1930
Jaanuar 1930
• 01.01.1930 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 114 748 inimest, sealhulgas mehi 523 168 ja naisi 591 580. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 116 553.
• 26.01.1930 toimus Tallinnas Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu I kongress, kus valiti keskliidu juhatuse esimeheks Andres Larka, abiesimeheks kindralmajor Johannes Roska (aastast 1935 Johannes Orasmaa) ning juhatuse liikmeteks Artur Sirk ja Ernst Põdder.
Veebruar 1930
• 09.02.‒11.02.1930 käis riigivanem Otto Strandman viisidil Poolas.
• 19.02.1930 jõudis lugejateni Pärnu Postimehe viimane number. Aastail 1924‒1930 ilmunud Pärnu Postimehe viimane vastutav toimetaja oli Hugo Kukke (1898‒1942). Pärnu siiski oma leheta ei jäänud, sest ilmumist jätkas Pärnu Päevaleht, mille esimene number jõudis lugejateni 09.12.1926. Olgu öeldud, et Pärnu Postimehe tellijad hakkasid sealt alates kuni tellimisaja lõpuni saama Pärnu Päevalehte.
Märts 1930
• 13.03.1930 võttis Riigikogu vastu posti, telegraafi, telefoni ja raadio seaduse.
Aprill 1930
• 02.04.1930 suri Tallinnas Artur Uibopuu (sündinud 31.12.1878), kes oli oktoobrist 1925 kuni novembrini 1926 Eesti Panga president.
• 07.04.1930 suri Tallinnas kuulihaava tagajärjel kindralmajor Johan Unt (sündinud 24.03.1876), keda oli mõni päev varem, 03.04.1930 tulistanud kommunistide palgatud mõrvar. Unt oli aastail 1919‒1920 Kaitseliidu ülem ning seejärel Sõjaväeringkonna ja Tallinna garnisoni ülem.
• 12.04.1930 vahetus kohtu- ja siseminister : Tõnis Kalbuse asemel astus ametisse Ado Anderkopp.
Mai 1930
• 18.05.1930 avati Tartus Toomemäel vana anatoomiku hoone ees kirjamehe ja arsti Friedrich Robert Faehlmanni mälestussammas, autoriks skulptor Voldemar Mellik (hilisema nimega Voldemar Melnik).
• 27.05.1930 asutati Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad.
Juuni 1930
• 28.06.‒29.06.1930 Tamme staadionil toimunud Tartumaa II laulupeolt antakse eetrisse esimene raadioreportaaž Tartust. Reporteriks oli siis Feliks Moor.
Juuli 1930
• 10.07.1930 võttis Riigikogu vastu kaitseseisukorra seaduse.
• 12.07.1930 võttis Riigikogu vastu teraviljaseaduse, mille kohaselt anti riigile rukki ja rukkijahu sisseveo ainuõigus,
August 1930
• 07.08.1930 langetab kirjastusühisus Loodus otsuse hakata välja andma „Eesti entsüklopeediat“, mille peatoimetajaks kutsutakse Richard Kleis.
• 10.08.‒11.08.1930 oli Eestis visiidil Poola president Ignacy Moscicki.
September 1930
• 01.09.1930 suri Peeter Põld (sündinud 12.07.1878), kes oli Asutava Kogu liige, esimese eestikeelse gümnaasiumi direktor (tegu oli praeguse Minna Härma Gümnaasiumiga) ja ka esimene Eesti haridusminister.
Oktoober 1930
• 05.10.1930 saavutas Kalevi jalgpallimeeskond 11:0 võidu Narva Võitleja üle ning võitis sellega ühtlasi Eesti meistri tiitli, seda tänu paremale väravate vahele. Juba siis kahtlustati, et tegu oli nn kokkuleppemänguga ja Võistleja pallurite äraostmisega, mida mõned aastad hiljem Kalevi juht Aleksander Mändvere ka tunnistas.
November 1930
• 01.11.1930 valmis Tallinna-Väikese raudteejaamas veduridepoo.
• 14.11.1930 linastus Tallinna kinos Grand-Marina mängufilm „Vahva sõdur Joosep Toots“ (režissöörid Theodor Luts ja Arnold Vaino). Tartus näidati uut mängufilmi juba novembri alguses kinodes Central ja Apollo.
Detsember 1930
• 01.12.1930 hakkas Leningradi Raadio eetrisse paiskama eestikeelseid propagandasaateid.
• 06.12.1930 sõlmiti Tallinnas Afganistani ja Eesti sõprusleping, millele Eesti poolt kirjutas alla välisminister Jaan Lattik. Lühikeses lepingus oli sõnastatud puutumatu rahu ning tõsine ja igavene sõprus kahe maa vahel. Lisaks nähti ette diplomaatiliste ja konsulaarsuhete loomise võimalus ning kavandati kaubandusalaseid läbirääkimisi. Sõprusleping jõustus aprillis 1931.
• 09.12.1930 võttis Riigikogu vastu raudteede seaduse.
• 18.12.1930 jõudsid oma purjekaga Ahto USA idarannikule Miamisse Ahto ja Kõu Valter, kes ületasid Atlandi ookeani.
1931
Jaanuar 1931
• 01.01.1931 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 117 445 inimest, sealhulgas meessoost 524 460 ja naissoost 592 985. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 114 748.
• 15.01.1931 asutati Eesti Maleliit.
• 23.01.1931 lahkus omal
soovil valitsusest põllutööminister August Kerem.
Veebruar 1931
•
03.02.1931 esitas Otto
Strandmani valitsus tagasiastumispalve.
• 12.02.1931 vahetