1994 nimetati Riigikogu otsusega Ringhäälingunõukogu liikmeteks: kuueks aastaks Andres Herkel, Lepo Sumera ja Peeter Vihalemm, neljaks aastaks Tõnu-Reid Kukk, Eduard Schults ja Toivo Tasa ning kaheks aastaks Mikk Mikiver, Rein Veidemann ja Jüri Võigemast. Ringhäälingunõukogu esimesel koosolekul valiti esimeheks Rein Veidemann.

• 21.06.1994 vabastati kultuuri- ja haridusministri kohustest Paul-Eerik Rummo ja rahandusministri ametist Heiki Kranich.

• 21.06.1994 kinnitas valitsus Rahandusministeeriumi varasema määruse NSVL Ehitus-Tööstuspanka likvideerimise kohta.

• 27.06.1994 kinnitati uueks kultuuri- ja haridusministriks Peeter Olesk, kes oli seni tegutsenud Laari valitsuse portfellita ministrina. Samal päeval kinnitati ametisse ka uus rahandusminister Andres Lipstok, kes asus ametisse järgmisel päeval ehk 28.06.1994 pärast ametivande andmist.

• 28.06.1994 kinnitati kaitseministriks Enn Tupp, kes asus ametisse järgmisel päeval ehk 29.06,1994 pärast ametivande andmist.

• 29.06.1994 võttis Riigikogu vastu uue tubaaktsiisi seaduse, mis hakkas kehtima alates 01.01.1995. Ühtlasi tunnistati sellega kehtetuks 08.07.1992 veel Ülemnõukogus vastu võetud ja 01.08.1992 kehtima hakanud Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seadus. Uue seadusega seati esmakordselt sisse maksumärk, ilma milleta oli tubakatoodete müük Eestis keelatud. Hilisema, 14.12.1994 tehtud seadusemuudatusega pikendati ilma maksumärgita tubakatoodete müügiluba kuni 1995. aasta veebruari lõpuni. Kusjuures tubakaaktsiis kehtestati nüüd ka Eestis valmistatud tubakatoodetele, ehkki Eestis toodetud tubakatoodetele kehtis imporditud tubakatoodetega võrreldes ajutiselt, kuni 31.12.1995 oluliselt väiksem aktsiisimäär. Kõnealuse seadusega tehti veel üks oluline muudatus: kui sinnani pidi kogu tubakaaktsiis laekuma otse riigieelarvesse, siis nüüd tuli 3% laekunud aktsiisist kanda üle Kultuurkapitalile, mis loodi 01.06.1994 vastu võetud Kultuurkapitali seadusega.

Tubaaktsiisi seaduse lisas alates 01.01.1995 kehtestatud aktsiisimäärad Eesti kroonides (sulgudes on toodud kuni 31.12.1995 kehtinud Eestis toodetud tubakatoodete ajutine aktsiisimäär):

Niinimetatud topeltpakil (kuni 40 sigaretti, paberossi või sigarillot või muude tubakatoodete puhul kuni 100 g) pidi olema kaks maksumärki.

• 30.06.1994 võttis Riigikogu vastu riigipiiri seaduse, mis sätestas, et Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Samas oli lisatud, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ning teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Riigipiiri seaduse jõustumisel muutusid kehtetuks Ülemnõukogus 22.10.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus ja ka samal päeval heaks kiidetud Ülemnõukogu otsus majanduspiiri seaduse rakendamise kohta.

Juuli 1994

• 02.07.‒03.07.1994 toimus Tallinna XXII üldlaulupidu, millel osales 817 kollektiivi ühtekokku 25 802 laulja ja pillimängijaga. Peo üldjuhtideks olid Kuno Areng (oli ühtlasi muusikajuht), Ants Üleoja, Vaike Uibopuu, Jüri Rent, Lennart Jõela, Venno Laul ja Heldur Saade, kelle kõrval asus dirigendipulti veel 13 dirigenti eesotsas Roman Toiga.

• 06.07.1994 saabus USA president Bill Clinton Riiga, kus ta kohtus Eesti, Läti ja Leedu presidendiga. Clinton avaldas muu hulgas toetust nõudmisele Vene sõjaväe väljaviimiseks Balti riikidest.

• 14.07.‒17.07.1994 toimus Tallinna Lauluväljakul kuues rokifestival Rock Summer, mida väisas neljal päeval kokku ligi 120 000 külastajat. Kolmel laval esines üle 40 ansambli ja laulja Eestist, Austraaliast, Iirimaalt, Jamaicalt, Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest, Šveitsist, Suurbritanniast, Ukrainast, USAst ja Venemaalt. Festivali korraldaja oli jätkuvalt AS Makarov Muusik Management eesotsas Jüri Makaroviga.

• 16.07.1994 sai Riigikogu otsusega Eesti Panga nõukogu liikmeks Mart Sõrg.

• 18.07.1994 kirjutasid Balti riikide välisministrid Brüsselis alla vabakaubanduslepingutele Euroopa Liiduga. Pooled kohustusid kaotama piirangud tööstuskaupade sisse- ja väljaveole.

• 26.07.1994 kirjutasid Venemaa president Boriss Jeltsin ja Eesti president Lennart Meri Moskvas alla Vene vägede Eestist väljaviimise lepingule. Ühtaegu allkirjastati Eestis elavate Venemaa sõjaväepensionäride ja nende perekonnaliikmete sotsiaalsete tagatiste kokkulepe.

• 30.07.1994 allkirjastati Eesti ja Venemaa kokkulepe Paldiskis asunud Vene mereväebaasi likvideerimiseks.

• 30.07.1994 suri akadeemik Arnold Kask (sündinud 10.08.1902).

August 1994

• 14.08.1994 suri akadeemik Aarne Pung (sündinud 30.06.1909).

Samal päeval suri teinegi akadeemik, Andrus Park (kuni 1991 kandis nime Andrus Pork, sündinud 17.12.1949).

• 15.08.1994 kehtestati Eesti Sotsiaalpanga tegevusele moratoorium.

• 20.08.1994 nimetati Trivimi Velliste Vabariigi Presidendi otsusega Eesti alaliseks esindajaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.

• 31.08.1994 nõustus EV Valitsus Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga reorganiseerida Riigi Tervisekaitsekeskus Riigi Tervisekaitseametiks.

• 31.08.1994 vabastati presidendi käskkirjaga Presidendi Kantselei direktori ametist Mihkel Veiderma ja nimetati Presidendi Kantselei uueks direktoriks Tarmo Mänd alates 01.09.1994.

• 31.08.1994 lahkusid viimased Vene väeosad Eestist.

September 1994

• 13.09.1994 kujundati Eesti Kultuurifond vastavalt mittetulundusühingute ja nende liitude seadusele ümber mittetulundusühinguks Eesti Kultuurifond. Fondi juhatuse esimehena jätkas Ivi Eenmaa, fondi tegevjuhina (direktorina) aga Kalle Liiv. Eenmaa ja Liiv jätkasid oma kuni 1997. aastani, mil Eesti Kultuurifondi esimeheks valiti Sirje Endre ja direktoriks kinnitati Imre Liivrand.

• 20.09.1994 vahetus Mart Laari esimeses valitsuses sotsiaalminister: lahkus Marju Lauristin ja tema asemele kinnitati Toomas Vilosius.

• 20.09.1994 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt kustutati 1993. aasta riigieelarvest Narva Linnavalitsusele antud 7 miljoni krooni suurusest laenust 5 miljonit krooni.

• 21.09.1994 kinnitas Riigikogu oma seadusega 1993. aasta riigieelarve täitmise aruande tulude osas 4 151 434 000 krooni ja kulude osas 4 011 849 800 krooni.

• 21.09.1994 tühistati Eesti Sotsiaalpanga suhtes 15. augustil 1994 kehtestatud moratoorium (Sotsiaalpank jäi tegevuslitsentsist ilma 9. mail. 1995).

• 26.09.1994 avaldas Riigikogu umbusaldust peaminister Mart Laarile. Valitsuskabineti vahetus toimus küll alles 8. novembril 1994.

• 28.09.1994 varahommikul umbes kell 01.15 eraldus tormisel Läänemerel sõitnud parvlaeva Estonia vöörivisiir ja vesi tungis autotekile. Kell 01.22 võeti vastu esimene Estonia sillalt eetrisse antud häiresignaal: Mayday, Mayday… Paar minuti hiljem oli häiresignaal jõudnud juba 14 laeva- või kaldaraadiojaamani. Umbes samal ajal seiskusid parvlaeva peamasinad, veidi hiljem lakkas töötamast peageneraator. Parvlaev oli kaldunud tugevalt paremale kreeni ja vesi tungis kajutitekkideni. Kell 01.30 vajus vee alla laeva parem parras, kell 01.50 kadus Estonia samas piirkonnas olnud laevade radariekraanidelt, mis oli märk sellest, et Estonia oli uppunud. Laevahuku paigas on meri 70‒80 meetrit sügav. Parvlaeval olnud 989 inimesest õnnestus päästetööde tulemusena päästa 138 inimest, kellest üks küll hiljem haiglas suri. Ehk siis kokku hukkus 852 inimest. Tegu oli läbi aegade kõige enam inimohvreid nõudnud laevaõnnetusega Läänemerel. Parvlaeva Estonia opereeris jaanuaris 1993 loodud E-Liini AS, laeva omanikuks oli Küprosel registreeritud Estline Marine Co Ltd ja agendiks 1989 asutatud Rootsi-Eesti ühisfirma Estline AB.. Nii E-Liini kui ka Estline Marine Co omanikeks olid võrdselt 50 protsendiga Eesti Merelaevandus ja Nordthulin Luxembourg S.A. Estline AB omanikeks aga võrdselt 50 protsendiga Eesti Merelaevandus ja Rootsi firma Nordström & Thulin AB. Viimane oli ka Nordthulin Luxembourgi omanik.

• 29.09.1994 andis rahandusminister välja määruse Eesti Standardinõukogu kui Standardiameti juures tegutseva sõltumatu ametkondadevälise ühenduse moodustamise kohta. Ühtlasi kinnitati Standardinõukogu põhimäärus, mille kohaselt oli nõukogu Standardiameti juures tegutsev tegevusalaühenduste, erialaliitude ning riigi- ja teadusasutuste esindajatest koosnev sõltumatu ühendus, kelle põhiülesanne on Eestis teostatava standardimispoliitika väljatöötamine ning osalemine selle elluviimises. Nõukogu poolt väljatöötatud standardimispoliitikat hakkas teostama Standardiamet koos standardimisest huvitatud organisatsioonidega.

• 29.09.1994 sai tegevuslitsentsi INKO Balti Pank, mis jäi litsentsist ilma 2. septembril 1997 ja läks seejärel vabatahtlikule likvideerimisele. 6. jaanuaril 1999 kuulutati siiski välja INKO Balti Panga pankrot.

Oktoober 1994

• 07.10.1994 moodustati valitsuse määrusega Teenetemärkide Komitee, mille koosseisu hakkasid vastavalt oma ametikohale kuuluma komitee esimehena riigisekretär, komitee esimehe asetäitjana kultuuri- ja haridusminister ning liikmetena välisminister, kaitseminister, Kaitseväe juhataja, Presidendi Kantselei direktor, Justiitsministeeriumi kantsler, Sotsiaalministeeriumi kantsler, Välisministeeriumi protokolliosakonna juhataja sekretär ja Riigikantselei riigisümboolika osakonna nõunik. Hiljem muudeti komitee koosseisu korduvalt. Teenetemärkide Komitee teenindamine tehti ülesandeks Riigikantseleile, ülalpidamiskulude katmine aga Rahandusministeeriumile. Teenetemärkide Komitee kodukorra kinnitas valitsus oma 17.01.1995 määrusega.

• 12.10.1994 võttis Riigikogu vastu perekonnaseaduse, mis muu hulgas sätestas esimest korda võimaluse abieluvaralepingu sõlmimiseks.

• 14.10.1994 võttis EV Valitsus vastu määruse Eesti väärtpaberite keskregistri asutamise kohta. Ühtaegu kinnitati Eesti väärtpaberite keskregistri põhimäärus. Registri asutajaks nimetati EV Rahandusministeerium, kellele tehti ülesandeks sõlmida Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumiga leping väärtpaberite keskregistri pidamise kohta.

• 17.10.1994 kehtestas Rahandusministeerium oma määrusega soovitavad koefitsiendid 1940. aastal kehtinud Eesti krooni suhtes, mida pidi võimalusel arvestama õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramisel. 1940. aastal kehtinud 1 kroon (Ekr) võrdsustati kümne 1992. aastal kasutusele võetud krooniga (EEK) ehk 1 Ekr = 10 EEK. Kooskõlas Eesti Pangaga anti ka soovituslik vahetuskurss juhuks, kui 1940. aastal oli vara väärtus arvestatud valuutas, näiteks 1 USA dollar = 4,2 Ekr.

• 17.10.1994 toimusid Riigikogu VII koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideerisid Ülo Nugis ja Ignar Fjuk, kes kogusid vastavalt 54 ja 35 häält, ning valituks osutus Nugis. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Tunne Kelam, Edgar Savisaar ja Tiit Käbin, kes kogusid vastavalt 35, 31 ja 24 häält. Neist osutusid valituks Kelam ja Savisaar.

• 28.10.1994 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu määruse, mille kohaselt asutati senise ettevõtte Kommunaalsoojusvõrgud ja Tallinna Energeetikaameti õigusjärglasena munitsipaalettevõte Linnasoojus.

November 1994

• 01.11.1994 alustas tegevus Raadio Uuno, mis on end pidanud Eesti esimeseks muusikaraadioks. Raadio Uuno käivitas AS Trio LSL.

• 03.11.1994 vastu võetud EV Valitsuse määrusega nimetati senine Riiklik Päästeamet ümber Riigi Päästeametiks. Määrus jõustus tagasiulatuvalt 01.11.1994.

• 08.11.1994 astus ametisse Andres Tarandi valitsus, mida hakati ajakirjanduses nimetama ka jõulurahuvalitsuseks. Tarandi valitsuse moodustamise aluseks oli Mõõdukate, Isamaa, ERSP, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna (VKRE) ning Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) kokkulepe. Tarandi juhitud valitsuse koosseis oli järgmine:

peaminister                             Andres Tarand (Mõõdukad);

justiitsminister                       Jüri Adams (ERSP);

kaitseminister                         Enn Tupp (Isamaa);

keskkonnaminister                 Vootele Hansen (VKRE);

kultuuri- ja haridusminister   Peeter Olesk (ERSP);

majandusminister                   Toivo Jürgenson (Isamaa);

põllumajandusminister           Aldo Tamm (Mõõdukad);

rahandusminister                   Andres Lipstok (ELDP);

reformiminister                       Liia Hänni (Mõõdukad);

siseminister                             Kaido Kama (VKRE);

sotsiaalminister                       Toomas Vilosius (ELDP);

teede- ja sideminister             Andi Meister (ERSP);

välisminister                           Jüri Luik (Isamaa);

minister                                   Arvo Niitenberg (energeetikaminister, parteitu);

minister                                   Eiki Nestor (rahvastikuminister, Mõõdukad).

Kui kogu valitsus andis ametivande 8. novembril, siis oli ka kaks erandit: päev hiljem ehk 9. novembril 1994 astusid ametisse Andres Lipstok ja Eiki Nestor. Tarandi juhitud valitsus tegutses kuni 17. aprillini 1995.

• 09.11.1994 valiti Eesti Teatriliidu uueks esimeheks Tõnu Tepandi. Sinnani tegutseks liidu esimehena Mikk Mikiver.

• 13.11.1994 asutati Tallinnas Reformierakond, mille esimeheks valiti Siim Kallas.

• 17.11.1994 tühistati Sotsiaalpangaga ühinenud Eesti Tööstuse Arengu Panga ehk Esttexpanga tegevuslitsents.

• 17.11.1994 asutati Viimsis mittetulundusühinguna Kindral Johan Laidoneri Selts, mis registreeriti kultuuri- ja haridusministri 15.03.1995 käskkirja alusel. Selts toodi üle ka äriregistrisse ‒ vastav kanne tehti 01.07.1999 ‒ ning toimib siiani. Põhikirja kohaselt on seltsi eesmärk kindral Johan Laidoneri kui Eesti Vabadussõja sõjavägede ülemjuhataja ning Eesti Vabadussõja langelaste au ja väärikuse taastamine ja jäädvustamine.

• 18.11.1994 registreeriti Eesti Väärtpaberikeskuses esimesed väärtpaberid, milleks olid Tallinna linna võlakirjad.

• 21.11.1994 pandi avalikku müüki 1 663 100 Tallinna Kaubamaja aktsiat, mis moodustasid 49% ettevõtte aktsiakapitalist. Ostupakkumisi sai teha kuni 21.01.1995. Tallinna Kaubamaja 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 36 krooni, mille eest tuli tasuda EVP-des. Kokku laekus Tallinna Kaubamaja aktsiate müügist 59 871 600 EVP-krooni. Olgu lisatud, et alates aprillist 2015 toimib AS Tallinna Kaubamaja aktsiaseltsina Tallinna Kaubamaja Grupp.

• 23.11.1994 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt kustutati 1993. aasta riigieelarvest Narva Linnavalitsusele antud laenu jääk 2 miljonit krooni. 7 miljoni krooni suurusest laenust kustutati 5 miljonit krooni EV Valitsuse 20.09.1994 määrusega.

• 29.11.1994 sündis Sinine Erakond (esimees Jaan Laas). Aastal 2000 nimetas erakond end ümber Eesti Demokaartlikuks Parteiks, mis tegutses kuni ühinemiseni Isamaaliiduga 2006. aastal.

Detsember 1994

• 01.12.1994 alustas Eesti Pank Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arveldusühiku kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 SDR =18,2897. Kursi määramine kestis kuni 31.12.2010, mil see oli 1 SDR = 18,1055 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole. Valuutafondi arveldusühik SDR loodi 1969. aastal eesmärgiga tekitada kunstlik reservvaluuta, mida riigid saaksid kasutada ka omavahelistes arveldustes.

• 02.12.1994 kanti erastamisjärgselt ettevõtteregistrisse nüüd juba erakapitalile kuulunud AS Reola. Ettevõtte ajalugu ulatub 1967. aastasse, mil asuti Tartumaa majapidamistele pakkuma vedelgaasi. 1991 moodustati Reola baasilt riigiettevõttele Eesti Gaas kuulunud riiklik aktsiaseltsi Reola, mis 1994. aasta lõpus töökollektiivile erastati. Suuraktsionärideks võrdselt 49,34 protsendiga said Reola juht Aare Roosaar ja Tartu Gaasi juht Aleksander Tabo. Hilisemate arengute tulemusena muutus omanikering täielikult. Ületoomisel äriregistrisse märtsis 1996 nimetati AS Reola ümber aktsiaseltsiks Reola Gaas, mis omakorda detsembris 2015 nimetati ümber aktsiaseltsiks Alexela Energia. Alates maist 2019 toimib ettevõte aktsiaseltsina Alexela, olles üks suuremaid kütusemüüjaid Eestis.

• 02.12.1994 vabastati valitsuse korraldusega Politseiameti peadirektori ametist Uuno Ellen ja ühtlasi nimetati uueks peadirektoriks Herman Simm.

• 14.12.1994 võttis EV Riigikogu vastu 1995. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt tulud ja kulud moodustasid võrdselt 8 797 300 000 krooni.

• 15.12.1994 võttis Riigikogu vastu krediidiasutuste seaduse, mida hakati kohaldama kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende allasutustele ja –üksustele. Krediidiasutuseks oli seaduse mõistes eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid, anda oma vastutusel laene ja sooritada muid krediidiasutuste seaduses loetletud tehinguid. Krediidiasutusena ei käsitletud andtud seaduse mõistes Eesti Panka kui keskpanka. Lisaks defineeriti ühistegeliku krediidiasutuse kui finantseerimisasutuse mõiste: Ühistegelikul krediidiasutusele on õigus võtta vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid üksnes oma liikmeskonnalt. Ühistegelik krediidiasutus võib toimida laenu-hoiuühistuna või ühistupangana.

• 20.12.1994 teatas AS Tallinna Kaubamaja (hilisema AS Tallinna Kaubamaja Grupp) börsile, et oli omandanud detsembris 1994 toimunud aktsiaemissioonil 51% aktsiaseltsi Tartu Kaubamaja aktsiatest.

• 21.12.1994 andis valitsus oma määrusega nõusoleku väliskapitali osalusega aktsiaseltsi Amadeus Eesti asutamiseks. Eesti riigi poolt asus aktsionäriks RAS Estonian Air 60 protsendiga, Soome firma Amadeus Finland Oy omandas 35 ja Hispaania firma Amadeus Global Travel Distribution S.A. 5 protsenti aktsiatest. AS Amadeus Eesti kanti ettevõtteregistrisse 13.02.1995.

• 22.12.1994 sõlmitud töölepingu alusel asus Toomas Peterson riikliku aktsiaseltsi Estonian Air peadirektoriks (veel sama aasta alguses kandis Estonian Air ametlikult nime RAS Eesti Lennuliinid). Ettevõtte senine peadirektor Anti Oidsalu andis asjaajamise Petersonile üle 05.01.1995.

• 30.12.1994 nimetati presidendi otsusega Toivo Tasa Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Austria Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Sloveenia Vabariigis, Šveitsi Konföderatsioonis, Tšehhi Vabariigis ja Ungari Vabariigis alalise asukohaga Viinis.

1995

Jaanuar 1995

• 01.01.1995 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 448 075 inimest, sealhulgas 671 264 meessoost ja 776 811 naissoost. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 476 952.

• 01.01.1995 ühinesid Euroopa Liiduga Austria, Rootsi ja Soome.

• 12.01.1995 võttis Riigikogu vastu ülikooliseaduse,mille kohaselt ülikool on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus. Ülikooli eesmärk on on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendada integreeritud üppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava ajakohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid.

Ülikooliseaduse rakendussätetes fikseeriti, et kuni akrediteerimisotsuse tegemiseni on ülikoolideks Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Põllumajandusülikool ja Tallinna Kunstiülikool.

12.01.1995 vastu võetud ülikooliseadust aja jooksul küll muudeti, ent see kehtis koos muudatustega kuni 01.09.2019, mil hakkas kehtima Riigikogus 20.02.2019 heaks kiidetud kõrgharidusseadus.

• 13.01.1995 nimetati EV Valitsuse korraldusega Leonhard Tammik kollektiivse töötüli riiklikuks lepitajaks tagasiulatuvalt alates 02.01.1995.

• 19.01.1995 võttis Riigikogu vastu uue kodakondsuse seaduse, mis jõustus 1. aprillil 1995.

• 26.01.1995 võttis Andres Tarandi juhitud valitsus vastu korralduse, milles peeti vajalikuks võtta kasutusele isiku identifitseerimiskaart Eesti Vabariigis seaduslikult elavate inimeste isikut tõendava dokumendina. Seda korraldust võib pidada esimeseks aktiks, millega võeti suund tänase ID-kaardi loomisele. Tõsi, esimesed ID-kaardid valmisid ja väljastati alles jaanuaris 2002.

Veebruar 1995

• 07.02.1995 vabastati Riigikogu otsusega ametist Riigikohtu liige Tiit Kollom tema enda soovil.

• 15.02.1995 võttis Riigikogu vastu äriseadustiku.

• 16.02.1995 toimunud ühisettevõtte Saku Õlletehas omanike üldkoosolekul otsustati ühisettevõte kujundada ümber aktsiaseltsiks Saku Õlletehas.

• 22.02.1995 kinnitati rahandusministri määrusega Audiitortegevuse Nõukogu uus koosseis, kuhu kuulusid James Paal (Eesti Pank), Andres Root (AS KPMG Estonia), Ruut Mägi (AS Coopers & Lybrand), Enn Leppik (AS ELSS), Andres Rebane (AS Audit EA), Tõnis Jakob (AS Ernst & Young), Urmas Kaarlep (AS Price Waterhouse), Kalle Lahe (AS Klea), Mati Nõmmiste (AS Rimess), Meelis Asi (Rahandusministeerium), Evi Proosa (Audiitortegevuse Nõukogu) ja Urve Kipper (Audiitortegevuse Nõukogu).

Märts 1995

• 05.03.1995 toimusid Riigikogu VIII koosseisu valimised. Nimekirjadesse oli kantud 790 392 valijat, kellest osales hääletamisel 545 825 ehk 69,06%. Riigikogu 101 mandaati jagunesid järgmiselt: valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus ehk KMÜ 41, Eesti Reformierakond 19, Keskerakond 16, Isamaa ja ERSP liit 8, valimisliit Mõõdukad 6, valimisliit Meie Kodu On Eestimaa! 6 ning Parempoolsed 5 kohta.

Riigikogusse osutusid valituks:

valimisliidust Koonderakond ja Maarahva Ühendus: Juhan Aare, Toomas Alatalu, Jaak Allik, Lembit Arro, Endel Eero, Vahur Glaase, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Raivo Kallas, Rein Kask, Märt Kubo, Tõnu-Reid Kukk, Ants Käärma; Ando Leps, Endel Lippmaa, Peeter Lorents, Mati Meos, Harald Mägi, Ilmar Mändmets, Jaanus Männik, Talvi Märja, Aavo Mölder, Villu Müüripeal, Eldur Parder, Ülo Peets, Jaan Pöör, Villu Reiljan, Arnold Rüütel, Mart Siimann, Arvo Sirendi, Eino Tamm, Juhan Telgmaa, Olev Toomet, Mai Treial, Elmar Truu, Ülo Uluots, Andres Varik, Ülo Vooglaid, Tiit Vähi, Andrus Öövel ja Raoul Üksvärav;

Reformierakonnast Ignar Fjuk, Igor Gräzin, Siim Kallas, Kaljo Kiisk, Valve Kirsipuu, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Tiit Käbin, Jürgen Ligi, Daimar Liiv, Andres Lipstok, Uno Mereste, Aap Neljas, Kristiina Ojuland, Paul-Eerik Rummo, Toomas Savi, Andres Taimla, Feliks Undusk ja Toomas Vilosius;

Keskerakonnast Priit Aimla, Olav Anton, Arvo Haug, Arvo Junti, Rein Karemäe, Krista Kilvet, Tõnu Kõrda, Anti Liiv, Tiit Made, Siiri Oviir, Valve Raudnask, Aino Runge, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Mart Ummelas ja Andra Veidemann;

Isamaa ja ERSP liidust Jüri Adams, Jaanus Betlem, Toivo Jürgenson, Tunne Kelam, Mart Laar, Tõnis Lukas, Tiit Sinissaar ja Lauri Vahtre;

valimisliidust Mõõdukad Liia Hänni, Vambo Kaal, Eiki Nestor, Raivo Paavo, Mihkel Pärnoja ja Andres Tarand;

valimisliidust Meie Kodu On Eestimaa! Viktor Andrejev, Sergei Issakov, Sergei Ivanov, Nikolai Maspanov, Igor Sedašev ja Valentin Strukov;

Parempoolsetest Vootele Hansen, Karin Jaani, Kaido Kama, Ülo Nugis ja Enn Tarto.

• 16.03.1995 nimetas president oma otsusega Mart Helme Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis.

• 17.03.1995 kinnitas valitsus Eesti Kodukaitse uue põhikirja, mille kohaselt oli Eesti Kodukaitse organisatsioon, mille liikmes oma vabast tahtest ja vabatahtlikult ning tasu saamata osalesid politsei abistamisel avalikukorra kaitsel ning õigusrikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. Ühtlasi teheti Politseiameti peadirektorile ülesandeks tagada kahe nädala jooksul Eesti Kodukaitse vabariiklike organitelikvideerimine ning Kodukaitse relvastuse, erivahenditeja muu vara arvelevõtmine, smauti asjaajamise ja vara üleandmine vastavate politseiasutuste bilanssi.

• 21.03.1995 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu VIII koosseis ja valis juhatuse. Riigikogu esimeheks kandideerisid Toomas Savi ja Ülo Nugis, kes kogusid vastavalt 52 ja 48 häält. Ehk siis valituks osutus Savi. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Edgar Savisaar ja Arnold Rüütel, kes mõlemad osutusid ka valituks vastavalt 52 ja 42 häälega.

• 27.03.1995 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega Sindi Tekstiilivabriku pankrotihalduriga sõlmitud kokkulepe, millega välistati pankrotivarast Sindi Kergetööstuskooli, vabriku klubi ja tuletõrjedepoo hooned bilansilise kogumaksumusega 926 646,6 krooni. Sama summa võrra vähendati Sindi Tekstiilivabriku tulumaksu viivisvõlgnevust riigi ees.

Aprill 1995

• 01.04.1995 jõustus 19. jaanuaril 1995 Riigikogus vastu võetud kodakondsuse seadus, mis pikendas paiksustsensust seniselt 2+1 aastalt 5+1 aastani ning välistas topeltkodakondsuse.

• 04.04.1995 sõlmiti Eesti ja Rootsi ühise majanduskomisjoni loomise leping, millele kirjutas nootide vahetamise teel alla välisminister Jüri Luik. Selle lepingu allakirjutamise ajendiks oli asjaolu, et 31.03.1992 sõlmitud Eesti ja Rootsi vabakaubandusleping oli kaotanud oma kehtivuse 1. jaanuaril 1995 seoses Rootsi astumisega Euroopa Liidu liikmeks. 04.04.1995 allakirjutatud leping jõustus samal päeval, kuid kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses sellega, et ka Eesti astus Euroopa Liidu liikmeks.

• 07.04.1995 sõlmis Erastamisagentuur lepingu aktsiaseltsiga Eferelt, kellele võõrandati 51% riikliku aktsiaseltsi Eesti Näitused aktsiatest hinnaga 19 miljonit krooni, millest 50% oli õigus tasuda EVP-des. Ostuhinnale lisandus kohustus võtta üle 915 000 krooni ulatuses tasutamata võlgu, investeerida täiendavalt ettevõttesse 10,3 miljonit krooni ja tagada 30 inimesele tööhõive. Ülejäänud 49% Eesti Näituste aktsiatest pandi 30.11.1995 avalikku müüki.

• 10.04.1995 pandi avalikku müüki 1 600 000 Saku Õlletehase aktsiat, mis moodustasid 20% ettevõtte aktsiakapitalist. Ostupakkumisi sai teha kuni 10.05.1995. Saku Õlletehase 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 25 krooni, mille eest tuli tasuda EVP-des. Kokku laekus Saku Õlletehase aktsiate müügist 40 miljonit EVP-krooni.

• 11.04.1995 võttis valitsus vastu määruse Eesti Riigikaitse Akadeemia reorganiseerimise kohta. Määrusega arvati akadeemia koosseisust välja kaitsejõudude (kaitseväe) ühendatud õppeasutused, välja arvatud piirivale õppegrupid, ning võeti suund eraldiseisva rakenduskõrgkoolina toimiva Eesti Kaitseväe Akadeemia moodustamisele Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Eesti Riigikaitse Aakadeemia koosseisu jäid politseikolledž, piirivalvekolledž, korrektsioonikolledž, päästekolledž ja tollikolledž. 15.04.1995 moodustati Eesti Riigikaitse Akadeemia reorganiseerimiskomisjon, mis pidi korraldama vara, asjaajamise ja eelarve jaotamise ning sellest osa üleandmise loodavale Eesti Kaitseväe Akadeemiale. Tegelikkuses Eesti Kaitseväe Akadeemiat ei moodustatudki ning juba 16.05.1995 tunnistati valitsuse 11.04.1995 määrus kehtetuks. Ühtlasi tehti siis Kaitseministeeriumile ülesandeks korraldada Eesti Riigikaitse Akadeemia riigikaitselise väljaõppe kava ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõjakooli (sõjakolledži) õppekava ning sõjakolledži varustamine õppelahinguehnika, relvade, transpordivahendite ja mundrikomplektidega.

• 17.04.1995 astus ametisse Tiit Vähi teine valitsus, vahetades välja Andres Tarandi valitsuse. Uue valitsuse moodustas Koonderakonna, Maarahva Ühenduse ja Keskkerakonna valitsuskoalitsioon ning valitsusse kuulusid: peaminister Tiit Vähi, justiitsminister Paul Varul, kaitseminister Andrus Öövel, keskkonnaminister Villu Reiljan, kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzberg, majandusminister Liina Tõnisson, põllumajandusminister Ilmar Mändmets, rahandusminister Mart Opmann, siseminister Edgar Savisaar (kuni 10. oktoobrini 1995), sotsiaalminister Siiri Oviir, teede- ja sideminister Kalev Kallo, välisminister Riivo Sinijärv ning ministrid Jaak Allik, Ants Leemets ja Endel Lippmaa. Tiit Vähi teine valitsus püsis ametis kuni 6. novembrini 1995, mil asus ametisse Tiit Vähi kolmas valitsus.

• 18.04.1995 asus riigisekretäriks Uno Veering. Et alguses sõlmiti temaga selle kohta tööleping, siis vormistati see peaministri 29.02.1996 korraldusega ümber riigisekretäri teenistusse võtmiseks ametikohale nimetamise teel tagantjärele alates 01.01.1996.

• 19.04.1995 vabastas Vabariigi President oma otsusega Siim Kallase Eesti Panga presidendi ametist tagantjärele kuupäevaga - alates 21. märtsist 1995. Koos sellega arvati Kallas välja ka Eesti Panga nõukogust.

• 19.04.1995 asutati Tallinna Väärtpaberibörs, mis tegutses sama nime all kuni oktoobrini 2002, mil Tallinna Väärtpaberibörs nimetati ümber ASiks Tallinna Börs.

• 19.04.1995 tunnistas Riigikogu oma seadusega kehtetuks 76 aastail 1940-1991 vastuvõetud õigusakti, sealhulgas 1940. aastast pärineva deklaratsiooni maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks.

• 20.04.1995 valis Riigikogu VIII koosseis uue aseesimehe seoses Edgar Savisaare asumisega siseministriks 17.04.1995. Riigikogu aseesimeheks kandideerisid Arvo Junti ja Tunne Kelam, kes kogusid vastavalt 58 ja 30 häält ehk siis valituks osutus Kelam.

• 20.04.1995 valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks Koit Kaaristu.

• 27.04.1995 nimetati Vabariigi Presidendi Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft, kes koos sellega sai ka Eesti Panga nõukogu liikmeks.

Mai 1995

• 05.05.1995 loodi Tallinnas Fontese Koolituse AS, mille asutasid Tea Varrak (51%), Tõnis Arro (15%) ja toona viimase juhitud personalifirma AS Fontes PMP (34%). Kuu varem oli Tea Varraku eestvõttel loodud eraldi juriidilise kehana Fontese Erakool, kus sama aasta septembris alustasid õppetööd vastse erakooli esimesed klassid. Peagi viidi erakool Fontese Koolituse ASi alla, mis äriregistrisse ületoomisel oktoobris 1997 kujundati ümber aktsiaseltsiks Audentes. Ühes sellega muutus oluliselt aktsiaseltsi omanikering, mille kolm suuremat aktsionäri on nüüd juba ligi paarkümmend aastat võrdselt ligi 33 protsendiga Heldur Meerits, Rain Lõhmus ja Urmas Sõõrumaa läbi oma valdusfirmade. Praeguse Audentese alla kuuluvad lastekool, põhiharidust pakkuv erakool, e-gümnaasium, spordigümnaasium ja selle Otepää filiaal, huvikeskus, spordiklubi ja 2019. aastast lisaks Audentese rahvusvaheline kool. Aastail 1997–2008 tegutses Audentese all veel ka oma kõrgkool.

• 09.05.1995 tühistas Eesti Pank nii Eesti Sotsiaalpanga kui ka NoWe Panga tegevuslitsentsi. Eesti Sotsiaalpank reorganiseeriti seejärel ESB Finantskontori aktsiaseltsiks, mille pankrot kuulutati välja 26. augustil 1996.

• 12.05.1995 kirjutas president alla käskkirjale, mille alusel vabastati 30.05.1995 Presidendi Kantselei direktori ametist Tarmo Mänd tema enda avalduse alusel. Kuni uue direktori ametisse nimetamiseni täitis direktori kohuseid tema asetäitja Enn Markvard.

• 15.05.1995 kinnitati Riigikogu otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeteks Andra Veidemann (delegatsiooni juht), Tunne Kelam ja Juhan Telgmaa. Delegatsiooni asendusliikmeteks said Karin Jaani, Kristiina Ojuland ja Tõnu-Reid Kukk.

• Sama otsusega kinnitati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Raoul Üksvärav (delegatsiooni juht), Tõnu Kõrda ja Tiit Käbin ning asendusliikmeteks Juhan Aare, Tõnu Kauba ja Kadri Ottis; Põhja-Atlandi Assamblee (NATO Parlamentaarse Assamblee) Eesti delegatsiooni liikmeteks Arvo Junti (delegatsiooni juht), Peeter Lorents ja Eino Tamm ning asendusliikmeteks Liia Hänni ja Sergei Ivanov; Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeteks Aap Neljas (delegatsiooni juht) ja Tiit Made.

• 16.05.1995 võttis valitsus vastu määruse, millega viidi Eesti Riigikaitse Akadeemia alates 01.07.1995 Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalast üle Siseministeeriumi valitsemisalasse. Tehti ka muid muudatusi, mille kohta loe lähemalt siinsamas kroonikas 11.04.1995 tehtud kandest valitsus määruse kohta Eesti Riigikaitse Akadeemia reorganiseerimisest.

• 16.05.1995 muutis Riigikogu teenetemärkide seadust, asutades Maarjamaa Risti ordeni.

• 19.05.1995 vabastati valitsuse korraldusega Herman Simm Politseiameti peadirektori kohustest. Kuni uue peadirektori nimetamiseni pandi peadirektori ülesanded Jaan Tootsile, kes oli sel ajal Politseiameti peadirektori esimene asetäitja.

• 24.05.1995 kirjutati Tallinnas alla Eesti Vabariigi ja Ukraina vabakaubanduslepingule, mille Riigikogu ratifitseeris 25.10.1995 vastu võetud seadusega. Lepingu kehtivus lõpetati 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 27.05.1995 toimus taasiseseisvunud Eesti suurim pangarööv. 27. mai ehk laupäeva hommikul kell 9.37 sisenes Tallinnas Hansapanga Liivalaia tänava kontori inkassatsiooniruumi tundmatu noormees. Relva ähvardusel käsutas ta ruumis viibinud kaks kassiiri põrandale pikali ning ladus avatud seifist oma kotti 2 292 424 krooni. Mõne minuti pärast oli pangaröövel kadunud. Mees ja raha jäidki leidmata. Juhtumit uurinud kriminaalpolitsei tuvastas, et pangaröövel oli täpselt teadnud, kuidas õigeid uksi avada ning kus ja millal oma nägu turvakaamerate eest varjata. Kahtlustati, et röövlil oli pangas oma infoallikas, kuid sellegi versiooni uurimine ei viinud kuhugi.

• 30.05.1995 kanti ettevõtteregistrisse Eesti Päevalehe Kirjastuse AS, mis hakkas alates 05.06.1995 välja andma Eesti Päevalehte. Eesti Päevalehe Kirjastuse omanikeks said senised Hommikulehe, Päevalehe ja Rahva Hääle omanikud. Aktsiakapital oli 10 miljonit krooni, millest 3 miljonit maksti sisse rahas, 1,5 miljonit ajalehepaberis ja lepingutes, 3 miljonit transpordivahendites, arvutipargis ja muus põhivaras ning 2,5 miljonit tellijate andmebaasides.

• 31.05.1995 otsustasid tegevuslitsentsita jäänud NoWe Panga aktsionärid algatada panga vabatahtliku likvideerimise. Nimelt ei täitnud NoWe Pank Eesti Panga kehtestatud usaldatavusnormatiive.

Juuni 1995

• 05.06.1995 ilmus Hommikulehe, Päevalehe ja Rahva Hääle ühinemisel loodud uue ajalehe Eesti Päevaleht esimene number. Lehe esimene peatoimetaja oli Kalle Muuli ja peatoimetaja asetäitja Peeter Tali, vastutavaks väljaandjaks aga Margus Mets. Eesti Päevalehte hakkas välja andma AS Eesti Päevalehe Kirjastus.

• 06.06.1995 nimetati presidendi käskkirjaga Jaanus Pikani Presidendi Kantselei direktoriks alates 07.06.1995.

• 07.06.1995 asutati Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, mille juhatuse esimeheks valiti hilisem Eesti Mereakadeemia rektor, toona vanemtüürimehena töötanud Jüri Lember.

• 08.06.1995 vabastati Siseministeeriumi kantsleri ametist Gero Kartau. Samas nimetati uueks kantsleriks Jaan Toots.

• 09.06.1995 nimetati valitsuse korraldusega Politseiameti peadirektoriks Ain Seppik.

• 12.06.1995 kirjutati Luxembourg´is alla Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisele assotsieerumislepingule (ehk nn Euroopa lepingule), mille Riigikogu ratifitseeris 01.08.1995 vastu võetud seadusega. Euroopa Ühendustele olid lepingu allkirjastamiseks andnud oma volitused Belgia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Lepingule kirjutas Eesti poolt alla peaminister Tiit Vähi, Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide nimel aga Euroopa Komisjoni president Jacques Santer ja Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Hans Van Den Broek. Assotsieerumisleping kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 14.06.1995 võttis Riigikogu VIII koosseis vastu mitteeluruumide erastamise seaduse.

• 14.06.1995 võttis Riigikogu vastu ka hasartmänguseaduse, mis kehtis kuni 1. jaanuarini 2009. Vastavalt nimetatud seadusele peeti hasartmänguks mängu, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures hasartmängus osaleja ehk mängija riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. Uue hasartmänguseaduse võttis Riigikogu vastu 15. oktoobril 2008 ning selles anti uus sõnastus ka hasartmängu mõistele.

• 14.06.1995 võttis Riigikogu vastu veel metsakapitali seaduse, mille president kuulutas välja 03.07.1995. Metsakapitali seadus sätestas riigimetsast saadava metsatulu kandmise riigieelarve tuludesse ning riigieelarve tuludesse mittekantavate vahendite kogumise, hoidmise ja kasutamise. Metsakapitali seaduse tunnistas kehtetuks 09.12.1998 Riigikogus vastu võetud metsaseadus, mis jõustus 09.01.1999.

• 22.06.1995 andis president Lennart Meri kaitseväe juhatajale Aleksander Einselnile kindralleitnandi sõjaväelise auastme.

• 26.06.1995 kanti ettevõtteregistrisse Nõmme Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte, mis loodi Nõmme Elamuekspluatatsiooni Valitsuse reorganiseerimise teel, aluseks Tallinna Linnavalitsuse 03.03.1995 määrus.

Juuli 1995

• 04.07.1995 pandi avalikku müüki 17 559 Tamsalu TERKO aktsiat, mis moodustasid 35% ettevõtte aktsiakapitalist. Ostupakkumisi sai teha kuni 04.08.1995. Tamsalu TERKO 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 2505 krooni, mille eest pidi tasuma EVP-des. Kokku laekus Tamsalu TERKO aktsiate müügist 43 371 570 EVP-krooni (245 aktsiat jäi müümata).

Samal päeval pandi avalikku müüki veel viie ettevõtte aktsiad, millele sai müügipakkumisi teha kuni 04.08.1995. Aktsiaseltsi Naviplast 24 900 aktsiat moodustasid 35% aktsiakapitalist. 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 170 krooni, nii et kokku laekus aktsiate müügist 4 214 300 EVP-krooni (110 aktsiat jäi müümata). Aktsiaseltsi Rakvere Leivakombinaat 114 000 aktsiat moodustasid 20% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 55 krooni, kokku laekus aktsiate müügist 6 261 365 EVP-krooni (157 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Cibus 33 400 aktsiat moodustasid 33,4% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 800 krooni, kokku laekus aktsiate müügist 26 628 000 EVP-krooni (115 aktsiat jäi müümata). Aktsiaseltsi Paide Piimakombinaat 1 990 968 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 45 krooni, kokku laekus aktsiate müügist 89 585 415 EVP-krooni. (181 aktsiat jäi müümata). Aktsiaseltsi Tartu Maja 54 000 aktsiat moodustasid 20% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 312 krooni, kokku laekus aktsiate müügist 16 824 288 EVP-krooni (76 aktsiat jäi müümata).

• 07.07.1995 kinkis Madli Roosiorg-Kirchhoff Lihula mõisa hooned ja neid ümbritseva maa fondile Keskaegne Lihula (toimib alates novembrist 1997 samanimelise mittetulundusühinguna). Mõisa omanikuks oli enne II ilmasõda Madli isa Ado Roosiorg ning 1995 tagastati see tema tütrele kui õigusjärgsele omanikule.

• 13.07.‒16.07.1995 toimus Tallinna Lauluväljakul seitsmes rokifestival Rock Summer, mida nelja päeva jooksul väisas kokku ligi 110 000 külastajat. Kahel laval esines üle 30 ansambli ja laulja Eestist, Austraaliast, Hollandist, Lätist, Rootsist, Soomest, Šveitsist, Suurbritanniast, USA-st, Uus-Meremaalt ja Venemaalt. Korraldajaks oli endiselt AS Makarov Muusik Management eesotsas Jüri Makaroviga.

• 13.07.1995 nimetati presidendi otsusega Andres Tomasberg Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hispaania Kuningriigis. Samal päeval nimetati Tomasberg suursaadikuks ka Portugali Vabariigis.

August 1995

• 28.08.1995 nimetati presidendi otsusega Väino Reinart Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures.

September 1995

• 21.09.1995 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks Lea Laarmaa.

• 21.09.1995 kinnitas valitsus oma määrusega seni Teaduste Akadeemia all tegutsenud Majanduse Instituudi uue põhimääruse, mille kohaselt jätkas Majanduse Instituut tööd iseseisva kasumit mittetaotleva avalik-õigusliku juriidile isikuna Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas.

Oktoober 1995

• 09.10.1995 pani Erastamisagentuur avalikku müüki viie ettevõtte aktsiad, millele sai ostupakkumisi teha kuni 30.10.1995. Aktsiate eest tuli tasuda EVP-des. Neist Tallinna Farmaatsiatehase ASi 350 700 aktsiat moodustasid 33,27% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 93 krooni. Kokku laekus müügist 32 614 728 EVP-krooni (neli aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Tallinna Toiduveod 152 000 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 28 krooni, kokku laekus müügist 4 256 000 EVP-krooni. Tallinna Lihatööstuse 743 000 aktsiat moodustasid 20% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes vaid 5 krooni, kusjuures 29 542 aktsiat jäi müümata. Kokku laekus Tallinna Lihatööstuse aktsiate müügist 3 572 290 EVP-krooni.

Aktsiaseltsi Rõngu Tehas 19 730 aktsiat moodustasid 34% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 162 krooni, kokku laekus aktsiate müügist 3 196 260 EVP-krooni. Aktsiaseltsi Klementi 3750 aktsiat moodustasid 20% aktsiakapitalist. 1000-kroonise aktsia hinnaks kujunes 4590 krooni, kokku laekus müügist 17 212 500 EVP-krooni.

• 10.10.1995 lahkus valitsusest siseminister Edgar Savisaar. Uut siseministrit ametisse ei nimetatud, tema kohustused võttis enda peale peaminister Tiit Vähi.

• 11.10.1995 esitas Tiit Vähi valitsus tagasiastumispalve.

• 13.10.1995 nimetati presidendi otsusega Karin Jaani Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures.

• 18.10.1995 tunnistas Riigikogu kehtetuks karusnahaaktsiisi seaduse alates 01.01.1996.

• 19.10.1995 toimunud Tartu Linnavolikogu istungil otsustati moodustada senise riikliku aktsiaseltsi Tarbus baasil AS Tarbus. Selleks vajalik asjaajamine ja aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumine hiljemalt 10.11.1995 tehti ülesandeks toonasele Tartu abilinnapeale Robert Närskale. RAS Tarbus loodi aastal 1991 Tartu Autobussi- ja Taksopargi (ka Tartu ATP) reorganiseerimise tulemusena ja kanti ettevõtteregistrisse 28.10.1991. RAS Tarbus kuulus algselt riigile, ent anti 1993. aastal Tartu linna omandisse, aluseks Tartu Linnavolikogu 21.01.1993 otsusega kinnitatud vastavasisuline taotlus. Tarbusi enamusosalus erastati alles kevadel 1999, novembrist 2005 kannab ettevõte nime AS GoBus.

• 26.10.1995 sõlmisid Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium ja Eesti Erastamisagentuur lepingu, mille kohaselt asus keskdepositoorium Erastamisagentuuri abistama erastamisele kuuluvate aktsiate avaliku müügi korraldamisel.

November 1995

• 03.11.1995 arvati Eesti Panga nõukogu koosseisust välja Kalev Kukk seoses tema asumisega Vabariigi Valitsuse liikmeks.

• 06.11.1995 astus ametisse Tiit Vähi kolmas valitsus, vahetades välja Vähi teise valitsuse. Uus valitsus sündis Koonderakonna, Maarahva Erakonna, Pensionäride ja Perede Ühenduse ning Refornierakonna koalitsioonilepingu alusel. Uude valitsusse kuulusid: peaminister Tiit Vähi, justiitsminister Paul Varul, kaitseminister Andrus Öövel, keskkonnaminister Villu Reiljan, kultuuri- ja haridusminister Jaak Aaviksoo (kuni 30. novembrini 1996), majandusminister Andres Lipstok (kuni 30. novembrini 1996), põllumajandusminister Ilmar Mändmets, rahandusminister Mart Opmann, siseminister Märt Rask (kuni 1. detsembrini 1996). sotsiaalminister Toomas Vilosius (kuni 1. detsembrini 1996), teede- ja sideminister Kalev Kukk (kuni 30. novembrini 1996), välisminister Siim Kallas (kuni 22. novembrini 1996) ning ministrid Jaak Allik, Endel Lippmaa (kuni 6. augustini 1996) ja Tiit Kubri.

• 12.11.1995 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) aasta naiseks 1995 koduloolase ja kohalike elu edendaja Aino Valgma. See oli kolmas kord, kui EENA kuulutas välja aasta naise tiitli. 1993 pälvis selle Eesti Turismifirmade Liidu president Daisy Järva ja 1994 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Heidi-Ingrid Maaroos. 1993 anti välja ka aastate naise tiitel, mille vääriliseks tunnistati näitleja Salme Reek.

• 15.11.1995 ratifitseeris Euroopa Parlament Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingud Eesti, Läti ja Leeduga.

• 20.11.1995 tühistati Virumaa Kommertspangaga liitunud Rahvapanga (Põlva Maapanga) tegevuslitsents.

• 28.11.1995 1995 esitas Eesti Brüsselis ametliku avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks.

• 29.11.1995 valiti Põhja-Eesti Panga aktsionäride üldkoosolekul panga nõukogu järgmises koosseisus: Viljar Jaamu, Ott Karolin, Agu Lellep, Margus Schults ja Urmas Sepp.

• 30.11.1995 pandi avalikku müüki nelja ettevõtte aktsiad, millele sai ostupakkumisi teha kuni 21.12.1996. Aktsiate eest tasumine toimus EVP-des. Aktsiaseltsi Norma 448 800 aktsiat moodustasid 34% ettevõtte aktsiakapitalist. 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 710 krooni, kokku laekus müügist 318 648 000 EVP-krooni.

Eesti Näituste 588 000 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 52 krooni, kokku laekus müügist 30 576 000 EVP-krooni. Aktsiaseltsi Viljandi ATP 49 784 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 41 krooni, kokku laekus müügist 2 041 144 EVP-krooni. Aktsiaseltsi Saku AB 411 120 aktsiat moodustasid 24% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 12 krooni. Kokku laekus aktsiate müügist 4 626 324 krooni (müümata jäi 25 593 aktsiat).

Detsember 1995

• 02.12.1995 ühinesid Rahvuslik Koonderakond Isamaa ja ERSP, mille tulemusena tekkis erakond Isamaaliit. Liitunud erakonna esimeseks esimeheks valiti Toivo Jürgenson. Isamaaliidu nime all tegutseti kuni 4. juunini 2006, mil pärast ühinemist Res Publicaga tekkis konservatiivne erakond Isamaa ja Res Publica Liit.

• 03.12.1995 andis president Lennart Meri kaitseväe juhatajale Aleksander Einselnile kindrali sõjaväelise auastme.

• 07.12.1995 sõlmisid Eesti Vabariik ning EFTA riigid Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits lepingu vabakaubanduspiirkonna loomiseks. Eesti poolt kirjutas lepingule alla majandusminister Andres Lipstok. Leping ratifitseeriti Riigikogus 11.06.1997 vastu võetud seadusega. EFTA on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon, mis loodi 1960. aastal alternatiiviks Euroopa Majandusühendusele riikide poolt, kes polnud liitunud praeguse Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Majandusühendusega. Eesti ja EFTA riikide leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 11.12.1995 jäi tegevuslitsentsist ilma Keila Pank, mis ei suutnud täita Eesti Panga kehtestatud kapitalinõuet. Keila Pank liitus seejärel Virumaa Kommertspangaga.

• 13.12.1995 võttis Riigikogu vastu uue Vabariigi Valitsuse seaduse, mille president kuulutas välja 16.12.1995 ja mis jõustus 01.01.1996. Ühtlasi tunnistati kehtetuks Riigikogus 20.10.1992 heakskiidu saanud Vabariigi Valitsuse seadus ja 29.06.1993 vastu võetud maakonna valitsemiskorralduse seadus. Detsembris 1995 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seadusest oli 2020. aasta suve seisuga jõudnud Riigikogu enam kui sajal korral muuta.

• 15.12.1995 võttis Riigikogu vastu riigivaraseaduse, mida hiljem mitmel puhul muudeti ja täiendati ning mis tunnistati kehtetuks 11.11.2009, kui Riigikogu võttis vastu uue riigivaraseaduse.

• 15.12.1995 ilmus Eesti Patendilehe kui Patendiameti ametliku väljaande esimene number. Kuni novembrini 2014 ilmus Eesti Patendileht kuus korda aastas ja seda ka paberväljaandena. Alates detsembrist 2014 on Eesti Patendileht ilmunud üksnes digitaalselt pdf-vormingus sagedusega 12 korda aastas.

• 19.12.1995 vabastati Aleksander Einseln Riigikogu otsusega Kaitseväe juhataja ametist. Päev hiljem, 20.12.1995 arvas Vabariigi President oma käskkirjaga kindral Aleksander Einselni alates 22.12.1995 Kaitseväe reservi, säilitades talle kolme kuu kestel palga ja tasuta elamiskulud.

• 19.12.1995 nimetas Riigikogu oma otsusega Ringhäälingunõukogu liikmeks Andres Langemetsa. Eelnevalt oli Toivo Tasa ise esitanud avalduse nõukogust tagasiastumiseks seoses oma diplomaatilise karjääriga.

• 19.12.1995 võttis Riigikogu vastu ravimiseaduse, millega määrati kindlaks ravimite tootmise, impordi, ekspordi ja müügi kord.

• 20.12.1995 võttis Riigikogu vastu 1996. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt tulud ja kulud moodustasid võrdselt 13 252 956 000 krooni.

• 20.12.1995 ratifitseeris Riigikogu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu Vene relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning Eesti ja Vene kokkuleppe Eesti Vabariigi territooriumil Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes. Nii lepingule kui kokkuleppele kirjutati alla 26. juulil 1994 Moskvas.

• 28.12.1995 jäi tegevuslitsentsist ilma Raepank, mis ei suutnud täita Eesti Panga kehtestatud kapitalinõuet. Raepank liitus seejärel Eesti Forekspangaga.

1996

Jaanuar 1996

• 01.01.1996 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 425 192 inimest, sealhulgas meessoost 659 355 ja naissoost 765 837. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 448 075.

• 01.01.1996 lahutati senine Kultuuri- ja Haridusministeerium eraldi Kultuuriministeeriumiks ja Haridusministeeriumiks. Senine kultuuri- ja haridusminister Jaak Aaviksoo sai haridusministriks ning sinnani ministrina valitsusse kuulunud Jaak Allik sai kultuuriministriks.

• 02.01.1996 jäi tegevuslitsentsist ilma Eesti Maapank, mis ei suutnud täita Eesti Panga kehtestatud kapitalinõuet ja liitus seejärel Virumaa Kommertspangaga.

• 09.01.1996 jäi Ameerika Balti Pank Eesti Panga nõukogu otsusel ilma tegevuslitsentsist, sest ei suutnud täita kehtestatud uut kapitalinõuet. Ameerika Balti Panga omanikud otsused selle peale panga ise likvideerida.

• 10.01.1996 alustas Eesti Pank TALIBORi ja TALIBIDi fikseerimist. TALIBOR oli Eesti Panga poolt arvutatav Eesti pankade vaheline laenuintessimäär, mille lühend tuletati ingliskeelsest väljendist Tal(linn) I(nter)b(ank) O(ffered) R(ate). TALIBORile tuginedes noteeriti ka Eesti pankade vahelist hoiuintressimäära, mida tähistati lühendiga TALIBID (tuletis ingliskeelsest väljendist Tal(linn) I(nterbank) B(id) R(ate)). TALIBORi ja TALIBIDi fikseerimise lõpetas Eesti Pank 29.12.2010 seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 01.01.2011. Olgu lisatud, et perioodil 10.01.1996 kuni 16.08.1998 olid TALIBORi ja TALIBIDi noteeritavad perioodid 1 nädal, 1 kuu ja 3 kuud.

• 10.01.1996 võttis EV Riigikogu vastu eriolukorra seaduse, millega sätestati loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel vajalike abinõude rakendamine. Samal päeval võttis Riigikogu vastu ka erakorralise seisukorra seaduse, milles sätestati abinõud Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks.

• 18.01.1996 sõlmisid EV Rahandusministeerium ja Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium lepingu, mis andis võimaluse tasuda erastatavate väärtpaberite eest EVPdes.

• 23.01.1996 nimetati Riigikogu otsusega Kaitseväe juhatajaks Johannes Kert.

• 25.01.1996 nimetati valitsuse korraldusega Sotsiaalministeeriumi kantsleriks Jaan Rüütmann.

Veebruar 1996

• 22.02.1996 pälvisid Tartu aukodaniku tiitli akadeemik Harald Keres ja korvpallitreener Ilmar Kullam. Tartu Linnavolikogu otsusel said uued aukodanikud koos tiitliga ka vastasutatud Tartu Suurtähe teenetemärgi.

• 24.02.1996 autasustati Eesti teenekaid inimesi esmakordselt Riigivapi ja Kotkaristi teenetemärkidega.

• 28.02.1996 võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel moodustati Lennuameti lennuliiklusteenistuse baasilt Lennuliiklusteeninduse Keskus, mis hakkas toimima Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutusena.

Märts 1996

• 11.03.1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki korraga nelja ettevõtte aktsiad, ostupakkumisi sai teha kuni 01.04.1996. Aktsiate eest tuli tasuda EVP-des. Aktsiaseltsi Tallinna Külmhoone 357 600 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 14 krooni. Müügist laekus kokku 4 896 262 EVP-krooni (7867 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Tartu Külmhoone 460 600 moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega hinnaks kujunes vaid 7 krooni, kokku laekus müügist 3 224 200 EVP-krooni.

Aktsiaseltsi Keila TERKO 39 750 aktsiad moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 15 krooni, müügist laekus 596 250 EVP-krooni.

Aktsiaseltsi Sangla 37 040 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 56 krooni. Kokku laekus aktsia müügist 2 061 472 EVP-krooni (228 aktsiat jäi müümata).

• 14.03.1996 toimusid Riigikogu VIII koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Toomas Savi, kes osutus 80 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Arnold Rüütel, Tunne Kelam ja Arvo Junti, kes kogusid vastavalt 51, 26 ja 21 häält. Seega valiti esimeseks aseesimeheks Rüütel ja teiseks aseesimeheks Kelam.

• 15.03.1996 otsus valitsus oma määrusega lõpetada Eesti Kodukaitse tegevuse. Määruse vastuvõtmisel lähtuti asjaolust, et Eesti Kodukaitse tegevus oli sisuliselt ammendunud ning organisatsiooni liikmeid oli võimalik rakendada politseiga senisest tihedamale koostööle abipolitseiniku seaduse alusel, mis ühtlasi tagas nene tegevusele seni puudunud õiguslikud tagatised. Samuti oli Kodukaitse liikmeid võimalik vabatahtlikkuse alusel rakendada Kaitseliidus., arvestades seda, et mõnes maakonnas täitis Kaitseliit Kodukaitse funktsioone.

Kodukaitse likvideerimisel ülejäänud vara anti üle Siseministeeriumile.

• 20.03.1996 asutati Eesti Trükitöösturite Liit, mis toodi selle nime all 12.05.1999 üle ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. 03.07.2002 tehtud registrikandega nimetati Eesti Trükitöösturite Liit ümber Eesti Trükitööstuse Liiduks ja see omakorda 18.03.2016 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liiduks.

• 27.03.1996 kirjutati alla Norra ja Eesti põllumajandusprotokollile, mis nägi ette tollimaksude vähendamise. Eesti poolt kirjutas protokollile valitsuse nimel alla Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand. Riigikogu ratifitseeris nimetatud protokolli 11.06.1997 vastu võetud seadusega. Norra ja Eesti põllumajandusprotokoll kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 28.03.1996 toimus Tartus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja asutamiskoosolek. Koja põhieesmärgiks seati Eesti põllumajandusliku tootmise, põllumajandussaaduste töötlemise ning põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise edendamine ning oma liikmete huvide esindamine. Asutamislepingu kirjutas alla ühtekokku 58 isikut, kelle seas oli nii eraisikuid, põllumajandusettevõtteid kui ka erialaliite.

Aprill 1996

• 02.04.1996 nimetati Toomas Kitsing EV Valitsuse korraldusega Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 02.04.1996.

• 04.04.1996 kanti äriregistrisse aktsiaselts ESS Tallinn, mille asutamisotsus tehti 20.03.1996. Oma hilisemas arengus on turvafirmana tegutsev ettevõte korduvalt nime vahetanud. Veebruaris 2000 nimetati ESS Tallinn ümber aktsiaseltsiks ESS Eesti ja see omakorda aprillis 2002 aktsiaseltsiks Falck Eesti, mis lõpuks, septembris 2007 sai oma praeguse nime AS G4S Eesti.

• 08.04.1996 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine riigiettevõte Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks Eesti Põlevkivi. Aktsiakapitali suuruseks kehtestati asutamisel 443,43 miljonit krooni. Aktsiate valitsejaks ja aktsionäriõiguste teostajaks määrati toonane Majandusministeerium. AS Eesti Põlevkivi kanti äriregistrisse 23.05.1996.

• 11.04.1996 kehtestati Eesti ja Andorra diplomaatilised suhted.

• 15.04.1996 asutati senise munitsipaalettevõtte Linnasoojus ümberkujundamise teel aktsiaselts Tallinna Soojus, mis kaks päeva hiljem, 17.04.1996 ka äriregistrisse kanti. Kõigi aktsiate omanikuks oli Tallinna linn. Ettevõtte aktsiakapital oli asutamisel 718 393 000 krooni.

• 19.04.1996 sõlmiti Eesti ja Tšehhi vabakaubandusleping, mille Riigikogu ratifitseeris 05.11.1997 vastu võetud seadusega. Leping jõustus 12.02.1998. Eesti ja Tšehhi vabakaubandusleping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Tšehhi astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 26.04.1996 emiteeriti EV Valitsuse korralduse alusel võlakiri nimiväärtusega 16 157 928 krooni, et teha vajalik juurdemaks Eesti osaluse suuruse säilitamiseks Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas.

Mai 1996

• 03.05.1996 sai Eesti pooleks aastaks Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujamaaks. Ministrite Komitee tegevust asus juhtima EV välisminister Siim Kallas.

• 06.05.1996 kirjutasid Eesti ja Island alla põllumajandusprotokollile, mis nägi ette tollimaksude vastastikuse vähendamise Eestist ja Islandilt pärit toodetele. Eesti poolt kirjutas protokollile valitsuse nimel alla Välisministeeriumi välismajanduspoliitika asekantsler Priit Kolbre. Riigikogu ratifitseeris protokolli oma 11.06.1997 vastu võetud seadusega. Eesti ja Islandi põllumajandusprotokoll kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 07.05.1996 kiitis Riigikogu heaks Eesti kaitsepoliitika põhisuunad, mille eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva eluvõime.

• 10.05.1996 allkirjastati nootide vahetamise teel Eesti ja Šveitsi põllumajandustoodete kaubanduse leping, mis nägi ette vastastikused tollimaksusoodustused. Eesti poolt kirjutas valitsuse nimel lepingule alla Välisministeeriumi välismajanduspoliitika asekantsler Priit Kolbre. Riigikogu ratifitseeris lepingu 11.06.1997 vastu võetud seadusega. Leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 15.05.1996 võttis EV Riigikogu vastu pärimisseaduse, mis kehtis kuni 1. jaanuarini 2009. Uue pärimisseaduse võttis riigikogu vastu 17. jaanuaril 2008.

• 16.05.1996 võttis Riigikogu muutmatul kujul vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, mille EV president oli jätnud algselt välja kuulutamata. Pärast teistkordset heakskiitu Riigikogus kuulutas EV president seaduse välja 21. mail 1996. Nii-öelda tüliõunaks oli seaduses sätestatud nõue, mille kohaselt on Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. Uus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus tunnistas ühtlasi kehtetuks eelmise, 19.05.1993 vastu võetud analoogse seaduse. Uuest seadusest lähtuti 20.10.1996 ja 17.10.1999 toimunud kohalikel valimistel.

• 17.05.1996 asutati Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, mille direktoriks kinnitati Riina Müürsepp, kes oli 1992. aasta sügisest olnud ka kolledži eelkäija, septembris 1991 tööd alustanud Pärnu Majanduskooli direktor. Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Pärnu Majanduskool, Pärnu linn ja maakond olid juba eelnevalt, 20.03.1996 sõlminud koostöölepingu, mis nägi ette Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži asutamise ja tegutsemisega seonduvad suhted lepingu osapoolte vahel. Kolledž alustas õppetööd 01.09.1996 ärijuhtimise erialal. Aasta hiljem lisandus sellele turismi- ja hotelliettevõtluse eriala, 1998 aga ka sotsiaaltöö korraldus.

• 23.05.1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki viie ettevõtte aktsiad, millele sai ostupakkumisi teha kuni 14.06.1996. Ostutehingud sooritati EVP-kroonides. Aktsiaseltsi Kalev 112 500 aktsiat moodustasid 45% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 2354 krooni. Müügist laekus kokku 264 756 734 EVP-krooni (29 aktsiat jäi müümata).

ASi Mööblimaja 26 950 aktsiat moodustasid 49% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 1480 krooni. Aktsiate müügist laekus 39 877 120 EVP-krooni (6 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Hotell Stroomi 25 700 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 15 krooni, kokku laekus müügist 385 500 EVP-krooni.

Tartu Lihakombinaadi 2 001 600 aktsiat moodustasid 45% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes vaid 3 krooni, kokku laekus müügist 6 004 800 EVP-krooni.

Eesti Vesiehituse aktsiaseltsi 26 720 aktsiat moodustasid 17% aktsiakapitalist. 10-kroonise aktsia hinnaks kujunes 110 krooni, kokku laekus müügist 2 939 200 EVP-krooni.

• 23.05.1996 kanti äriregistrisse AS Eesti Põlevkivi, mis loodi senise riigiettevõtte Eesti Põlevkivi ümberkujundamisel, aluseks EV Valitsuse 08.04.1996 korraldus. Juunis 2009 nimetati AS Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsid Eesti Energia Kaevandused ning oma praeguse nime all, aktsiaseltsina Enefit Kaevandused on toiminud alates juunist 2016.

• 25.05.1996 asutas Keskerakonnast lahku löönud tiib Arengupartei, mis registreeriti küll alles 18. juunil 1997 Partei esimesse juhatusse kuulusid Ando Hagel, Rein Karemäe, Kersti Kracht, Mart Ummelas ja Andra Veidemann. Mais 2001 sai Arengupartei nimeks Erakond Uus Eesti, mis jaanuaris 2003 ühines Eestimaa Rahvaliiduga.

• 29.05.1996 sõlmiti Eesti ja Slovakkia vabakaubandusleping, mille Riigikogu ratifitseeris 05.11.1997 vastu võetud seadusega. Leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Slovakkia astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 31.05.1996 alustas tegevust Tallinna Väärtpaberibörs (hilisem Tallinna Börs) ning avati ametlik kauplemine. Esimese tehingu sooritas president Lennart Meri, kes kell 14:20 omandas neli Hüvitusfondi võlakirja.

• 31.05.1996 toodi äriregistrisse üle Kuku Raadio ja veel mitme muu raadiokanali omanik aktsiaselts Trio, mis nüüd sai nimeks AS Trio LSL. Täheühend LSL tähistas siin ettevõtte asutajate ja omanike perekonnanime esitähti: Rein Lang, Koit Saarmäe, Hans H. Luik.

Juuni 1996

• 03.06.1996 sõlmis Erastamisagentuur lepingu riikliku aktsiaseltsi Estonian Air 66% aktsiate müümiseks 59,4 miljoni krooniga. Ühispakkumise teinud Balti Cresco Investeeringute AS ja Taani lennufirma Maersk Air A/S kohustusid lisaks investeerima täiendavalt ettevõttesse 40 miljonit krooni. Soetatud 66 protsendist aktsiatest omandas Balti Cresco Investeerimisgrupi AS 17% ja Maersk Air 49%. Järelejäänud 34% aktsiatest jättis Eesti riik enda omandisse. Aktsiate erastamise järel kujundati RAS Estonian Air eraõiguslikuks aktsiaseltsiks Estonian Air, mis kanti sellisel kujul 22.08.1996 ka äriregistrisse.

• 12.06.1996 võttis Riigikogu vastu isikuandmete kaitse seaduse, mille president kuulutas välja 28.06.1996. Seaduse eesmärgiks seati isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine isikuandmete töötlemisel kooskõlas isiku õigusega vabalt saada üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet. Seaduse kohaselt asus 1.aJaanuarist 1997 tegutsema Siseministeeriumi juurde loodud andmekaitse osakond, millest sai esimene andmekaitse järelevalveasutus Eestis. Osakonna juhatajaks määrati Hillar Aarelaid. Kõnealune seadus kehtis kuni 30.09.2003. Järgmisest päevast ehk 01.10.2003 hakkas kehtima uus, 12.02.2003 Riigikogus vastu võetud isikuandmete kaitse seadus.

• 13.06.1996 nimetati Riigikogu otsusega Ringhäälingunõukogu liikmeteks Paul-Eerik Rummo, Jüri Sillart ja Juhan Sillaste. Rummo valiti ühtlasi nõukogu esimeheks. Ringhäälingunõukogust lahkusid Mikk Mikiver, Jüri Võigemast ja Rein Veidemann.

• 16.06.1996 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustoodete vabakaubandusleping, millele kirjutas Eesti poolt valitsuse nimel alla Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Alar Streimann. Riigikogu ratifitseeris lepingu 15.08.1996 vastu võetud seadusega. Leping jõustus 01.01.1997. Vabakaubandusleping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti, Läti ja Leedu astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 18.06.1996 nimetati Riigikogu otsega Riigikohtu esimeheks Uno Lõhmus.

• 26.06.1996 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Tarbus endaga aktsiaseltsi Liivimaa Buss, mille aktsiatest kuulus kaks kolmandikku Tarbusile ja üks kolmandik Tartu Maavalitsusele. Ühinemise tulemusena läks Tartu Maavalitsuse omandisse 50 Tarbusi 1000-kroonist aktsiat. Ühinemislepingule kirjutasid alla ASi Tarbus juhatuse esimees Vello-Lembit Teemusk ja ASi Liivimaa Buss juhatuse liige Valter Keis. Nii Tarbus kui ka Liivimaa Buss loodi 1991. aastal omaaegse Tartu Autobussi- ja Taksopargi reorganiseerimise tulemusena. Kui Tarbusi osaks jäid Tartu linnaliinid, siis Liivimaa Buss hakkas teenindama Tartust lähtunud linnalähis- ja linnadevahelisi liine. Ühinemise järel kustutati AS Liivimaa Buss registrist ning AS Tarbus kanti 30.08.1996 äriregistrisse. Alates novembrist 2005 kannab Tarbus nime AS GoBus.

Juuli 1996

• 11.07.‒13.07.1996 toimus Tallinna Lauluväljakul kaheksas rokifestival Rock Summer, mida väisas kolmel päeval ligi 90 000 inimest. Kahel laval esines 25 ansamblit ja artisti Eestist, Itaaliast, Islandilt, Jamaicalt, Lätist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, USAst ja Venemaalt. Paralleelselt toimus 12.07.‒14.07.1996 Rock Summer seekord ka Läti pealinnas Riias sealses Mažaparkas. Seekord oli festivali korraldajaks alles aprillis 1996 asutatud AS Rock Summer Festivals, mille eesotsas seisis aga endiselt Jüri Makarov.

• 12.07.1996 kirjutasid peaministrid Tiit Vähi ja Andris Škele alla Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisele lepingule merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres.

August 1996

• 01.08.1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki järjekordse valiku aktsiaid. Seekord oli tegu viie ettevõtte aktsiatega, millele sai ostupakkumisi teha kuni 23.08.1996 ja mille eest tuli tasuda EVP-des. Rakvere Lihakombinaadi 12 154 770 aktsiat moodustasid 29% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 10,9 krooni. Müügist laekus kokku 131 655 519 EVP-krooni (76 282 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Estel 228 000 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes vaid 5,1 krooni. Kokku laekus müügist 1 158 348 EVP-krooni (873 aktsiat jäi müümata).

Rakvere Metsamajandi 114 700 aktsiat moodustasid 25% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise aktsia hinnaks kujunes 11,7 krooni. Müügist laekus kokku 1 334 420 EVP-krooni (647 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Tamsalu EPT 5988 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 145 krooni. Kokku laekus müügist 866 810 EVP-krooni (10 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Tootsi Turvas 310 370 aktsiat moodustasid 49% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 48,7 krooni. Müügist laekus kokku 15 090 474 EVP-krooni (204 aktsiat jäi müümata).

• 06.08.1996 lahkus valitsusest minister Endel Lippmaa, kelle asemele nimetati samal päeval Riivo Sinijärv.

• 26.08.1996 kuulutati välja ESB Finantskontori ASi pankrot. ESB Finantskontor moodustati 9. mail 1995 tegevuslitsentsita jäänud Eesti Sotsiaalpanga reorganiseerimise teel.

• 26.08.1996 toimus Riigikogus Vabariigi Presidendi valimise esimene hääletusvoor. Kandidaatidest kogus Lennart-Georg Meri 45 ja Arnold Rüütel 34 häält ehk siis kumbki kandidaat ei saanud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust. Valimistest võttis osa 97 Riigikogu liiget, kellest 2 jättis küll hääletamata. Lisaks jättis 14 riigikogulast hääletamissedeli märgistamata ja 2 sedelit tunnistati kehtetuks. Teine hääletusvoor toimus Riigikogus juba järgmisel päeval ehk 27.08.1996.

• 26.08.1996 nimetati Andres Unga presidendi otsusega Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsi Kuningriigis.

Samal päeval kutsuti tagasi senine Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Saksamaa Liitvabariigis ja Püha Tooli juures (Vatikanis) Tiit Matsulevitš, kes nimetati ühtlasi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ukrainas.

Lisaks kutsuti tagasi Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Rootsi Kuningriigis Margus Laidre, kes nimetati ühtaegu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Saksamaa Liitvabariigis.

Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Poola Vabariigis nimetati Peeter Reštšinski.

• 26.08.1996 nimetati veel Raul Mälk Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Iiri Vabariigis.

Veel nimetati Sven Jürgenson Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Türgi Vabariigis asukohaga Tallinnas.

Jüri Luik nimetati aga Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Belgia Kuningriigis ja Luksemburgi Suurhertsogiriigis nin Eesti Vabariigi alaliseks esindajaks NATO juures.

Veel nimetati Jüri Kahn Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Taani Kuningriigis.

• 27.08.1996 jätkus Riigikogu Vabariigi Presidendi valimise teine häälestusvoor, milles osales 98 Riigikogu liiget. Neist 2 jättis hääletamata ja 12 hääletamissedeli märgistamata, 1 sedel tunnistati kehtetuks. Antud häältest kogus Lennart-Georg Meri 49 ja Arnold Rüütel 34 häält ehk siis kumbki kandidaat ei kogunud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust.

Samal päeval toimus Riigikogus ka kolmas hääletusvoor, milles osales 98 Riigikogu liiget. Neist 1 jättis hääletamata ja 11 häälestamissedeli märgistamata. 1 sedel tunnistati kehtetuks. Kandidaatidest kogus Meri 52 ja Rüütel 32 häält, mis tähendas, et Vabariigi Presidendi valimine läks üle valimiskogusse.

September 1996

• 01.09.1996 jätkas senine Tallinna 20. Keskkool tegevust uue nime all, Tallinna Ühisgümnaasiumina.

• 02.09.1996 kaotas tegevuslitsentsi Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank, mis oli liitunud Eesti Hoiupangaga.

• 06.09.1996 alustati Tallinna börsi vabaturul kauplemist aktsiaseltsi Tallinna Kaubamaja aktsiatega. Börsi põhinimekirja arvati Tallinna Kaubamaja aktsiad 19. augustil 1997. Alates aprillist 2015 toimib ettevõte aktsiaseltsina Tallinna Kaubamaja Grupp.

• 19.09.1996 asutati Tallinnas mittetulundusühinguna Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis. Notariaalne avaldus MTÜ kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitati küll alles 03.02.1997 ning registreerimiskanne tehti 13.01.1997. Alates detsembrist 2006 kannab MTÜ nime Ravimitootjate Liit.

• 20.09.1996 toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis Vabariigi Presidendi esimene hääletusvoor valimiskogus. Osales 372 valimiskogu liiget, kelle antud hääled jagunesid viie kandidaadi vahel järgmiselt: Lennart-Georg Meri 139 häält, Arnold Rüütel 85. Tunne-Väldo Kelam 76, Enn Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Et ükski kandidaat ei saavutanud nõutavat häälteenamust, peeti samal päeval ka teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Seekord kogus Meri 196 ja Rüütel 126 häält. 44 hääletamissedelit jäeti märgistamata, 6 sedelit tunnistati kehtetuks. Vabariigi Presidendiks valiti seega Lennart-Georg Meri, kelle ametiaeg kestis nüüd viis aastat.

• 24.09.1996 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega ühtlustati suveaja rakendamine Eestis Euroopa Liidu direktiiviga. See tähendas, et suveajale mindi üle märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 tunniosuti lükkamisega ühe tunni võrra edasi. Suveaeg lõppes aga nüüdsest oktoobri viimasel pühapäeval kell 03:00 tunniosuti nihutamisega ühe tunni võrra tagasi.

• 27.09.1996 sõlmiti Eesti ja Küprose kaubanduskokkulepe, millele Eesti poolt kirjutas alla Välisministeeriumi välismajanduspoliitika asekantsler Priit Kolbre. Leping jõustus 26.11.1996. Kaubanduskokkulepe kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Küprose astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

Oktoober 1996

• 11.10.1996 võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati riigiettevõte Tallinna Sadam ümber aktsiaseltsiks Tallinna Sadam aktsiakapitaliga 1 350 000 000 Eesti krooni. Ühtlasi kinnitati Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks Parbo Juchnewitsch, Ivari Padar, Hardo Pajula, Kalle Pedak, Indrek Prank, Raik Saart ja Väino Soonike ning juhatuse liikmeteks Aare Kitsing, Sandor Liive ja Enn Sarap. AS Tallinna Sadam kanti äriregistrisse 05.11.1996.

• 17.10.1996 algas Pärnu hotellis Strand Eesti esimene tegevjuhtide konverents „Praktikult praktikule“, mis pani aluse tänini kestvatele iga-aastastele Pärnu juhtimiskonverentsidele. Esimese konverentsi korraldasid AS TM-Koolitus (hilisem OÜ TM Koolitus) ja AS Fontes PMP (hilisem OÜ Fontes PMP), lisaks oli korraldusse kaasatud Kaubandus-Tööstuskoda ja ajaleht Äripäev. Alates 1997. aastast muutus Pärnu konverentside korraldamine osaühingu Balti Konverentsid pärusmaaks, 2014. aastast on aga korraldajaks AS Äripäev.

• 20.10.1996 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Valimisnimekirjadesse oli kantud 879 034 inimest (807 919 kodanikku ja 71 115 Eestis alaliselt elavat välismaalast), kellest osales hääletamisel 461 653 ehk 52,5%. Hääletusseadeleid võeti välja pisut rohkem, 462 016.

• 20.10.1996 valiti esimest korda taasiseseisvunud Eestis ka Paldiski Linnavolikogu. Aastail 1994–1996 Keila linna Paldiski linnaosana toimunud Paldiski jaoks tähendas see ühtlasi linna staatuse omandamist iseseisva omavalitsusüksusena Harjumaal. Paldiski Linnavolikogu valimiste erisust käsitleti eraldi 16.05.1996 Riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses.

• 22.10.1996 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega anti Tamsalu alevivallale linna staatus Lääne-Viru maakonnas.

• 22.10.1996 nimetati Virumaa Kommertspank aktsionäride otsusel ümber Eesti Maapangaks. Varem Eesti Maapanga nime all tegutsenud kommertspank oli oma litsentsist 2. jaanuaril 1996 ilma jäänud ja kohe seejärel Virumaa Kommertspangaga liitunud.

• 28.10.1996 sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt omandas sama aasta veebruaris loodud osaühing Aurulaev Admiral Venemaal Peterburis 1955. aastal valminud merelaeva Admiral, mis sinnani oli kandnud nime Admiraltejets. 1990. aastal läbis alus põhjaliku renoveerimiskuuri. Terasest kerega aurulaev on 30,24 meetrit pikk, 7,6 meetri lai. Laeva pardakõrgus on 4 ja süvis 3,04 meetrit. Aurumasinana töötava peajõuseadme võimsus on 368 kW. Aurulaev on toiminud ujuvrestoranina Admiral ja seisab Tallinna vanasadamas admiraliteedi basseini kai ääres.

• 31.10.1996 vabastas Tartu Linnavolikogu Väino Kulli linnapea ametist ja valis Tartu uueks linnapeaks Tõnis Lukase.

• 31.10.1996 valiti Tallinna linnapeaks Priit Vilba.

November 1996

• 05.11.1996 toimunud Eesti ja Venemaa piirikõnelustel pakkus Eesti allkirjastamiseks piirileppe, milles ei mainitud Tartu rahu. Venemaa keeldus sellele alla kirjutamast ja lükkas leppe tagasi.

• 06.11.1996 nimetati presidendi otsusega Jüri Luik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hollandi Kuningriigis.

• 06.11.1996 asutati Pärnus Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liit, mis juunis 2006 nimetati ümber Eesti Spa Liiduks ja see omakorda novembris 2011 Eesti Spaaliiduks. 20.12.1996 registrisse kantud liidu asutasid AS Taastusravikeskus Sõprus, AS Taastusravikeskus Estonia, AS Värska Sanatoorium, AS Pärnu Mudaravila, AS Hotell Viiking, AS Sanatoorium Tervis, Toila Sanatoorium, AS Narva-Jõesuu Sanatoorium, AS Kuressaare Sanatoorium, AS Haapsalu Kuurort, Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituut ning AS Heal.

• 07.11.1996 avati pidulikult Riigikogu veebileht Internetis.

• 11.11.1996 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 1996 invasportlasest paraolümpiavõitja Annely Ojastu.

• 12.11.1996 nimetati Riigikogu otsusega Ants Kull Riigikohtu liikmeks.

• 12.11.1996 esitleti uue ajakirja Spordielu esimest numbrit. Ajakirja vääljaandjana oli kirjas NT Kaubanduse AS.

• 12.11.1996 võttis EV Valitsus vastu korralduse korraldada Riiklik Perekonnaseisuamet alates 1. jaanuarist 1997 ümber Siseministeeriumi perekonnaseisuosakonnaks.

• 14.11.1996 valiti Edgar Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimeheks. Eelnevalt vabastati tagasiulatuvalt volikogu esimehe kohustest Priit Vilba, kes oli 31.10.1996 valitud Tallinna linnapeaks. Vilba sai küll linnapea ametis olla vaevu kaks nädalat, sest 14.11.1996 valiti Tallinna uueks linnapeaks Robert Lepikson.

• 18.11.1996 pani Erastamisagentuur avalikku müüki aktsiaseltside Eesti Metallieksport ja Liviko aktsiad, millele sai ostupakkumisi teha kuni 06.12.1996 ja mille eest tuli tasuda EVP-des. Eesti Metalliekspordi (hilisema ASi Kuusakoski) 500 000 aktsiat moodustasid 5% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 126 krooni, kokku laekus müügist 63 miljonit EVP-krooni.

Aktsiaseltsi Liviko 186 375 aktsiat moodustasid samuti 5% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 667 krooni. Müügist laekus 124 225 415 EVP-krooni (130 aktsiat jäi müümata).

• 20.11.1996 tehtud kandega toodi Põhja-Eesti Pank ettevõtteregistrist üle äriregistrisse. Panga aktsiakapital oli sel ajal 60 miljonit krooni ning juhatusse kuulusid esimehena Lembit Kitter ning liikmetena Margus Talsi, Evelin Kõlu, Urmas Pütsepp, Lembit Zernant ja Jaan Tamm.

• 22.11.1996 lahkus välisministri kohalt Siim Kallas.

• 26.11.1996 sõlmiti Eesti ja Sloveenia vabakaubandusleping, mille Riigikogu ratifitseerid 05.11.1997 vastu võetud seadusega. Leping kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 Eesti ja Sloveenia astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 26.11.1996 asutati valitsuse korraldusega Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus, mille asutajaõiguste teostajaks määrati Põllumajandusministeerium. Sama korraldusega tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks kanda Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse asutamiseks Põllumajandusministeeriumile üle Euroopa Liidu viljaabist laekunud 60 miljonit krooni, 1997. aasta esimese poolaasta jooksul aga ka sellele summale lisandunud kasvikud (teenitud intressid). Maaelu Laenude Tagamise SA kanti registrisse 19.05.1997.

• 30.11.1996 lahkusid valitsusest haridusminister Jaak Aaviksoo, majandusminister Andres Lipstok ning teede- ja sideminister Kalev Kukk.

Detsember 1996

• 01.12.1996 naasis Eesti Panga nõukogu koosseisu Kalev Kukk, kes oli olnud vahepeal teede- ja sideminister. Ühtaegu lahkus Eesti Panga nõukogust Heino Siigur, kes oli 17. jaanuaril 1996 nimetatud Riigikogu poolt Eesti Panga nõukogu asendusliikmeks.

• 01.12.1996 lahkusid valitsusest siseminister Märt Rask ja sotsiaalminister Toomas Vilosius. Uueks siseministriks nimetati samal päeval sinnani ministrina valitsusse kuulunud Riivo Sinijärv.

• 02.12.1996 nimetati uueks haridusministriks Rein Loik, sotsiaalministriks Tiiu Aro, majandusministriks Jaak Leimann, teede- ja sideministriks Raivo Vare ning välisministriks Toomas Hendrik Ilves.

• 03.12.1996 kiitis Riigikogu heaks tubaaktsiisi seaduse muudatuse, mille kohaselt tuli riigieelarvesse kantavast tubakaaktsiisist kanda 3,5% Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5% Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Seni (alates 01.01.1995) suunati Kultuurikapitalile 3% laekunud tubakaaktsiisist. Muudatus jõustus 01.01.1997.

• 04.12.1996 nimetati presidendi otsusega Margus Laidre Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Püha Tooli juures (Vatikanis).

• 09.12.1996 nimetati Andra Veidemann Eesti Vabariigi valitsuse ministriks.

• 10.12.1996 sõlmitud ühinemislepingu alusel moodustati aktsiaseltside Klementi ja Klementi Kaubandus ühinemisel uus aktsiaselts Klementi. Ühinemine jõustus 23.12.1996, mil uus aktsiaselts Klementi äriregistrisse kanti. Endine AS Klementi ja AS Klementi Kaubandus kustutati äriregistrist 30.12.1996. Nii-öelda uus AS Klementi nimetati augustis 2006 ümber aktsiaseltsiks PTA Grupp ja see omakorda augustis 2007 aktsiaseltsiks Silvano Fashion Group.

• 11.12.1996 võttis Riigikogu vastu kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse.

• 18.12.1996 võttis EV Riigikogu vastu 1997. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt tulud ja kulud moodustasid võrdselt 12 512 034 000 krooni.

• 18.12.1996 asutati Tallinnas Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, mis kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 20.03.1997. Asutamislepingule kirjutas alla 47 juhti ühtekokku 37 ettevõttest. Tegelikult kuulus asutajate hulka 48 juhti 38 ettevõttest, sest Assotsiatsiooni asutajaks tuleb lugeda ka toonase RAS Kiviter peadirektor Jüri Soone, kelle allkirja millegipärast asutamislepingu all ei olnud.

Asutamislepingule andsid oma allkirja Parbo Juchnewitsch (Eesti Raidtee peadirektor), Toomas Keridon (ASi Eesti Metallieksport peadirektor ja juhatuse esimees), Jüri Käo ja Peep Aaviksoo (ASi Norma nõukogu esimees ja juhatuse esimees), Tiit Kõuhkna ja Ants Laos (ASi ETFC Grupp nõukogu esimees ja juhatuse esimees), Udo-Rein Lehtse (Eesti Energia peadirektor), Rait Lukas (ASi Tallinna Pank juhatuse esimees), Ivar Lukk (ASi Forekspank juhatuse esimees), Aadu Luukas (ASi Pakterminal juhatuse esimees), Meelis Milder (ASi Baltika juhatuse esimees ja peadirektor), Toivo Ninnas ja Tiit Roosileht (Eesti Merelaevanduse peadirektor ja avalike suhete osakonna juhataja), Ardo Ojasalu (ASi EK finantsdirektor ja juhatuse liige), Aarne Saar (Eesti Gaasi peadirektor), Sandor Liive (Tallinna Sadama juhatuse aseesimees), Boris Špungin ja Anatoli Beilinson (EVEA Panga juhatuse esimees ning krediidi ja marketingi direktor), Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis (Hansapanga nõukogu esimees ja juhatuse esimees), Udo Themas (Liviko peadirektor), Enno Pere (Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõtte peadirektor), Leonid Lipavski (ASi Tallinna Soojus juhatuse esimees ja tegevdirektor), Rudolf Kuldkepp (ASi ETK Hulgi tegevdirektor), Taavi Suuder (ASi Fanaal peadirektor), Mati Polli (ASi Sylvester juhatuse esimees), Andres Koger (ASi Kogeri & Sumbergi Grupp juhatuse esimees), Toomas Annus (ASi Merko Ehitus juhatuse esimees), Algerd Andruskevitšus (ASi EMV juhatuse esimees ja peadirektor), Rein Kuusmik (ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees), Ilmar Petersen (AS Elcoteq Tallinn tegevdirektor), Ants Promann (AS Leibur tegevdirektor), Tarmo Sumberg (ASi Hotell Olümpia juhatuse esimees), Madis Võõras (ASi Klementi juhatuse esimees), Aare Urm ja Ain Hanschmidt (Eesti Ühispanga nõukogu esimees ja juhatuse esimees), Ivar Virkus (ASi Eesti Kindlustus juhatuse esimees), Endel Pilder (ASi Viru Rand juhatuse esimees), Peeter Saks ja Jaak Roosipuu (ASi Talinvest juhatuse esimees ja nõukogu esimees), Mihhail Maslennikov ja Rudolf Polman (ASi Maseko direktor ja jurist), Aivar Pärgmäe (ASi Ühinenud Meierei juhatuse esimees), Enn Veskimägi (ASi Standard juhatuse esimees) ning Juhan Kolk ja Heiti Hääl (ASi AA-Trading juhatuse esimees ja peadirektor).

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni asutamiskoosolekul valiti ka juhatus, mille liikmeteks asusid Parbo Juchnewitsch, Andres Koger, Tiit Kõuhkna, Jüri Käo, Udo-Rein Lehtse, Adu Luukas, Aarne Saar, Jüri Soone ja Hannes Tamjärv. Assotsiatsiooni tegevdirektoriks kinnitati Jaak Saarniit.

• 19.12.1996 võttis EV Valitsus vastu korralduse riigiettevõtte Eesti Energia jagunemise kohta, mis nägi ette aktsiaseltside Eesti Energia, Narva Elektrivõrk ja Läänemaa Elektrivõrk asutamise. Valitsuse korralduse alusel loodud ettevõtted kanti äriregistrisse järgmiselt: AS Eesti Energia 31.03.1998, AS Narva Elektrivõrk 04.09.1997 ja AS Läänemaa Elektrivõrk 30.06.1997. Neist AS Eesti Energia toimib oma nime all siiani. Erakätesse müüdud AS Narva Elektrivõrk kujundati oktoobris 2009 ümber osaühinguks Loojangu Valgus ning kustutati äriregistrist veebruaris 2014. Samuti erakapitalile müüdud AS Läänemaa Elektrivõrk on korduvalt nime vahetanud, alates jaanuarist 2006 tegutseb aktsiaseltsina Imatra Elekter.

1997

Jaanuar 1997

• 01.01.1997 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 405 996 inimest, sealhulgas meessoost 649 490 ja naissoost 756 506. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 425 192.

• 01.01.1997 alustas tegevsust Siseministeeriumi perekonnaseisuosakond, mis võttis üle seni Justiitsministeeriumi haldusalas iseseisvana toiminud Riikliku Perekonnaseisuameti ülesanded ja kohustused. Vastavasisulise korralduse võttis EV Valitsus vastu 12. novembril 1996.

• 05.01.1997 sõlmitud liitumislepingu kohaselt liitis AS Eesti Ühispank endaga veebruarist 1993 tegutsenud aktsiaseltsi Põhja-Eesti Pank. Ühtaegu liitumisega tühistati ka Põhja-Eesti Panga tegevuslitsents. Liitumine kiideti heaks 12.04.1997 ja viidi lõpule 04.09.1997, mil AS Põhja-Eesti Pank äriregistrist kustutati. Detsembris 1992 asutatud Eesti Ühispank nimetati aprillis 2005 ümber aktsiaseltsiks SEB Eesti Ühispank ja see omakorda märtsis 2008 aktsiaseltsiks SEB Pank.

• 05.01.1997 toimunud Põhja-Eesti Panga aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati panga aktsiakapitali vähendada 60 miljoni krooni võrra ehk nullini ja suurendada samas aktsiakapitali 50 miljoni kroonini. Aktsiakapitali rahaline sissemakse tehti juba järgmisel päeval ehk 06.01.1997, kusjuures selle tegi Eesti Ühispanga asemel tema kontrolli all tegutsenud AS Ühisinvesteeringud (tingimusel, et neid aktsiaid ei võõrandata teistele kommertspankadele). Sinnani oli Põhja-Eesti Panga aktsionärideks Eesti Pank 20, Eesti riik 30 ja Eesti Ühispank 10 miljoni krooniga. Kusjuures tasub tähele pöörata veel sellele, et aktsiaselts Ühisinvesteeringud oli siis veel loomisel ning kanti äriregistrisse alles 06.10.1997.

• 17.01.1997 kanti äriregistrisse AS Eesti Statoil, mis loodi 17.12.1993 asutatud Eesti Statoili Teeninduse aktsiaseltsi ja 11.02.1991 asutatud ASi Eesti Statoil ühendamisel. Ühendavaks ettevõtteks kujunes Eesti Statoili Teeninduse AS, mis 17.01.1997 tehtud äriregistri kandega nimetati ümber aktsiaseltsiks Eesti Statoil. Ühtlasi kustutati ettevõtteregistrist 11.02.1991 asutatud AS Eesti Statoil. Eesti Statoili Teeninduse õigusjärglasena tegevust jätkanud AS Eesti Statoil nimetati märtsist 2012 ümber aktsiaseltsiks Statoil Fuel & Retail Eesti ja see omakorda aprillist 2016 aktsiaseltsiks Circle K Eesti.

• 23.01.1997 moodustati Riigikogus Euroopa asjade komisjon, mille esimeseks esimeheks valiti Tunne Kelam.

• 31.01.1997 sõlmis Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium Läti keskdepositooriumiga lepingu, mis andis võimaluse alustada piiriüleseseid makseta väärtpaberiülekandeid Eestist Lätti ja vastupidi.

Veebruar 1997

• 03.02.1997 alustas Eesti Pank Kasahstani tenge kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 KZT = 0,17323 EEK. Viimane kord määrati kurss 31.12.2010, mil selleks oli 1 KZT = 0,0794185. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Samal päeval alustas Eesti Pank ka Kreeka drahmi kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 GRD = 0,05076 EEK. Drahmi kursi määramine kestis kuni 28.02.2002, mil see oli 1 GRD = 0,04591824. 2002. aastast võttis Kreeka kasutusele euro.

• Alustati ka Leedu liti kursi määramist Eesti krooni suhtes: 1 LTL = 3,2837 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, kui see oli 1 LTL = 4,53157 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Läti lati kursi määramisel Eesti krooni suhtes kehtestati 03.02.1997 suhteks 1 LVL = 22,98504 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 LVL = 22,0436.

• Lisaks alustas Eesti Pank sel päeval Moldova leu kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 MDL = 2,80359 EEK. 31.12.2010 oli kurss 1 MDL = 0,964239 EEK.

• Portugali eskuudo kursiks Eesti krooni suhtes määrati avapäeval 1 PTE = 0,07973 EEK. Kurssi määrati kuni 28.02.2002, mil see oli 1 PTE = 0,07804511 EEK. Alates 2002. aastast läks Portugal üle eurole.

• Tšehhi krooni (koruna) kursiks Eesti krooni suhtes kujunes 03.02.1997 ehk esimesel päeval 1 CZK = 0,4727 EEK. 31.12.2010 ehk viimasel päeval oli kurss 1 CZK = 0,624186 EEK.

• Ukraina grivna kursiks Eesti krooni suhtes määrati esimesel päeval 1 UAH = 7,00896 EEK. Grivna kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 UAH = 1,4698 EEK.

• 03.02.1997 alustati ka Ungari forinti kursi määramist: 1 HUF = 0,07726 EEK. Kursi määramise viimaseks päevaks jäi 31.12.2010, mil see oli 1 HUF = 0,0561258.

• Usbekistani sommi kursiks Eesti krooni suhtes kujunes avapäeval 1 UZS = 0,08501 EEK. Viimasel päeval ehk 31.12.2010 oli kurss 1 UZS = 0,0071471.

• Ühtlasi alustati 03.02.1997 Uus-Meremaa dollari kursi määramist: 1 NZD = 9,04003 EEK. Viimati tehti seda 31.12.2010: 1 NZD = 9,07341 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Samal päeval alustati samuti Valgevene rubla kursi määramist: 1 BYB = 0,00047 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.1999, mil see oli 1 BYB = 0,00002 EEK. Järgmisest aastast võttis Valgevene kasutusele uue rubla, mille kurss oli 03.01.2000 ehk esimesel tööpäeval 1 BYR = 0,02 EEK. Viimati määrati kurss 31.12.2010 ja see oli 1 BYR = 0,00390225.

• Venemaa rubla kursiks Eesti krooni suhtes määrati 03.02.1997 ehk esimesel päeval 1 RUR = 0,00233 EEK. Kursi määramine lõpetati 05.01.1998, mil see oli 1 RUR = 0,00242 EEK. Venemaal toimunud rahareformi tulemusena võeti kasutusele uus rubla, , mille kurss oli 06.01.1998 ehk esimesel päeval 1 RUB = 2,43301 EEK. Viimati, 31.12.2010 oli kurss 1 RUB = 0,383246 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• 11.02.1997 nimetati presidendi otsusega Jüri Kahn Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Islandi Vabariigis ja Norra Kuningriigis.

• 13.02.1997 tehtud äriregistri kandega nimetati AS Astri-I ümber aktsiaseltsiks Astri.

• 18.02.1997 võttis Riigikogu vastu pagulaste seaduse.

• 26.02.1997 esitas Tiit Vähi juhitud valitsus tagasiastumispalve.

• 27.02.1997 asutati Tallinnas MTÜ Eesti Plastmassiühing. Asutamislepingule kirjutasid alla Andry Prodel, Madis Kivi, Peeter Mõrd, Priit Salumäe, Urmas Türk ja Varje Kristjuhan. Ühing seadis oma eesmärgiks olla ühenduslüliks plastmasside alal tegutsevate isikute vahel ning toetada selle ala arengut. Aprillis 2008 kujundati Eesti Plastmassiühing ümber Eesti Plastitööstuse Liiduks, mis jätkas tegevust samuti mittetulundusühinguna.

Märts 1997

• 10.03.1997 kehtestati Eesti ja Angola vahel diplomaatilised suhted.

• 13.03.1997 toimusid Riigikogu VIII koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Toomas Savi, kes osutus 79 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Ants Käärma, Tunne Kelam ja Siiri Oviir, kes kogusid vastavalt 36, 34 ja 25 häält. Seega valiti esimeseks aseesimeheks Käärma ja teiseks aseesimeheks Kelam.

• 17.03.1997 avaldas AS Tallinna Kaubamaja (hilisema AS Tallinna Kaubamaja Grupp) oma 1996. aasta auditeeritud majandustulemused. Ettevõtte 1996. aasta müügitulu oli 494,04 miljonit, puhaskasum 28,85 miljonit, bilansimaht 192,13 miljonit ja omakapital 18,92 miljonit Eesti krooni. 1995. aasta näitajad olid järgmised: müügitulu 426,45 miljonit, puhaskasum 28 miljonit, bilansimaht 162,09 miljonit ja omakapital 88,49 miljonit krooni.

• 17.03.1997 astus ametisse Mart Siimanni juhitud valitsus, kuhu kuulusid: peaminister Mart Siimann, välisminister Toomas Hendrik Ilves, siseminister Riivo Sinijärv, kaitseminister Andrus Öövel, justiitsminister Paul Varul, sotsiaalminister Tiiu Aro, haridusminister Mait Klaassen, keskkonnaminister Villu Reiljan, teede- ja sideminister Raivo Vare, majandusminister Jaak Leimann, rahandusminister Mart Opmann, põllumajandusminister Andres Varik, kultuuriminister Jaak Allik ning ministrid Andra Veidemann ja Peep Aru. Väikeste muudatustega püsis Siimanni valitsus võimul kuni 25. märtsini 1999.

• 18.03.1997 kehtestas Riigikogu keskkooli riiklikud lõpueksamid.

• 19.03.1997 kehtestati Eesti ja Alžeeria vahel diplomaatilised suhted.

• 27.03.1997 ilmus oma senise nime all Kultuurilehe viimane number. 04.04.1997 ilmunud leht kandis juba nime Sirp. Lehe peatoimetaja oli siis Mihkel Mutt.

Aprill 1997

• 02.04.1997 asutati OÜ Balti Juhtimiskonverents, mis võttis üle esimest korda oktoobris 1996 toimunud Pärnu juhtimiskonverentsi korraldamise. Ettevõtte asutasid Tõnis Arro, Aavo Kokk, Jaanus Pikani ja Toomas Tamsar, kes kõik omandasid võrdselt 25% osakapialist. OÜ Balti Juhtimiskonverents kanti äriregistrisse 18.08.1997.

• 03.04.1997 nimetati presidendi otsusega Grigore-Kalev Stoicescu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning Kanadas.

Samal päeval nimetati Mati Vaarmann Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soome Vabariigis.

• 03.04.1997 avaldas Tartu Linnavolikogu umbusaldust linnapea Tõnis Lukasele ja vabastas ta linnapea ametist.

• 09.04.1997 võttis Riigikogu vastu investeerimisfondide seaduse, mis sätestas investeerimisfondide ja fondivalitsejate tegevuse põhimõtted.

• 16.04.1997 võttis Riigikogu vastu Eesti Teaduste Akadeemia seaduse.

• 17.04.1997 valis Tartu Linnavolikogu Tartu uueks linnapeaks Roman Muguri.

• 20.04.1997 suri akadeemik Harri Käär (sündinud 01.07.1944).

• 29.04.1997 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega vabastati Jaan Toots 30.04.1997 Siseministeeriumi kantsleri teenistusest distsiplinaarkaristusena vääritu teo eest. Eelnevalt, 08.04.1997 oli moodustatud ministeeriumidevaheline komisjon Jaan Tootsi poolt ametiautode soetamise ja kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjon tuvastas, et kantsler Tootsi otsesel initsiatiivil ja teadmisel oli pikema aja jooksul toimunud politseiametniku ebaseaduslik rakendamine Tootsi autojuhina ja autode hooldajana ning autojuhile mitteõiguspäraselt kõrgendatud ametipalga maksmine, samuti ametiautode mittesihtotstarbeline kasutamine.

• Samal päeval ehk 29.04.1997 lahkus siseministri ametist Riivo Sinijärv.

• 29.04.1997 kiitis EV Valitsus oma korraldusega heaks ühinemislepingu, mille olid sõlminud riigiettevõttena toiminud Kirjastus Perioodika ning riiklikud aktsiaseltsid Täheke ja Horisont. Ühinemise käigus liideti Kirjastus Perioodika ja RAS Täheke riikliku aktsiaseltsiga Horisont, mis ühinemise lõpuleviimisel nimetati ümber aktsiaseltsiks Perioodika ning kanti selle nime all 27.06.1997 ka äriregistrisse.

• 29.04.1997 valis Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogu 21 häälega uueks EOK presidendiks Tiit Nuudi, kes vahetas selles ametis välja Arnold Greeni. Nuudi vastaskandidaat Toomas Savi kogus 15 häält. EOK asepresidendina jätkas Atko-Meeme Viru, uueks peasekretäriks kinnitati aga Rein Haljand.

Mai 1997

• 05.05.1997 nimetati siseministriks Robert Lepikson.

• 06.05.1997 nimetati valitsus oma korraldusega Vahur Glaase samast päevast Siseministeeriumi kantsleriks Vahur Glaase. Eelmine kantsleri Jaan Toots oli ametist vastatatud 30.04.1997.

• 06.05.1997 omandas AS KV Grupp Erastamisagentuuriga sõlmitud ostu-müügilepinguga 49% seni riikliku aktsiaseltsina toiminud Rahva Raamatu aktsiatest. Raamatumüügile keskendunud AS Rahva Raamat kanti äriregistrisse küll alles 31.03.1998. Ülejäänud 51% aktsiatest erastati alles 2001. aasta veebruaris. Rahva Raamatule Tallinnas Pärnu mnt 10 ehk nn Saarineni majas kuuluv kauplus on Tallinna vanim pidevalt ühes kohas tegutsenud raamatukauplus, olles huvilistele avatud juba aastast 1912, mil oma poe avas seal Gustav Pihlakas. AS KV Grupp toimib alates aprillist 2004 osaühinguna Elias.

• 08.05.1997 valis Tallinna linnavolikogu Tallinna linnapeaks Ivi Eenmaa.

• 09.05.1997 kuulutas Harju Maakohus välja Keila-Joal tegutsenud aktsiaseltsi Baltika Harjumaa Õmblusvabrik pankroti ettevõtte enda avalduse põhjal. Õmblusvabriku viimase kolme aasta kogukahjum oli 1,88 miljonit krooni, võlad olid aga kasvanud juba vähemalt 2,5 miljoni kroonini, sealhulgas maksuvõlad 1,1 miljoni kroonini. Ettevõtte omanik oli AS Baltika.

• 15.05.1997 kaotasid Eestis kehtivuse NSV Liidu sisepassid.

• 16.05.1997 tehtud registrikande kohaselt oli AS Estiko-Plastar endaga liitnud aktsiaseltsid Estiko-Wellpakk ja Estiko-Survis. Ühinemine viidi lõpule samal päeval ehk 16.05.1997, mil septembrist 1990 tegutsenud Estiko-Wellpakk ja oktoobris 1991 loodud Estiko-Survis äriregistrist kustutati.

• 16.05.1997 nimetas Tallinna Linnavolikogu oma määrusega Tallinna Mustamäe Humanitaarkooli ümber Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumiks. Aastail 1974‒1992 toimis õppeasutus Tallinna 52. Keskkoolina.

• Samal päeval ehk 16.05.1997 nimetas Tallinna Linnavolikogu oma määrusega ümber ka Tallinna Mustamäe Reaalkooli, mille uueks nimeks sai Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium. Aastail 1970‒1992 toimis õppeasutus Tallinna 51. Keskkoolina.

• 20.05.1997 alustati Tallinna börsi investornimekirjas aktsiaseltsi Klementi aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist. Põhinimekirja viidi aktsiad üle 21. novembril 2006. Augustis 2006 nimetati AS Klementi ümber aktsiaseltsiks PTA Grupp ja see omakorda augustis 2007 aktsiaseltsiks Silvano Fashion Group.

• 20.05.1997 noteeriti Tallinna Börsi põhinimekirjas Eesti Näituste ASi aktsiad. Ettevõtte aktsiate noteerimine börsil lõpetati 1. detsembril 1999.

• 26.05.1997 alustas Eesti Pank Hongkongi dollari kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 HKD = 1,74221 EEK. Kursi määramine kestis kuni 31.12.2010, mil see oli 1 HKD = 1,50643 EEK. Järgmisest päevast võeti Eestis kasutusele euro.

• Lisaks asus Eesti Pank sel päeval määrama Singapuri dollari kurssi Eesti krooni suhtes, mis oli 1 SGD = 9,43115 EEK. Viimaseks päevaks jäi 31.12.2010, mil see oli 1 SGD =9,12613 EEK. Alates 2011. aastast läks Eesti üle eurole.

Juuni 1997

• 02.06.1997 tunnistas Riigikogu kehtetuks Ülemnõukogu 23.01.1992 otsuse Eesti Vabariigi valuutareservide kohta, mille alusel eraldati Eesti Pangale valuutareservina ligi 8000 hektarit metsa koguväärtuses 150 miljonit USA dollarit. Nüüd käivitus vastupidine protsess: EV Valitsusele tehti ülesandeks tagada valuutareserviks olnud metsa arvelevõtmine.

• 03.06.1997 sõlmiti Eesti ja Türgi vabakaubandusleping, mille Riigikogu ratifitseeris 22.04.1998 vastu võetud seadusega. Leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 04.06.1997 andis president Lennart Meri kolonel Johannes Kerdile kindralmajori sõjaväelise auastme.

• 05.06.1997 alustati aktsiaseltsi Baltika aktsiate noeerimist ja nendega kauplemist Tallinna börsi põhinimekirjas. 1998. aasta 7. mail viidi Baltika aktsiad üle börsi lisa- ehk investornimekirja ning 2003. aasta 17. veebruaril taas põhinimekirja.

• Samal päeval ehk 05.06.1997 alustati Tallinna börsi põhinimekirjas ka aktsiaseltsi Viisnurk aktsiate noteerimist. Pärast ettevõtte jagunemist tegutseb endine AS Viisnurk alates 19. septembrist 2007 ASina Trigon Property Development. Samal päeval kanti äriregistrisse uus AS Viisnurk.

• 09.06.1997 vabastati EV Valitsuse korraldusega politseipeadirektori (ehk Politseiameti peadirektori) ametist Ain Seppik. alates 01.07.1997. Sama korraldusega pandi politseipeadirektori ülesanded alates 01.07.1997 Harry Tuulele, kes oli sel ajal politseipeadirektori asetäitja.

• 11.06.1997 sõlmisid augustis 1992 loodud ühistu Haimre Piim ja veebruaris 1993 loodud Järva-Jaani Piimandusühistu ühinemislepingu, mille kohaselt liitusid kaks ettevõtet tulundusühistuks E-Piim. Ühinemine viidi lõpule 09.09.1997, mil E-Piim äriregistrisse kanti ning Järva-Jaani Piimandusühistu ja Haimre Piim ettevõtteregistrist kustutati. Nii Järva-Jaani Piimaühistu kui ka Haimre Piima senistest liikmetest said E-Piima liikmed. Äriregistri kande kohaselt märgiti E-Piima eelkäijaks Järva-Jaani Piimandusühistu.

• 11.06.1997 võttis Riigikogu vastu mitu olulist seadust - energiaseaduse, statistikaseaduse, mahepõllunduse seaduse ja reklaamiseaduse.

• 12.06.1997 otsustas EV Valitsus oma korraldusega kujundada riigiettevõte Riigiarvutuskeskus ümber aktsiaseltsiks Andmevara, mille aktsiakapitaliks määrati 5 miljonit krooni. Andmevara aktsiate valitsejaks sai Rahandusministeerium.

• 18.06.1997 registreeriti ametlikult Arengupartei, mille oli Keskerakonnast lahku löönud tiib asutanud juba 25. mail 1996.

• 18.06.1997 nimetati presidendi otsusega Grigore-Kalev Stoicescu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Mehhiko Ühendriikides.

• 18.06.‒19.06.1997 peeti maha Riigikogu VIII koosseisu pikim istung, mis kestis 20 tundi ja kus arutati tolitariifiseaduse eelnõu.

• 19.06.1997 toodi senine Merita Pankki Oy Tallinna filiaal ettevõtteregistrist üle äriregistrisse nime all Merita Bank Ltd Tallinna filiaal. 27. novembril 1998 muudeti selle nimekujuMerita Bank Plc Tallinna filiaaliks ja 13. veebruaril 2001 Merita Bank Plc Eesti filiaaliks. 9. jaanuarist 2002 kannab aga filiaal nime Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal.

• 30.06.1997 pani Erastamisagentuur avalikku müüki kolme ettevõtte aktsiad, millele sai ostupakkumisi teha kuni 18.07.1997 ja mille eest tuli tasuda EVP-des. Aktsiaseltsi Eesti Gaas 47 840 aktsiat moodustasid 12,33% ettevõtte aktsiakapitalist. 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 8506 krooni, kokku laekus müügist 406 927 040 EVP-krooni.

Aktsiaseltsi Hotell Olümpia 312 200 aktsiat moodustasid 25,05% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 525 krooni. Müügist laekus kokku 163 687 125 EVP-krooni (315 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Esmeta 450 144 aktsiat moodustasid 24% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes kõigest 1,82 krooni. Müügist laekus kokku 817 729 EVP-krooni (845 aktsiat jäi müümata).

Juuli 1997

• 01.07.1997 võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava kohaselt vara jagamise teel aktsiaseltsid Kuressaare Lennujaam (algne aktsiakapital 2 004 800 krooni), Kärdla Lennujaam (aktsiakapital 2 773 900 krooni), Pärnu Lennujaam (aktsiakapital 1 463 100 krooni), Tartu Lennujaam (aktsiakapital 3 915 600 krooni) ja Tallinna Lennujaam (aktsiakapital 102 830 300 krooni). Jagunemine viidi lõpule detsembris 1997 ja Tartu Lennujaama puhul jaanuaris 1998, mil loodud aktsiaseltsid äriregistrisse kanti. Ühtlasi lõpetas riigiettevõte Eesti Lennujaamad sellega oma tegevuse.

• 12.07.‒15.07.1997 toimus Tallinna Laululaval üheksas rokifestival Rock Summer, kus käis neljal päeval kokku ligi 80 000 külastajat. Kolmel laval esines üle 50 ansambli ja laulja Eestist, Leedust, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist, Suurbritanniast, Ukrainast, USAst ja Venemaalt. Pealaval oli konferansjeeks Mihkel Raud. Korraldajaks oli AS Rock Summer Festival eesotsas Jüri Makaroviga.

• 17.07.1997 nimetati maist 1993 tegutsenud Protteni AS koos äriregistrisse ületoomisega ümber aktsiaseltsiks Protten F.S.C. Alates 12.06.2019 toimib ettevõte samanimelise osaühinguna.

• 22.07.1997 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel eraldati 09.05.1997 pankrotistunud aktsiaseltsi Baltika Harjumaa Õmblusvabrik töötajatele saamatajäänud palga ja sellega kaasnenud sotsiaalmaksu tasumiseks kokku 124 543 krooni.

• 22.07.1997 noteeriti Tallinna Börsi põhinimekirjas ASi Merko Ehitus aktsiad. Alates 1. augustist 2008 tegutseb Merko Ehitus aktsiaseltsina Järvevana ning samal päeval kanti äriregistrisse uus AS Merko Ehitus, mis moodustati endise Merko Ehituse jagunemise teel. Nüüd juba Järvevana aktsiad püsisid Tallinna Börsi põhinimekirjas kuni 15. septembrini 2009, mil need viidi üle börsi lisanimekirja.

August 1997

• 05.08.1997 võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine riigiettevõte ümber aktsiaseltsiks Eesti Post. Ettevõtte aktsiakapitaliks kinnitati 60 770 000 krooni. Äriregistrisse kanti AS Eesti Post 21.11.1997 ning algselt nimetati selle juhatuse liikmeteks Reet Rohtla ja Tarmo-Jaan Tõeleid. Nõukogu liikmeteks kinnitati valitsuse korraldusega Marju Laur, Anti Moppel, Peeter Skepast, Hannes Aarma, Elle Peerna ja Taavi Veskimägi.

• 05.08.1997 otsustas valitsus oma korraldusega kujundada ka riigiettevõte Eesti Raudtee ümber aktsiaseltsiks Eesti Raudtee aktsiakapitaliga 300 000 000 Eesti krooni. Ühtlasi kinnitati Eesti Raudtee nõukogu liikmeteks Ardo Hansson, Marek Uusküla, Siim Valner, Adres Eesmaa, Karin Putnik ja Mati Prints ning juhatuse liikmeteks Parbo Juchnewitsch, Vahur Karniol ja Kaido Simmermann. AS Eesti Raudtee kanti äriregistrisse 03.10.1997.

• 05.08.1997 kiitis valitsus heaks määruse, mille alusel liideti Tallinna Politsekool 25.08.1997 Paikuse Politseikooliga. Ühtlasi nimetati Paikuse Politseikool ümber Politseikooliks. Sisuliselt uue Politseikooli põhikirja kinnitas siseminister oma määrusega 24.08.1997. Oma staatuselt oli Politseikool riigi kutseõppeasutus, mille kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks oli Politseiamet. Kool jäi tegutsema Paikusele, nüüd juba endise Tallinna Politseikooli kasutuses olnud hooned läksid hiljem erastamisele. Politseikooli direktoriks nimetati senine Paikuse Politseikooli direktor Jüri Merits.

• 19.08.1997 otsustas EV Valitsus oma korraldusega organiseerida Riigi Tervisekaitseamet ümber Tervisekaitseinspektsiooniks alates 01.09.1997. Inspektsioon asus tegutsema Sotsiaalministeeriumi haldusalas.

• 19.08.1997 alustati Tallinna börsi põhinimekirjas aktsiaseltsi Tallinna Kaubamaja aktsiate noteerimist. Sinnani, alates septembrist 1996 oli Tallinna Kaubamaja aktsiatega kaubeldud börsi vabaturul. Aprillist 2015 nimetati AS Tallinna Kaubamaja ümber aktsiaseltsiks Tallinna Kaubamaja Grupp.

September 1997

• 02.09.1997 tühistas Eesti Pank INKO Balti Panga tegevuslitsentsi ja kinnitas aktsionäride üldkoosoleku otsuse kommertspanga vabatahtlikust likvideerimisest. 6. jaanuaril 1999 kuulutati siiski välja INKO Balti Panga pankrot.

• 03.09.1997 nimetati presidendi otsusega Priit Kolbre alates 15.12.1997 Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures.

• 09.09.1997 tühistas Eesti Panga nõukogu oma otsusega Eesti Innovatsioonipanga tegevuslitsentsi alates 10.09.1997. Eesti Innovatsioonipanga sundlikvideerimine kuulutati välja tükk aega hiljem, 12. jaanuaril 1999.

• 09.09.1997 jättis Tallinna Börsi noteerimiskomisjon rahuldamata ASi Koger & Sumberg taotluse noteerida ettevõtte aktsiad börsi lisanimekirjas.

• 11.09.1997 tegi Eesti Pank avalduse Eesti Vabariigi krediidireitingu kohta. Agentuur Moody´s oli kinnitanud Eesti reitingu tasemele BAA1 ja Fitch (ka Fitch IBCA) tasemel BBB:

Vastavasisulise taotluse oli Eesti Pank esitanud sama aasta kevadel.

• 23.09.1997 tehtud äriregistri kandega kinnitati, et AS Estiko oli endaga liitnud novembris 1993 asutatud aktsiaseltsi Tarneks (kandis algselt nime AS Estiko-Tarneks). 23.09.1997 kustutati AS Tarneks ka äriregistrist.

• 29.09.1997 tehtud äriregistri kande kohaselt oli AS Neste Oil Eesti endaga liitnud aktsiaseltsid Traffic Service ja Neste Chemicals Eesti. Ühinemised viidi lõpule 29.09.1997 ja 30.09.1997, mil vastavalt Traffic Service ja Neste Chemicals Eesti äriregistrist kustutati. Ühtlasi nimetati 29.09.1997 AS Neste Oil Eesti ümber aktsiaseltsiks Neste Eesti.

• 30.09.1997 alustati Tallinna börsi investornimekirjas aktsiaseltsi Harju Elekter aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist. Tallinna Börsi põhinimekirja viidi Harju Elektrid aktsiad üle 17. veebruaril 2003.

Oktoober 1997

• 02.10.1997 vastu võetud valitsuse korraldusega kujundati Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond ümber samanimeliseks sihtasutuseks ning kiideti heaks selle põhikiri. Sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks määrati Rahandusministeerium. Sihtasutuse juhatajaks nimetati Margus Veskimäe, nõukogu liikmeteks Peep Aru, Teet Helm, Ants Järvesaar, Agu Lellep, Jaanus Männik, Maido Pajo, Rein Randver, Andres Taimla, Üllar Vahtramäe, Andres Varik ja Ain Villems. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond kanti sihtasutusena registrisse 19.03.1998.

• 14.10.1997 nimetati senine Polli vald Viljandimaal EV Valitsuse määrusega ümber Karksi vallaks.

• 22.10.1997 kiitis Riigikogu heaks tubaaktsiisi seaduse muudatuse koos lisaga, milles sätestati tubakaaktsiisi uued määrad alates 01.01.1998. Uued aktsiisimäärad olid Eesti kroonides järgmised:

• 24.10.1997 äriregistri kandega nimetati mais 1992 loodud AS Silmet ümber aktsiaseltsiks Silmet Grupp. Neli päeva hiljem, 28.10.1997 asutati uus AS Silmet, mis kanti äriregistrisse 03.11.1997. Oma hilisema arengu jooksul on AS Silmet seoses omandisuhete muutumisega oma nime muutunud, jätkates alates aprillist 2011 tegevust aktsiaseltsina Molycorp Silmet ja septembrist 2016 kui AS NPM Silmet, mis septembris 2017 kujundati samanimeliseks osaühinguks.

• 28.10.1997 nimetati 5. mail 1995 asutatud Fontese Koolituse AS äriregistrisse ületoomisel ümber aktsiaseltsiks Audentes, mis haldab erakapitalil rajanevat hariduskontserni.

• 28.10.1997 tunnistas valitsus kehtetuks Majanduse Instituudi 21.09.1995 kinnitatud põhimääruse, mille alusel Majanduse Instituut tegutses iseseisva kasumit mittetaotleva avalik-õigusliku juriidile isikuna Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas. Põhimääruse kehtetuks tunnistamise ajendiks oli Majanduse Instituudi ühinemine Tallinna Tehnikaülikooliga ning tegevuse jätkamine Eesti Majanduse Instituudina (lühendina võeti kasutusele EMI). Ühinemine Tallinna Tehnikaülikooliga vormistati 12.11.1997 ning vastavalt liitumislepingule sai Eesti Majanduse Instituut autonoomseks teadus- ja arendusasutuseks.

November 1997

• 04.11.1997 vabastati Toomas Kitsing EV Valitsuse korraldusega Kaitseministeeriumi kantsleri teenistusest tema enda soovil 04.11.1997. Samal päeval nimetati Eero Vaarmann alates 04.11.1997 Kaitseministeeriumi kantsleriks.

• 05.11.1997 kanti äriregistrisse AS Mustamäe Kinnisvarahaldus, mis loodi 22.10.1993 ettevõtteregistrisse kantud Mustamäe Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel, aluseks Tallinna Linnavolikogu 14.08.1997 otsus. Juunis 2001 nimetati AS Mustamäe Kinnisvarahaldus ümber aktsiaseltsiks Minu Vara.

• 07.11.1997 kinnitas EV Valitsus oma määrusega Tolliameti põhimääruse, tunnistades ühtlasi kehtetuks senise Riikliku Tolliameti põhimääruse. See tähistas ühtlasi Tolliameti ametliku nime muutmist.

• 10.11.1997 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 1997 Tallinna linnapea Ivi Eenmaa. Aastate naise tiitli pälvis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

• 13.11.1997 kanti äriregistrisse AS Tartu Turg, mis loodi Tartu Linnavolikogu otsusel senise munitsipaalettevõtte Tartu Turg ümberkujundamise teel.

• 18.11.1997 kanti äriregistrisse AS Nõmme Elamu, mis loodi Nõmme Kinnisvarahalduse munitsipaalettevõtte reorganiseerimisel, aluseks Tallinna Linnavolikogu 19.08.1997 otsus.

• 19.11.1997 asutati EV Valitsuse korraldusega Eesti Vabariigi alaline esindus NATO juures Brüsselis. Ühtlasi tehti Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ülesandeks tagada vajalikud tingimused esinduse tegevuseks.

• 20.11.1997 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu mittetariifsete kaubandustõkete kaotamise leping, millele Eesti poolt kirjutas alla majandusminister Jaak Leimann. Riigikogu ratifitseeris lepingu 25.03.1998 vastu võetud seadusega, leping jõustus 01.07.1998. Leping kaotas oma kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti, Läti ja Leedu astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 25.11.1997 alustati Tallinna börsil aktsiaseltsi ASA Kindlustus 3 239 450 aktsia noteerimist börsi lisanimekirjas. Noteerimiskomisjon oli vastavasisulise otsuse langetanud 19.11.1997. ASA Kindlustuse suurimad aktsionärid olid sel ajal AS AB Kindlustuse Grupp 50,66 ja Wellfix Investments Ltd 6,56 protsendiga.

• 27.11.1997 sõlmis Eesti valitsus vabakaubanduslepingu Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku omavalitsusega. Eesti poolt kirjutas lepingule alla peaminister Mart Siimann. Riigikogu ratifitseeris vabakaubanduslepingu 21.10.1998 vastu võetud seadusega. Leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

Detsember 1997

• 01.12.1997 pani Erastamisagentuur avalikku müüki kolme ettevõtte aktsiad, millele sai ostupakkumisi teha kuni 19.12.1997 ja mille eest tuli tasuda EVP-des.

Aktsiaseltsi Liviko 4 920 300 aktsiat moodustasid 44% aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 58 krooni. Müügist laekus kokku 285 136 352 EVP-krooni (4156 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Eesti Metallieksport 4 400 000 aktsiat moodustasid 44% ettevõtte aktsiakapitalist. 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 20 krooni. Aktsiate müügist laekus kokku 87 887 800 EVP-krooni (5610 aktsiat jäi müümata).

Aktsiaseltsi Narva-Bark 2090 aktsiat moodustasid 32% aktsiakapitalist. 1000-kroonise aktsia hinnaks kujunes vaid 49 krooni. Müügist laekus kokku 101 097 EVP-krooni (27 aktsiat jäi müümata).

• 05.12.1997 nimetas Tallinna Linnavolikogu oma määrusega Tallinna 48. Keskkooli ümber Lasnamäe Vene Gümnaasiumiks.

• 05.12.1997 algas kuni 17.12.1997 kestnud esimene Pimedate Ööde filmifestival (ka PÖFF), mis vaid mõne aastaga sai rahvusvaheliselt tuntuks ja tunnustatuks ning mida korraldatakse siiani. Aastal 1997 näidati filme Tallinna Kinomajas, Tartu kinos Ekraan ja Narva kinos Energeetik. Festivali juht on hing on algusest peale olnud Tiina Lokk (ka Tiina Lokk-Tramberg). Juunis 1998 asutati festivali korraldamiseks MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, mis kanti registrisse 03.09.1998.

• 11.12.1997 andis Eesti Pank teada, et rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor´s oli andnud Eestile välisvaluuta krediidireitingu tasemel BBB+ ja kohaliku valuuta krediidireitingu tasemele A-2.

• 12.12.1997 tehtud äriregistri kannete kohaselt moodustati aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi 14 tütarfirmat, kellele Eesti Põlevkivi oli emafirmana oma vara loovutanud: AS Ahtme Kaevandus, AS Aidu Karjäär, AS Eesti Põlevkivi Ehitus, AS Estonia Kaevandus, AS Kohtla Kaevandus, AS Mäetehnika, AS Narva Karjäär, AS Põlevkivi Kaubandus, AS Põlevkivi Raudtee, AS Sirgala Karjäär, AS Sompa Kaevandus, AS Tammiku Kaevandus, AS Toila Sanatoorium ja AS Viru Kaevandus. Alates juunist 2016 kannab omaaegne AS Eesti Põlevkivi nime AS Enefit Kaevandused.

• 17.12.1997 võttis EV Riigikogu vastu 1998. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt moodustasid tulud ja kulud võrdselt 14 967 518 500 krooni.

• 22.12.1997 nimetati presidendi otsusega Tiit Matsulevitš Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Moldova Vabariigis.

1998

Jaanuar 1998

• 01.01.1998 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 393 074 inimest, sealhulgas meessoost 642 999 ja naissoost 750 075. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 405 996.

• 01.01.1998 alustas Brüsselis tööd Eesti alaline esindus NATO juures.

• 09.01.1998 nimetati presidendi otsusega Mark Sinisoo Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Jaapanis.

• 16.01.1998 tehtud registrikandega viidi lõpule oktoobrist 1993 tegutsenud ASi Wendre ühendamine aktsiaseltsiga Wendre Vely, mis nimetati ühtlasi ümber aktsiaseltsiks Wendre.

Wendre Vely kandis alates asutamisest sügisel 1991 nime AS Vely Co ning ületoomisel äriregistrisse detsembris 1996 sai nimeks AS Wendre Vely.

• 16.01.1998 kirjutasid USA president Bill Clinton, Eesti president Lennart Meri, Läti president Guntis Ulmanis ja Leedu president Algirdas Brazauskas alla USA‒Balti partnerlushartale.

• 21.01.1998 kinnitas majandusminister oma määrusega Energiaturu Inspektsiooni põhimääruse. Energiaturu Inspektsioon loodi seoses 11.06.1997 Riigikogus vastu võetu energiaseadusega. Energiaturu Inspektsiooni põhitegevusalaks määrati kütuse- ja energiaturu riikliku järelevalve teostamine ning riikliku sunni kohaldamine seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses.

• 24.01.1998 asutati MTÜ Von Krahli Teater, mille seitsmeliikmelise juhatuse etteotsa asus Peeter Jalakas. Mittetulundusühingu asutamiselepingule kirjutas alla 23 teatriinimest. MTÜ kanti registrisse 13.02.1998 ja see jätkas 1992. aastal loodud Von Krahli Teatri alustatud loometegevust.

• 27.01.1998 võttis Riigikogu vastu uue põhade ja tähtpäevade seaduse, mis jõustus 23.02.1998 ja tunnistas ühtlasi kehtetuks varasema, 08.02.1994 heaks kiidetud pühade ja tähtpäevade seaduse. Uues seaduses sätestati, et 24. veebruar kui iseseisvuspäev ja Eesti Vabariigi aastapäev on puhkepäevana tähistatav rahvuspüha. Puhkepäevana tähistatavate riigipühade loetelus olid uusaasta (1. jaanuaril), suur reede ja 1. ülestõusmispüha (liikuvad pühad), kevadpüha (1. mail), 1. nelipüha (liikuv püha), võidupüha (23. juunil), jaanipäev (24. juunil), taasiseseisvumispäev (20. augustil) ning esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsembril). Riiklike tähtpäevade loetelusse arvati kolmekuningapäev (6. jaanuaril), Tartu rahulepingu aastapäev (2. veebruaril), emadepäev (mai teisel pühapäeval), leinapäev (14. juunil), hingedepäev (2. novembril), isadepäev (novembri teisel pühapäeval) ja taassünni päev (16. novembril).

• 28.01.1998 tehtud registrikandega nimetati Mainor Bonnier Kirjastuse AS ümber Äripäeva Kirjastuse aktsiaseltsiks. Alates maist 2007 jätkas ettevõte juba oma praeguse nime all, aktsiaseltsina Äripäev.

• 28.01.1998 alustas Tartu lähedal tegevust ASi Grüne Fee aiandi maagaasil töötav lokaalne elektri ja soojuse koostootmise jõujaam, mis oli esimene omataoline Eestis.

• 28.01.1998 lahkus siseministri ametist Robert Lepikson. Järgmisel päeval ehk 29. jaanuaril nimetati siseministriks Olari Taal.

Veebruar 1998

• 01.02.1998 jõustus Eesti ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileping. Seda on nimetatud ka Eesti Euroopa lepinguks.

• 02.02.1998 astus Järva maavanemana ametisse Theo Aasa. EV Valitsus võttis vastavasisulise korralduse vastu 20. jaanuaril 1998 ning selle kohaselt määrati Aasa Järva maavanemaks kuni 2. veebruarini 2003.

• 16.02.1998 vabastati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikme ametist Herbert Lindmäe alates 20.03.1998 seoses pensionile siirdumisega.

• 18.02.1998 moodustasid Riigikogu 11 naisliiget fraktsioonidevälise Riigikogu Naiste Ühenduse.

Märts 1998

• 06.03.1998 avaldas AS Tallinna Kaubamaja (hilisema AS Tallinna Kaubamaja Grupp) 1997. aasta auditeeritud majandusaruande. 1997. aastal oli ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 556,44 miljonit, puhaskasum 34,75 miljonit, bilansimaht 232,89 ja omakapital 128,59 miljonit Eesti krooni. 2018. aasta näitajaid olid järgmised: müügitulu 494,04 miljonit, puhaskasum 25,1 miljonit, bilansimaht 192,38 ja omakapital 102,49 miljonit krooni.

• 06.03.1998 nimetas Tallinna Linnavalitsus oma määrusega Tallinna Kuristiku Keskkooli ümber Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiks. Kuni 1995. aastani toimis kool Tallinna 60. Keskkoolina.

• 10.03.1998 tehtud kandega toodi äriregistrisse üle septembrist 1990 tegutsenud AS Üle, mis samaaegselt kujundati osaühinguks Üle. Ühtlasi viidi sellega lõpule aktsiaseltsi Üle-Q liitmine aktsiaseltsiga Üle, mille tulemusena OÜ Üle äriregistrisse kantigi. Kogu protsessi aluseks oli 18.08.1997 sõlmitud Üle ja Üle-Q ühinemisleping.

• 11.03.1998 võttis Riigikogu vastu uue konkurentsiseaduse, mille eesmärk oli vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine. Seadus jõustus 01.10.1998, mil ühtlasi tunnistati kehtetuks eelmine, 16.06.1993 vastu võetud konkurentsiseadus.

• 12.03.1998 toimusid Riigikogu VIII koosseisu juhatuse iga-aastased valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Toomas Savi, kes osutus 63 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Ants Käärma, Tunne Kelam ja Krista Kilvet, kes kogusid vastavalt 46, 29 ja 8 häält. Ehk siis esimeseks aseesimeheks valiti Käärma ja teiseks aseesimeheks Kelam.

• 12.03.1998 kutsuti presidendi otsusega tagasi Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis Toomas Tiivel. Samal päeval nimetati uueks suursaadikuks Lätis Juhan Haravee.

• 18.03.1998 ratifitseeris Riigikogu oma otsusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kuuenda lisaprotokolli, mis tähistas surmanuhtluse kaotamist Eestis.

• 25.03.1998 kanti äriregistrisse AS Eraküte, mis oli asutatud kaks nädalat varem, 11.03.1998. Septembrist 2016 kannab ettevõte nime AS Utilitas Eesti.

• 31.03.1998 kanti äriregistrisse riigiettevõtte Eesti Energia ümberkujundamisel asutatud aktsiaselts Eesti Energia, aluseks EV Valitsuse 19.12.1996 korraldus. Sama korralduse alusel tehti 25.06.1998 äriregistri kanne, mille kohaselt loeti aktsiaseltsi Eesti Energia koosseisu kuuluvaks veel ka seni eraldiseisvate majandusüksustena ettevõtteregistrisse kantud järgmised riigiettevõtted: Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam, Iru Elektrijaam, Põhja Elektrivõrgud, Lõuna Elektrivõrgud, Viru Elektrivõrgud, Saarte Elektrivõrgud, Tallinna Elektrivõrk, Eesti Energoremont, Energiamüük, Eesti Energia Õppekeskus ja Eesti Energia Kommertskeskus.

• 31.03.1998 avati Eesti ja Euroopa Liidu läbirääkimised Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga. Sisuliste läbirääkimisteni jõuti küll alles 10. novembril 1998.

Aprill 1998

• 13.04.1998 koostatud jagunemiskava ja 27.07.1998 heaks kiidetud jagunemisotsuse alusel loovutas AS Eesti Raudtee osa oma varast eraldumise teel jagunemise käigus asutatud aktsiaseltsile Elektriraudtee. Jagunemine viidi lõpule 22.12.1998, mil AS Elektriraudtee äriregistrisse kanti. Alates septembrist 2013 kannab AS Elektriraudtee nime AS Eesti Liinirongid. Esialgu jäi AS Elektriraudtee toonase aktsiaseltsi Eesti Raudtee omandisse (riigi omandisse läksid Elektriraudtee aktsiaid alles novembris 2000).

• 22.04.1998 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Eesti Ühispank endaga maist 1990 tegutsenud aktsiaseltsi Tallinna Pank. Ühinemine kiideti heaks 24.05.1998 ja viidi lõpule 29.07.1998, mil AS Tallinna Pank äriregistrist kustutati. Detsembris 1992 asutatud Eesti Ühispank nimetati aprillis 2005 ümber aktsiaseltsiks SEB Eesti Ühispank ja see omakorda märtsis 2008 aktsiaseltsiks SEB Pank.

• 23.04.1998 kiitis ASi Eesti Gaas üldkoosolek heaks 22.01.1998 sõlmitud ühinemislepingu aktsiaseltsiga Narva Gaas, 03.02.1998 sõlmitud ühinemislepingu aktsiaseltsiga Kohtla Gaas ning 09.04.1998 sõlmitud ühinemislepingu aktsiaseltsiga Tallinngaas. Ühinemised viidi lõpule koos liidetud ettevõtete kustutamisega äriregistrist: Narva Gaas kustutati 17.09.1998, Kohtla Gaas 18.09.1998 ja Tallinngaas 01.09.1998.

Mai 1998

• 05.05.1998 kutsus Vabariigi President oma otsusega tagasi Eesti erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja ÜRO juures Trivimi Velliste. Samal päeval nimetati Eesti uueks alaliseks esindajaks ÜRO juures Sven Jürgenson.

• 07.05.1998 viivi aktsiaseltsi Baltika aktsiate noteerimine ja nendega kauplemine Tallinna börsi põhinimekirjast üle investornimekirja. Alates 5. juunist 1997 Tallinnas Börsil noteeritud Baltika aktsiad naasid börsi põhinimekirja 17. veebruaril 2003.

• 12.05.1998 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks Ott Järvesaar.

• 15.05.1998 nimetas Tallinna Linnavolikogu oma määrusega Tallinna 58. Keskkooli ümber Tallinna Mahtra Gümnaasiumiks.

• 18.05.1998 astus Põlva maavanemana ametisse Mart Madissoon. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 12. mail 1998 ja selle kohaselt määrati Madissoon maavanemaks kuni 18. maini 2003.

• 19.05.1998 nimetati Riigikogu otsusega riigikontrolöriks Juhan Parts, kes astus ametisse 09.06.1998.

• 26.05.1998 nimetati Raivo Sepp EV Valitsuse korraldusega riigi peaprokuröriks alates 27.05.1998 kuni 27.05.2003.

• 28.05.1998 nimetati presidendi otsusega Priit Pallum Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks ÜRO peakorteri ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis.

Juuni 1998

• 02.06.1998 vabastas EV Valitsus oma korraldusega Peeter Tulviste Tartu Ülikooli rektori ametikohalt seoses tähtaja möödumisega alates 01.06.1998. Samal päeval kinnitati EV Valitsuse korraldusega Tartu Ülikooli rektoriks Jaak Aaviksoo alates 01.06.1998 kuni 31.05.2003. Oma korralduses lähtus valitsus 27.02.1998 toimunud Tartu Ülikooli rektori valimise koosoleku otsusest.

• 02.06.1998 nimetati Riigikogu otsusega Ringhäälingunõukogu liikmeteks Märt Kubo, Andres Taklaja ja Märt Väljataga. Nõukogu koosseisust lahkusid sellega Andres Langemets, Tõnu-Reid Kukk ja Eduard Schults.

• 04.06.1998 nimetas Tallinna Linnavalitsus oma määrusega Tallinna Järveotsa Keskkooli ümber Tallinna Järveotsa Gümnaasiumiks. Aastail 1982‒1991 kandis kool nime Tallinna 55. Keskkool.

Sama määrusega nimetati veel Tallinna 40. Keskkool ümber Tallinna Õismäe Üldgümnaasiumiks ja Tallinna 45. Keskkool Tallinna Mustjõe Gümnaasiumiks. Neist Tallinna Õismäe Üldgümnaasium nimetati 2002. aastal Tallinna Õismäe Vene Lütseumiks.

• 08.06.1998 andis Eesti Maapanga nõukogu Eesti Pangale teada oma kavatsusest algatada 18.06.1998 toimuval aktsionäride koosolekul Eesti Maapanga vabatahtlik likvideerimine. Eesti Pank peatas selle peale veel samal päeval osaliselt Eesti Maapangale väljastatud tegevuslitsentsi, et tagada panga kreeditoride ja hoiustajate huvide võrdne kaitse. Eesti Maapangal säilis sealt alates üksnes õigus kliente nõustada ning depootehinguid sooritada.

• 10.06.1998 võttis Riigikogu vastu pensionifondide seaduse. Selle kohaselt oli pensionifond lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk oli täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral.

• 10.06.1998 võttis Riigikogu vastu rakenduskõrgkooli seaduse, mille kohaselt oli rakenduskõrgkool õppeasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada kõrgharidus diplomiõppe võikutseharidusõppe õppekava alusel. Rakenduskõrgkooli seadus kehtis kuni 01.09.2019, mil jõustus Riigikogus 20.02.2019 vastu võetud kõrgharidusseadus.

• 11.06.1998 tehtud registrikandega nimetati detsembris 1993 loodud Kristiine Keskuse AS ümber aktsiaseltsiks Kristine Center. Alates juulist 2000 on ettevõte toiminud kui AS KC Grupp.

• 11.06.1998 tegi EV Valitsus otsuse moodustada Viljandimaal senise Abja-Paluoja linna ja senise Abja valla ühinemisel uue omavalitsusliku üksusena Abja vald. Abja-Paluoja staatuseks kehtestati vallasisene linn.

• 11.06.1998 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Hansapank endaga aktsiaseltsi Eesti Hoiupank. Ühinemine kiideti heaks 12.07.1998 ja viidi lõpule 20.07.1998, mil AS Eesti Hoiupank äriregistrist kustutati. Hansapank toimib alates märtsis 2009 aktsiaseltsina Swedbank.

• 16.06.1998 nimetati EV Valitsuse korraldusega Harry Tuul politseipeadirektoriks (ehk Politseiameti peadirektoriks) alates 16.06.1998 kuni 15.06.2003. Tuul oli juba eelnevalt, alates 09.06.1997 selles ametis.

• 18.06.1998 vabastas Riigikogu oma otsusega Rait Maruste Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme ametist alates 20.08.1998. Samal päeval nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks ja Riigikohtu esimeheks Uno Lõhmus, seda alates 09.11.1998.

• 18.06.1998 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Panga nõukogu esimeheks Mart Sõrg.

• 19.06.1998 oli Eestis visiidil NATO peasekretär Javier Solana.

• 19.06.1998 andis president Lennart Meri kindralmajor Johannes Kerdile kindralleitnandi, kolonel Ants Laaneotsale kindralmajori ja mereväekapten Tarmo Kõutsile kontradmirali sõjaväelise auastme.

• 26.06.1998 vabastati presidendi käskirjaga alates 30.06.1998 Presidendi Kantseli direktori ametist Jaanus Pikani tema enda avalduse alusel. Sama käskirja alusel asus Presidendi Kantselei direktori ülesandeid ajutiselt täitma Urmas Reinsalu, kes oli sinnani tegutsenud president Lennart Meri sisenõunikuna.

• 26.06.1998 võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse, mis kaotas senise elatusrahade süsteemi ning milles sätestati pensioni mõiste ja liigid, pensionikindlustuse korralduse ja riikliku pensionikindlustuse eelarve koostamise alused, samuti riikliku pensionikindlustuse registri loomise ja pidamised alused, pensioni määramise, arvutamise ja maksmise tingimused ning kord. Vastavalt seadusele tekkis õigus vanaduspensionile 63-aastaseks saanud isikul, kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži või pensionikindlustusstaaži. Aastail 1937–1953 sündinud naistele kehtestati nn üleminekuperiood, mis pidi lõppema aastaga 2016.

Uue seadusega tunnistati kehtetuks 15.04.1991 vastu võetud Eesti Vabariigi pensioniseadus.

• 28.06.1998 lükkas Eesti Panga nõukogu tagasi Eesti Maapanga aktsionäride erakorralise üldkoosoleku taotluse lõpetada panga tegevus vabatahtliku likvideerimisega ning otsustas alustada pankrotimenetlust Eesti Maapanga suhtes. See tähendas Eesti Maapanga tegevuslitsentsi lõpetamist täies ulatuses alates 29.06.1998 ning panga likvideerimist läbi pankrotimenetluse. 29.06.1998 esitas Eesti Pank Tallinna Linnakohtule koos pankrotiavaldusega ettepaneku Eesti Maapanga vara arestimiseks ja pankrotihalduri nimetamiseks.

• 28.06.1998 suri akadeemik Juhan Kahk (sündinud 01.08.1928).

• 29.06.1998 jäi tegevuslitsentsist ilma Eest Maapank, päev varem tehtud Eesti Panga nõukogu otsuse kohaselt oli Eesti Maapank püsivalt maksejõuetu. Maapank oli litsentsi saanud 22. novembril 1990 veel Virumaa Kommertspangana.

• 30.06.1998 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Kogeri & Sumbergi Grupp endaga aprillis 1991 loodud aktsiaseltsi FCM. Ühinemine viidi lõpule 01.12.1998, mil AS FCM äriregistrist kustutati. Ühinemisprotsessi käigus nimetati Kogeri & Sumbergi Grupp septembris 1998 ümber aktsiaseltsiks FKSM. Sellega ei ole nimemuutused piirdunud. Alates veebruarist 2018 toimib ettevõte kui AS YIT Eesti.

• Samal päeval ehk 30.06.1998 sõlmiti veel teinegi ühinemisleping, mille alusel AS Kogeri & Sumbergi Grupp liitis endaga aktsiaseltsid Koger & Sumberg Ehitus, Koger & Sumberg Viljandi ja Koger & Sumberg Pärnu. Ühinemised viidi lõpule 05.01.1999 tehtud kandega, mille järel liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati.

Juuli 1998

• 01.07.1998 otsustas Eesti Panga nõukogu toetada Eesti Maapangas olevate hoiuste hüvitamist ning suunata selleks Hoiuste Tagamise Fondile täiendava ühekordse eraldisena 60 miljonit krooni Eesti Panga 1997. aasta kasumi arvelt.

• 13.07.1998 andis Eesti Pank oma nõusoleku nii Hansapanga ja Eesti Hoiupanga kui ka Eesti Ühispanga ja Tallinna Panga liitumiseks.

• 13.07.1998 võttis teede- ja sideminister vastu määruse, mille alusel korraldati Riigi Elekterside Inspektsioon ümber Sideametiks.

• 14.07.1998 lõpetas iseseisva pangana tegutsemise Eesti Hoiupank, mis oli liitunud Hansapangaga (ametlik äriregistri kanne tehti küll 20. juulil 1998).

• 14.07.1998 lõpetas iseseisva tegutsemise ka Tallinna Pank, mis oli liitunud Eesti Ühispangaga (vastav kanne äriregistrisse tehti 29. juulil 1998).

• 17.07.1998 nimetas Tallinna Linnavolikogu oma määrusega Tallinna 54. Keskkooli ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks alates 1. augustist 1998.

• 24.07.1998 nimetati presidendi otsusega Jaak Jõerüüt Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Itaalia Vabariigis.

•31.07.1998 tehtud äriregistri kande kohaselt oli AS Neste Eesti endaga liitnud septembrist 1991 tegutsenud aktsiaseltsi Estonian Transoil, mis samal päeval ka registrist kustutati.

August 1998

•14.08.1998 suri pedagoogikateadlane professor Rein Virkus (sündinud 18.06.1930), kes oli aastail 1979‒1992 Tallinna Peadagoogilise Instituudi rektor.

•24.08.1998 kuulutati välja Eesti Maapanga (endise Virumaa Kommertspanga) pankrot.

September 1998

• 02.09.1998 muutis Eesti Pank TALIBORi (pankadevahelise laenuintressimäära) ja TALIBIDi (pankadevahelise hoiuintressimäära) noteerimise perioode, milleks said 1 kuu, 3 kuud ja 6 kuud. Seni oli noteerimisperioodideks 1 nädal, 1 kuu ja 3 kuud.

• 07.09.1998 tehtud registrikandega nimetati novembris 1994 asutatud AS Kogeri & Sumbergi Grupp ümber aktsiaseltsiks FKSM. Ettevõte on ka hiljem nime vahetanud, tegutsedes alates veebruarist 2005 kui AS YIT Ehitus ja alates veebruarist 2018 kui AS YIT Eesti.

• 07.09.1998 kanti äriregistrisse ASi Eesti Teadeagentuur, mis kujundati ümber sinnani toiminud riiklikust aktsiaseltsist Eesti Telegraafiagentuur.

• 10.09.1998 vabastas Tartu Linnavolikogu Roman Muguri Tartu linnapea ametist seoses tema tagasiastumisega ning valiks uueks linnapeaks Andrus Ansipi.

• 22.09.1998 vastu võetud EV Valitsuse määrusega muudeti suveaja lõpu kellaega. Kui seni lõppes suveaeg oktoobri viimasel pühapäeval kell 03:00, siis nüüd 04:00 tunniosuti nihutamisega ühe tunni võrra tagasi. Nimetatud määrus tühistati küll juba 12.10.1999, mil ennistati 24.09.1996 vastu võetud suveaja rakendamise määrus.

• 25.09.1998 nimetas Tallinna Linnavalitsus oma määrusega Tallinna 6. Keskkooli ümber Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumiks ja Tallinna Kadrioru Keskkooli Kadrioru Saksa Gümnaasiumiks. Tallinna Kadrioru Keskkool oli aastail 1960‒1992 kandnud nime Tallinna 42. Keskkool..

Oktoober 1998

• 01.10.1998 otsustas Eesti Pank probleemide ennetamiseks aktiivselt osaleda Eesti Forekspanga ja Eesti Investeerimispanga liitumisprotsessis, milleks omandati ajutiselt enamusosalus mõlemas pangas. Forekspangalt omandati 135 miljoni krooni eest 50,24% Eesti Investeerimispanga aktsiatest. Eesti Pangale suunatud Forekspanga aktsiaemissiooniga omandati aga 120 miljon krooni eest 12 miljonit Forekspanga aktsiat, millega Eesti Panga osalus Forekspangas viidi üle 50 protsendi. Samas lubas Eesti Pank alustada peatselt kõnelusi strateegilise investori kaasamiseks ühinevasse panka.

• 01.10.1998 tegi Eesti Pank ka otsuse lõpetada alates 02.10.1998 EVEA Panga tegevus ja alustada tema suhtes Tallinna Linnakohtus pankrotimenetlust. Eesti Pank põhjendas oma otsust sellega, et EVEA Pank ei olnud võimeline rahuldama klientide ja võlausaldajate õigustatud nõudeid. Lisaks ei vastanud EVEA Panga usaldusnormatiivid kehtestatud nõuetele, panga omakapital jäi alla kohustusliku suuruse, kapitali adekvaatsuse määr ei vastanud nõuetele ning täitmata oli ka Eesti Panga kehtestatud kohustusliku reservi nõue. Ehk siis EVEA Pank oli Eesti Panga hinnangul püsivalt maksejõuetu. 31. juulil 1991 tegevust alustanud EVEA Panga pankrot kuulutati välja 5. veebruaril 1999.

• 07.10.1998 kuulutas Eesti Pank välja moratooriumi ERA Panga suhtes. Selle otseseks ajendiks oli Eesti Pangale saadetud ERA Panga kiri, milles teatati võimalikest ajutistest makseraskustest lähiajal ja sellest tulenevast võimetusest rahuldada kõikide klientide nõudeid (06.10.1998 õhtul oli alanud raha aktiivne väljavool ERA Pangast). Ühtlasi oli ERA Pank palunud ajutiselt peatada talle väljastatud tegevuslitsentsi. ERA Panga moratooriumihalduriks määrati Veli Kraavi. Moratoorium lõpetati 7. aprillil 1999 ERA Panga tegevuslitsentsi tühistamisega. ERA Panga pankrot kuulutati välja 7. juunil 1999.

• 08.10.1998 nimetati presidendi otsusega Ruth Lausma Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Prantsuse Vabariigis.

• 13.10.1998 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Panga nõukogu liikmeteks Ants Järvesaar, Kalev Kukk, Mati Meos, Hindrek Meri, Mihkel Pärnoja, Jüri Sepp ja Erik Terk.

• 14.10.1998 vahetus välisminister: ametist lahkus Toomas Hendrik Ilves ja asemele nimetati Raul Mälk.

• 22.10.1998 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega Raja vald Jõgevamaal nimetati ümber Kasepää vallaks.

November 1998

• 03.11.1998 nimetati EV Valitsuse korraldusega riiklikuks lepitajaks Leonhard Tammik ajavahemikuks 03.11.1998 kuni 03.11.2001. Tammik oli riikliku lepitajana tegutsenud juba alates 02.01.1995.

• 04.11.1998 sõlmiti Eesti ja Ungari vabakaubandusleping, millele Eesti poolt kirjutas valitsuse nimel alla majandusminister Jaak Leimann. Riigikogu ratifitseeris lepingu 17.01.2001 vastu võetud seadusega. Vabakaubandusleping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Ungari astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 05.11.1998 sõlmiti Varssavis Eesti ja Poola vabakaubandusleping, millele Eesti nimela kirjutas alla majandusminister Jaak Leimann. Riigikogu ratifitseeris lepingu 15.03.2000 vastu võetud seadusega. Leping kaotas kehtivuse 1. mail 2004 seoses Eesti ja Poola astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 10.11.1998 1998 alustas Euroopa Liit Eestiga sisulisi läbirääkimisi Eesti liitumise üle.

• 11.11.1998 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 1998 Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Liis Klaari.

• 13.11.1998 nimetati presidendi otsusega Ruth Lausma Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) juures Pariisis.

• 17.11.1998 võttis Riigikogu vastu Riigikogu valimise seaduse muudatuse, mis kaotas valimisliidud.

• 25.11.1998 kiitis Riigikogu heaks tubakaaktsiisi seaduse muudatuse koos lisaga, milles kehtestati tubakaaktsiisi uue määrad nii alates 01.01.1999 kui ka alates 01.07.1999. Uued aktsiisimäärad Eesti kroonides olid järgmised:

• 26.11.1998 tähistati Eestis esimest korda kodanikupäeva, mille algatajaks oli toonane Kodakondsus- ja Migratsiooniamet eesotsas peadirektor Andres Kollistiga. Kodanikupäeva tähistamise aluseks võeti Maanõukogu 26.11.1918 määrus „Eesti demokraatlise vabariigi kodakondsuse kohta“, kus selgitati esimest korda juriidilises tähenduses Eesti kodaniku mõistet. Oma olemuselt oli määruse näol tegu Eesti esimese kodakondsusseadusega.

• 30.11.1998 kanti registrisse Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, mis oli asutatud sama aasta oktoobris. Sihtasutuse asutajateks olid ametlikult Hannes Tamjärv, Jaak Aaviksoo ja Jüri Raidla. Sellekohase ideega tuli küll välja president Lennart Meri, kes küll ise asutajate hulka ei kuulunud, ehkki sihtasutus registreeriti Vabariigi Presidendi Kantseleiga samal aadressil. Sihtasutuse juhatajana asus tegutsema Toomas Hiio. Paralleelselt sihtasutuse loomisega moodustati Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjoni, mida selle juhi, Soome diplomaadi Max Jakobsoni järgi kutsuti ka Max Jakobsoni komisjoniks.

Detsember 1998

• 01.12.1998 kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja aktsiaseltsi Tallinna Meretehas pankrot.

• 02.12.1998 nimetati presidendi otsusega Andres Tomasberg Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Türgi Vabariigis.

• 02.12.1998 jäi Eesti Investeerimispank ilma tegevuslitsentsist. Samal päeval andis Eesti Pank loa Eesti Investeerimispanga ühinemiseks Eesti Forekspangaga. Vastav ühinemiskanne tehti äriregistris 18.12.1998. Eesti Investeerimispank oli tegevust alustanud 17. juunil 1992.

• 08.12.1998 võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis andis lihtsustatud korras kodakondsuse mittekodanike lastele, kes olid sündinud taasiseseisvunud Eestis pärast 26. veebruari 1992.

• 09.12.1998 võttis Riigikogu VIII koosseis vastu uue metsaseaduse, mis jõustus 09.01.1999. Eelmine metsaseadus toimis alates novembrist 1993. Uus metsaseadus reguleeris metsa majandamist taastuva loodusvarana, tagamaks inimesi rahuldav elukeskkond ja majandustegevuseks vajalikud ressursid looduskeskkonda põhjendamatult kahjustamata. Seadus sätestas metsa korraldamise ja majandamise õiguslikud alused, kehtestas metsanduse suunamise ja metsa majandamise korraldamise. Lisaks varasemale metsaseadusele tunnistas uus seadus kehtetuks ka 14.06.1995 vastu võetud metsakapitali seaduse. Selle asemel nähti ette Riigimetsa Majandamise Keskuse (ehk RMK) loomine 1. jaanuaril 1999. RMK kanti äriregistrisse küll alles 16.03.1999. Seadus kehtis kuni 25.06.2006, mil jõustus juba kolmas, 07.06.2006 vastu võetud metsaseadus.

• 15.12.1998 vabastas valitsus oma korraldusega samast päevast Vahur Glaase Siseministeeriumi kantsleri ametist tema enda algatusel.

• 18.12.1998 esitas Taani finantsekspert Eigil Mølgaard EV Valitsusele ja Eesti Pangale nende tellitud analüüsi Eesti finantssüsteemi toimimise kohta, lähtudes Eesti Maapanga juhtumist.

• 22.12.1998 nimetati valitsuse korraldusega Hannes Danilov alates 04.01.1999 Sotsiaalministeeriumi kantsleriks.

• 29.12.1998 astus Võru maavanemana ametisse Rober Lepikson. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse samal päeval ehk 29. detsembril ning selle kohaselt määrati Lepikson maavanemaks kuni 29. detsembrini 2003.

• 31.12.1998 kehtestas Eesti Pank Eesti krooni kursiks Euroopa Liidus 1. jaanuarist 1999 kasutusele võetud euro suhtes: 1 EUR = 15,6466 EEK. Eesti krooni kurss euro suhtes oli ekvivalentne Eesti krooni senise kursiga Saksa marga suhtes: 1 DEM = 8 EEK.

1999

Jaanuar 1999

• 01.01.1999 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 379 237 inimest, sealhulgas meessoost 636 259 ja naissoost 742 978. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 393 074.

• 01.01.1999 võttis 11 Euroopa Liidu liikmesriiki – Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome – nn kontorahana ehk sularahata arveldustes kasutusele euro kui Euroopa ühisraha. Sularahana tuli euro käibele kolm aastat hiljem, alates 1. jaanuarist 2002.

• 01.01.1999 fikseeris Eesti oma krooni kursi euro suhtes vahekorras 1 EUR = 15,6466 EEK. 04.01.1999 alustas Eesti Pank igapäevast euro kursi määramist euro suhtes, mis püsis algusest kuni 31.12.2010 muutumatuna: 1 EUR = 15,6466 EEK. Alates 01.01.2011 läks Eesti ka ise eurole üle.

• 04.01.1999 registreeriti III ehk vabatahtliku samba fondina Swedbank Pensionifond V30, kus fondivalitsejaks on AS Swedbank Investeerimisfondid. Fond investeerib kuni 30% oma varadest aktsiariskiga väärtpaberitesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse.

• 05.01.1999 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega nimetati senine Tallinna Kõrgem Tehnikakool ümber Tallinna Tehnikakõrgkooliks ning kinnitati ka kooli uus põhimäärus.

• 06.01.1999 kuulutati välja INKO Balti Panga pankrot.

• 07.01.1999 taasasutati Tartus Akadeemiline Ajalooselts, mis oli tegutsenud aastail 1920‒1940. Mittetulundusühinguna toimiv selts kanti registrisse 18.03.1999

• 12.01.1999 vabastas EV Valitsus oma korraldusega Eero Vaarmanni Kaitseministeeriumi kantsleri ametist tema enda algatusel 12.01.1999.

• 12.01.1999 asutati EV Valitsuse korraldusega sihtasutus Kultuurileht, asutajaõiguste teostajaks määrati Kultuuriministeerium. SA Kultuurileht kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 30.03.1999. Sihtasutuse Kultuurileht eesmärk on välja anda kultuuriajakirju ja lehti ning kogude selleks vajalikke vahendeid.

• 12.01.1999 kuulutati välja Eesti Innovatsioonipanga sundlikvideerimine. AS Eesti Innovatsioonipank, mis oli tegevuslitsentsist ilma jäänud juba 10. septembril 1997, kustutati äriregistrist 08.12.2003.

• 20.01.1999 nimetati EV Valitsuse korraldusega Tarmo Mänd alates 01.02.1999 Kaitseministeeriumi kantsleriks.

• 20.01.1999 võttis Riigikogu vastu uue Riigi Teataja seaduse, mille alusel hakati Riigi Teatajas muu hulgas avaldama majanduslike huvide deklaratsioone korruptsioonivastase seaduse kohaselt ning Kaitsepolitsei teadaandeid Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- ja vastuluureteenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse kohaselt. Ka sätestati, et riigisaladust sisaldavaid õigusakte Riigi Teatajas ei avaldata.

Lisaks nähti uues seaduses ette Ametlike Teadaannete avaldamine ühes üleriigilise levikuga päevalehes selle mitteperioodilise lisana, milleks Riigikantselei sõlmis konkursiga valitud väljaandjaga lepingu.

Riigi Teataja seadus jõustus 01.03.1999. Ühtlasi tunnistati kehtetuks 13.04.1993 vastu võetud senine Riigi Teataja seadus.

• 21.01.1999 tehtud registrikandega nimetati senine Eesti Forekspank ümber Optiva Pangaks, mis aga juba 29. detsembril 2000 nimetati ümber Sampo Pangaks.

• 27.01.1999 võttis Riigikogu vastu korruptsioonivastase seaduse.

Veebruar 1999

• 01.02.1999 kinnitas siseminister oma määrusega Andmekaitse Inspektsiooni põhimääruse, mille kohaselt oli Andmekaitse Inspektsioon Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel ja piires. Andmekaitse Inspektsiooni esimeseks peadirektoriks nimetati Hillar Aarelaid, kes oli ka 1997‒1999 toiminud Siseministeeriumi andmekaitse osakonna juhataja.

• 02.02.1999 kuulutati Pärnu Linnakohtu otsusega välja Pärnu Lihaühistu pankrot. Ühistu pankrotimenetlus lõpetati 10.07.2001 kohtumäärusega, mille järel Pärnu Lihaühistu 26.07.2001 äriregistrist kustutati.

• 02.02.1999 sõlmitud ühinemislepingu ja 18.03.1999 heaks kiidetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Wendre endaga oktoobrist 1993 tegutsenud aktsiaseltsi Huntex. Ühinemine viidi lõpule 27.09.1999, mil AS Huntex kustutati äriregistrist.

• 05.02.1999 kuulutas kohus välja EVEA Panga pankroti. Alustatud pankrotimenetlusega jõuti lõpule alles 7. aprillil 2006, mille järel EVEA Pang registrist kustutati.

• 09.02.1999 võttis Riigikogu vastu krediidiasutuste seaduse, mis sätestas krediidiasutuse asutamise, tegevuse ja lõpetamise õiguslikud alused, samuti krediidiasutuse üle järelevalve teostamise põhimõtted ja õiguslikud alused. Uue seadusega tunnistati kehtetuks varasem krediidiasutuste seadus, mille Riigikogu oli vastu võtnud 15.12.1994.

• 10.02.1999 võttis Riigikogu vastu audiitortegevuse seaduse, milles määrati kindlaks nõuded audiitorile, audiitorieksamise sooritamise alused ja audiitori kutsetegevuse õiguslikud alused. Lisaks moodustati seaduse kohaselt avalik-õigusliku juriidilise isikuna Audiitorkogu, mille ülesandeks kujunes audiitorite kutsetegevuse koordineerimine, auditeerimiseeskirja ja metoodiliste soovituste väljatöötamine, avaldamine ja tutvustamine, samuti audiitorite nimekirja pidamine ning järelevalve audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle. Seadus nägi ette, et audiitori kutse saamisel annab audiitor kutsekomisjonile järgmise kirjaliku ametivande: „Tõotan kohusetundlikult ja täpselt täita ülesandeid, milleks audiitori kutsetegevus mind kohustab. Tean, et audiitori kutsetegevusega kaasneb vastutus.“

Audiitorkogu eelkäijaks võib pidada 1990. aastast Rahandusministeeriumi juures toiminud Audiitortegevuse Nõukogu, mis lõpetas oma tegevuse septembris 1999. Audiitorkogu moodustasid ja audiitorite nimekirja kanti audiitorid, kellel oli Audiitortegevuse Nõukogu poolt väljastatud kehtiv audiitori tunnistus. Audiitortegevuse seadus jõustus 01.07.1999.

• 11.02.1999 muutis Riigikogu pühade ja tähtpäevade seadust, lisades riiklike tähtpäevade hulka 14. märtsil tähistatava emakeelepäeva. 14. märts on valitud põhjusel, et sel päeval uue kalendri järgi sündis rahvuskirjanduse looja Kristjan Jaak Peterson (1801‒1822).

• 18.02.1999 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi pedagoogikateadlane Aleksander Elango ja ülikooli ajakirjanduskateedri rajaja akadeemik Juhan Peegel. Tartu aukodaniku tiitli pälvis veel ka bioloogist akadeemik Viktor Masing. Eesti Majanduslool puudub info, miks Masingule Tartu Suurtähte ei antud.

• 18.02.1999 sõlmitud ja 17.03.1999 muudetud ühinemislepingu ning 26.03.1999 vastu võetud ühinemisotsuse kohaselt liitis Eesti Elukindlustuse AS endaga Hansapanga Kindlustuse ASi. Ühinemine viidi lõpule 07.01.2000, kui senine Eesti Elukindlustuse AS nimetati ümber Hansapanga Kindlustuse aktsiaseltsiks, mille järel senine Hansapanga Kindlustuse AS äriregistriks kustutati. Hiljem on nn uus Hansapanga Kindlustuse AS veel korduvalt oma nime muutnud, alates detsembrist 2009 toimib ettevõte Euroopa äriühinguna Swedbank Life Insurance SE.

• 23.02.1999 nimetati presidendi otsusega Jaak Jõerüüt Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Küprose Vabariigis.

Sama otsusega nimetati Sulev Kannike Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures.

Lisaks nimetati Mart Laanemäe Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Austrias, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ja Ungaris.

Tiit Matsulevitš nimetati Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Asebaidžaanis ja Gruusias.

Aino Lepik von Wiren nimetati aga Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures.

• 25.02.1999 võttis Riigikogu vastu õiguskantsleri seaduse uuendatud redaktsiooni, mis lisas õiguskantslerile ka ombudsmani ülesanded.

Märts 1999

• 02.03.1999 nimetati EV Valitsuse korraldusega alates 02.03.1999 Siseministeeriumi kantsleriks Märt Kraft.

• 02.03.1999 nimetati presidendi otsusega Jaak Jõerüüt Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Malta Vabariigis.

• 07.03.1999 toimusid Riigikogu IX koosseisu valimised. Nimekirjadesse oli kantud kokku 857 270 valijat, kellest osales hääletamisel 492 356 ehk 57,43%. Riigikogu 101 mandaadist omandas valimiste tulemusena 28 kohta Eesti Keskerakond, võrdselt 18 kohta Reformierakond ja Isamaaliit, 17 kohta Mõõdukad, võrdselt 7 kohta Eesti Maarahva Erakond ja Koonderakond ning 6 kohta Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.

Riigikogu liikmeteks valiti Keskerakonnast Küllo Arjakas (kogus 320 häält), Arvo Haug (2234), Arvo Jaakson (218), Kalev Kallo (523), Tõnu Kauba (1244), Peeter Kreitzberg (2252), Urmas Laht (840), Anti Liiv (3682), Värner Lootsmann (293), Jaanus Marrandi (2373), Sven Mikser (721), Siiri Oviir (5346), Georg Pelisaar (4459), Koit Pikaro (3027), Olev Raju (899), Viive Rosenberg (2508), Ants Ruusmann (338), Erika Salumäe (2577), Edgar Savisaar (14 320), Mihhail Stalnuhhin (2570), Laine Tarvis (2452), Toivo Tootsen (301), Ülo Tootsen (1494), Liina Tõnisson (2241), Ülo Tärno (166), Toomas Varek (1115), Vladimir Velman (1132) ja Harri Õunapuu (4137);

Reformierakonnast Andrus Ansip (898), Toivo Asmer (5590), Siim Kallas (7465), Kaljo Kiisk (2051), Valve Kirsipuu (3556), Tiit Käbin (1215), Jürgen Ligi (1025), Väino Linde (1877), Andres Lipstok (3376), Maret Maripuu (553), Uno Mereste (4900), Kristiina Ojuland (3112), Märt Rask (1647), Paul-Eerik Rummo (1235), Toomas Savi (6535), Andres Taimla (531), Toomas Vilosius (1605) ja Rein Voog (527);

Isamaaliidust Jüri Adams (1914), Sirje Endre (577), Andres Herkel (737), Kadri Jäätma (298), Kalle Jürgenson (1633), Toivo Jürgenson (7506), Mari-Ann Kelam (1842), Tunne-Väldo Kelam (4283), Mart Laar (5446), Jaan Leppik (912), Tõnis Lukas (5667), Jüri Mõis (6739), Mart Nutt (1393), Peeter Olesk (1489), Jaana Padrik (4299), Tiit Sinissaar (408), Lauri Vahtre (4945) ja Trivimi Velliste (3803);

Erakonnast Mõõdukad Vootele Hansen (1209), Liia Hänni (804) , Toomas Hendrik Ilves (4521), Vambo Kaal (1584), Liis Klaar (1844), Kalev Kotkas (1730), Jaak-Hans Kuks (1569), Tõnu Kõiv (163), Marju Lauristin (3585), Mart Meri (2600), Eiki Nestor (1956), Raivo Paavo (2861), Mihkel Pärnoja (237), Rainis Ruusamäe (613), Jüri Tamm (471), Andres Tarand (11 112) ja Enn Tarto (1738);

Eesti Maarahva Erakonnast Jaanus Männik (1245), Jaan Pöör (376), Janno Reiljan (1234), Villu Reiljan (5252), Arnold Rüütel (3701), Tiit Tammsaar (1555) ja Andres Varik (1144);

Koonderakonnast Ivi Eenmaa (580), Ants Käärma (2179), Ülo Nugis (800), Mart Siimann (1874), Arvo Sirendi (939), Mai Treial (1552) ja Elmar-Johannes Truu (1033);

Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist Viktor Andrejev (3710), Sergei Ivanov (4370), Endel Paap (2530), Jevgeni Tomberg (1101), Tiit Toomsalu (134) ja Valentina Võssotskaja (64).

• 16.03.1999 kanti äriregistrisse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mille loomise nägi ette Riigikogus 09.12.1998 vastu võetud metsaseadus. Nimetatud seadus nägi ette RMK moodustamise Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, Keskkonnaministeeriumi hallatavate metskondade, Sagadi Koolituskeskuse, Räpina Metsakooli, Marana Puukooli ja Kullenga Puukooli ühendamisega nende õigusjärglasena 01.01.1999 seisuga. Selle kohta võttis EV Valitsus 30.12.1998 vastu ka eraldi määruse. Lisaks läksid keskusele üle seni Metsaameti eriarvel olnud metsakapitali vahendid. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse kinnitas valitsus oma 10.02.1999 määrusega.

• 17.03.1999 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt moodustati senise Otepää linna ja Pühajärve valla baasil uus omavalitsusüksus, mis sai nimeks Otepää vald.

• 18.03.1999 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu IX koosseis ja valis juhatuse. Riigikogu esimeheks kandideerisid Toomas Savi ja Ants Käärma, kes kogusid vastavalt 55 ja 45 häält ning valituks osutus Savi. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Tunne-Väldo Kelam ja Siiri Oviir. Neist Kelam kogus 55 häält ja valiti esimeseks aseesimeheks ning Oviir valiti 44 häälega teiseks aseesimeheks.

• 24.03.1999 vabastati peaministri korraldusega riigisekretäri ametist Uno Veering tema enda soovil alates 25.03.1999.

• 25.03.1999 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Peeter Lepp.

• 25.03.1999 nimetati ametisse Mart Laari juhitud valitsus, mille moodustasid Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad. Valitsusse kuulusid peaminister Mart Laar, haridusminister Tõnis Lukas, justiitsminister Märt Rask, kaitseminister Jüri Luik, keskkonnaminister Heiki Kranich, kultuuriminister Signe Kivi, põllumajandusminister Ivari Padar, majandusminister Mihkel Pärnoja, rahandusminister Siim Kallas, siseminister Jüri Mõis, sotsiaalminister Eiki Nestor, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, välisminister Toomas Hendrik Ilves ning ministrid Toivo Asmer ja Katrin Saks. Väikeste muudatustega püsis Laari valitsus ametis kuni 28. jaanuarini 2002.

• 25.03.1999, seoses Mihkel Pärnoja nimetamisega EV majandusministriks, peatus Pärnoja kui Eesti Panga nõukogu liikme staatus.

Aprill 1999

• 06.04.1999 tegi Eesti Panga nõukogu otsuse lõpetada ERA Panga moratooriumi, mis oli kehtestatud alates 07.10.1998, ning alustada pankrotimenetlust. ERA Pangale väljastatud tegevuslitsents tühistati alates 07.04.1999. Eesti Panga nõukogu hinnangul ületasid ERA Panga kohustused varasid enam kui 40 miljoni krooni võrra. Oktoobrist 1998 tegutsenud moratooriumihalduri Veli Kraavi kinnitusel oli ERA Pank ka 05.04.1999 seisuga jätkuvalt maksejõuetu. ERA Panga pankrot kuulutati välja 7. juunil 1999.

• 12.04.1999 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Eesti Gaas endaga aktsiaseltsid Tartu Gaas ja Rakvere Gaas, mis mõlemad oli Eesti Gaasi ainuomandis. Ühinemise järel kustutati AS Tartu Gaas äriregistrist 29.10.1999 ja AS Rakvere Gaas 10.11.1999.

• 14.04.1999 kinnitas teede- ja sideminister oma määrusega Raudteeameti põhimääruse, mis jõustus 01.05.1999.

• 23.04.1999 toodi MTÜ Eesti Kultuurifond ettevõtteregistrist üle äriregistri süsteemi. Eelnevalt valiti fondi nõukogu, mis võttis üle senise juhatuse funktsioonid ja mille esimeheks sai Enn Sarap. Juhatuse ainsa liikmena asus tegutsema Imre Liivrand, kes oli 1997. Aastast olnud fondi tegevjuht ehk direktor. Olgu öeldud, et viimane majandusaruanne, mille Eesti Kultuurifond esitas, kajastaski 1999. aasta majandustegevust. Järgmisel, 2000. aastal lõpetas fond sisuliselt oma tegevuse. Registrist kustutati MTÜ Eesti Kultuurifond küll alles 08.08.2012 ja sedagi registri algatusel. Nimelt tegi äriregister 18.02.2011 Eesti Kultuurifondile hoiatusmääruse registrist kustutamiseks, kuna juba aastaid ei olnud fond oma aruandeid esitanud. 07.05.2012 toimetati määrus kätte selle avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. MTÜ Eesti Kultuurifond kustutati registrist 08.08.2012.

• 30.04.1999 kutsuti presidendi otsusega tagasi Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Venemaa Föderatsioonis Mart Helme.

Mai 1999

• 03.05.1999 nimetati presidendi otsusega Sulev Kannike Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures.

• 04.05.1999 määras EV Valitsus erastamisväärtpaberite keskregistri volitatud töötlejaks senise Riigiarvutuskeskuse asemel ASi Andmevara (Riigiarvutuskeskuse ümberkujundamise ASiks Andmevara oli EV Valitsus oma korraldusega otsustanud küll juba 12. juunil 1997).

• 05.05.1999 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Belize vahel.

• 19.05.1999 nimetati presidendi otsusega Tiit Matsulevitš Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis.

• 23.05.1999 nimetati presidendi otsusega Ants Frosch Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures.

Juuni 1999

• 07.06.1999 kuulutas Tartu Linnakohus välja aktsiaseltsi ERA Pank pankroti, aluseks Eesti Panga ja Hüvitusfondi sellekohased avaldused. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudus ERA Pangal varaline kate kohustustele vähemalt 42,3 miljoni krooni ulatuses. 3. jaanuaril 1991 tegevuslitsentsi saanud ERA Panga pankrotimenetlus viidi lõpule 8. novembril 2004.

• 07.06.1999 tehtud registrikandega nimetati aprillis 1998 loodud OÜ Säästumarket ümber Kinnisvaravalduse osaühinguks. Alates 29.12.2000 toimib ettevõte kui Kinnisvaravalduse AS.

• 08.06.1999 võttis EV Valitsus vastu määruse moodustada Viljandimaal senise Karksi-Nuia linna ja senise Karksi valla baasil uue omavalitsusüksusena Karksi vald. Karksi-Nuia staatuseks sai vallasisene linn.

• 08.06.1999 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Panga nõukogu asendusliikmeks Kalle Jürgenson.

• 09.06.1999 võttis Riigikogu vastu riigieelarve seaduse, mis jõustus 01.01.2000. Ühtlasi tunnistati kehtetuks varasem, 16.06.1993 vastu võetud riigieelarve seadus.

• 21.06.1999 kiitis Riigikogu heaks tubakaaktsiisi seaduse muudatuse, millega lükati alates 01.07.1999 kehtima pidanud uute tubakaaktsiisi määrade kehtestamine edasi ning need jõustusid alates 01.01.2000. See tähendas, et sel ajal kehtinud aktsiisimäärad jäid selliseks:

NB! Siin viidatud seadusemuudatusest alates ei eristatud enam aktsiisimäärade kehtestamisel filtriga ja filtrita sigarette.

• 25.06.1999 sõlmitud ja 27.06.1999 heaks kiidetud ühinemislepingu alusel liitis Eestimaa Rahvaliit endaga Eesti Maaliidu. Ühinemine viidi lõpule 09.06.2000, mil Eesti Maaliit registrist kustutati. Eestimaa Rahvaliit toimib alates maist 2012 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnana.

• 28.06.1999 võttis Riigikogu vastu esimese negatiivse lisaeelarve, mida hakati nimetama ka säästueelarveks.

• 29.06.1999 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel loodi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas riigiasutusena toiminud Kemikaalide Teabekeskus, mis kanti registrisse 21.07.1999.

Juuli 1999

• 01.07.1999 võeti üle Eesti kasutusele politsei lühinumber 110 ning senine 002 kadus kasutusest. Samal päeval alustas nüüd juba kogu Eestis tööd ka päästeameti üldine lühinumber 112, millele üleminek algas juba 1992 ja kestis koguni seitse aastat. 1999. aastal alustati ka kiirabi kõnede vastuvõtmist numbril 112 (kuni 01.04.2000 hoiti paralleelselt avatuna kiirabi senist kutsungit 003).

• 03.‒04.07.1999 toimus Tallinnas XXIII üldlaulupidu, millel osales 856 kollektiivi ühtekokku 24 875 laulja ja pillimängijaga. Peo kunstiline juht oli Ants Soots. Esimese kontserdi peadirigent oli Arvo Volmer, peo üldjuhtideks Aarne Saluveer, Toomas Voll, Venno Laul, Jüri Rent, Vaike Uibopuu, Elo Kaarepere ja Andres Avarand, kelle kõrval asus esinejate ette veel 22 dirigenti.

• 28.07.1999 nimetati presidendi otsusega Tiit Naber Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ukrainas.

August 1999

• 18.08.1999 nimetati presidendi otsusega Jüri Seilenthal Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Iisraelis asukohaga Tallinnas.

• 19.08.1999 nimetati presidendi otsusega Clyde Kull Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks ÜRO peakorteri ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis.

Samal päeval nimetati Tiina Intelmann Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures.

• 27.08.1999 andis haridusminister välja määruse Eesti Noorsootöö Keskuse moodustamise kohta ja ühtlasi kinnitas loodava keskuse põhikirja, aluseks Riigikogus 17.02.1999 vastu võetud noorsootöö seadus.

• 31.08.1999 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Estonia Kaevandus endaga aktsiaseltsi Sompa Kaevandus. Ühinemine viidi lõpule 09.02.2000, mil AS Sompa Kaevandus äriregistrist kustutati. AS Estonia Kaevandus nimetati septembris 2002 ümber Põlevkivi Kaevandamise aktsiaseltsiks.

September 1999

• 01.09.1999 alustas õppetegevust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, kus hakati koolitama bakalaureuseõppes alushariduse pedagooge (lasteaiaõpetajaid) ja sotsiaaltöötajaid ning magistriõppes riigiteaduste erialal.

• 04.09.1999 suri Kirovi-nimelise kalurikolhoosi viimane esimees Kaljo Visnapuu (sündinud 19.06.1948), kes oli 1991. aastast kuni oma surmani ka kolhoosi varade baasilt loodud aktsiaseltsi Esmar juhatuse esimees. Visnapuu maeti Tallinna Metsakalmistule.

• 05.09.1999 võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse, mis kaotas tulumaksu ettevõtte arenguks suunatud kasumilt.

• 13.09.1999 lõpetati rahandusministri määrusega alates märtsist 1990 Rahandusministeeriumi juures sõltumatu erialase organina toiminud Audiitortegevuse Nõukogu tegevus alates 20.09.1999 ning tunnistati kehtetuks määrused nõukogu koosseisu kinnitamise kohta.

• 14.09.1999 nimetati Riigikogu otsusega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse Enn Markvart.

• 23.09.1999 alustas Eesti Pank kulla hinna määramist Eesti kroonides. Esimesel päeval maksis unts kulda 3945, 5118 EEK. Kulla hinda määrati kuni 31.12.2010, kui untsi kulla hinnaks oli 16503,5 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Samal päeval alustas Eesti Pank Poola zloti kursi määramist, mis oli 1 PLN = 3,66899 EEK. Viimati määrati zloti kurss 31.12.2010, mil see oli 1 PLN = 3,95103 EEK.

• Lisaks asus Eesti Pank sel päeval määrama Sloveenia tolari kurssi, mis oli avapäeval 1 SIT = 0,07977 EEK. Viimaseks kursi määramise päevaks jäi 12.01.2007: 1 SIT = 0,0652921 EEK. Sloveenia võttis 2007. aastast kasutusele euro.

• 28.09.1999 nimetati presidendi otsusega Peeter Reštšinski Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias.

• 29.09.1999 asutati AS Preatoni Pank, mis oli saanud päev varem ehk 28.09.1999 tegevuslitsentsi ning mis kanti äriregistrisse 14.10.1999. Oma hilisemates arengutes vahetas pank korduvalt nime.

Oktoober 1999

• 17.10.1999 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Üle Eesti oli valimisnimekirjadesse kantud kokku 1 052 404 inimest (856 030 kodanikku ja 198 374 Eestis alaliselt elavat välismaalast), kellest osales hääletamisel 524 453 ehk 49,8%.

• 17.10.1999 kirjutati Tallinnas toimunud koosolekul kirjutasid 42 ettevõtte esindajad alla Eesti Külmaliidu asutamislepingule. Mittetulundusühinguna toimiva liidu juhatusse valiti Rein Albri, Alar Sildvee, Riho Pilv, Ahto Korju ja Lembit Üksik. Eesti Külmaliit kanti registrisse 14.04.2000.

• 26.10.1999 suri omaaegne EKP Keskkomitee I sekretär Johannes Käbin (sündinud 24.09.1905), kes oli aastail 1978–1983 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.

• 28.10.1999 nimetati presidendi otsusega Raul Mälk Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Portugali Vabariigis asukohaga Londonis.

• 28.10.1999 valis Tartu Linnavolikogu oma istungil Tartu linnapeaks taas Andrus Ansipi, kes esimest korda sai linnapeaks 10.09.1998.

• 28.10.1999 valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks Rein Voog.

• 29.10.1999 andis rahandusminister välja käskkirja, millega alates 30.10.1999 tühistati aktsiaseltsile ASA Kindlustus väljastatud kindlustustegevuse litsentsid.

November 1999

• 01.11.1999 toimunud Pärnu Linnavolikogu istungil valiti Pärnu uueks linnapeaks Andres Sooniste.

• 04.11.1999 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Jüri Mõis.

• 05.11.1999 lahkus Jüri Mõis siseministri ametist.

• 09.11.1999 nimetati uueks siseministriks Tarmo Loodus.

• 10.11.1999 asutati Tallinnas Eesti Spordiajakirjanike Liit, mille esimeseks esimeheks valiti Sven Sommer.

• 11.11.1999 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 1999 tütarlastekoori Ellerhein dirigendi Tiia-Ester Loitme.

• 17.11.1999 nimetati presidendi otsusega Peep Jahilo Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Norra Kuningriigis.

• 23.11.1999 kell 10.30 avanes uudisteportaal Delfi, mille oli asutanud AS MicroLink Net Holding (detsembris 1999 nimetati ümber aktsiaseltsiks Delfi, juulist 2015 kannab nime AS Ekspress Meedia, aktsiaseltsi MicroLink Net Holdingu asutas AS MicroLink). Uuel portaalil oli varasematega võrreldes kaks erisust: esiteks, lugejaile pakuti võimalust lugusid kommenteerida, ning teiseks, samanimelised portaalid avati ühtaegu ka Lätis ja Leedus.

• 29.11.1999 sõlmitud ühinemislepingu ja 08.12.1999 vastu võetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Sampo Eesti Varakindlustus (kandis kuni 15.12.1999 nime AS Eesti Kindlustus) endaga Eesti Varakindlustuse ASi ja Sampo Kindlustuse ASi. Ühinemine viidi lõpule 30.06.2000 tehtud kandega. AS Sampo Eesti Varakindlustus kannab alates juunist 2009 nime AS If P&C Insurance.

• 29.11.1999 langetas Tallinna börsi noteerimiskomisjon otsuse lõpetada alates 01.12.1999 aktsiaseltsi ASA Kindlustus aktsiate noteerimine börsi lisanimekirjas.

• 30.11.1999 jäi viimaseks päevaks, mil Tallinna Börsil kaubeldi Eesti Näituste ASi aktsiatega. Eesti Näituste aktsiad arvati börsi põhinimekirja 20. mail 1997.

 

Detsember 1999

• 06.12.1999 nimetati presidendi otsusega Sulev Kannike Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Belgia Kuningriigis ja Luksemburgi Suurhertsogiriigis.

• 15.12.1999 tehtud registrikandega nimetati AS Eesti Kindlustus ümber aktsiaseltsiks Sampo Eesti Varakindlustus. Alates juunist 2009 toimib ettevõte kui AS If P&C Insurance.

• 15.12.1999 võttis Riigikogu vastu 2000. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt eelarve on tasakaalus ning nii tulude kui ka kulude maht on võrdselt 28 530 988 300 krooni.

• 28.12.1999 nimetati presidendi käskirjaga Urmas Reinsalu Presidendi Kantselei direktoriks alates 01.01.2000. Olgu öeldud, et Reinsalu oli alates 01.07.1998 tegutsenud Presidendi Kantselei direktori kohusetäitjana.

• 28.12.1999 vastu võetud valitsuse korraldusega ajatati aktsiaseltsi Eesti Teadeteagentuur 3 724 800 krooni suurune maksuvõlg, mille tasumine nähti kinnitatud graafiku alusel ette ajavahemikul jaanuarist 2000 kuni detsembrini 2006. Maksuvõlg jäi lõviosas paraku tasumata, sest 22.09.2001 kuulutas Tallinna Linnakohus välja ettevõtte pankroti.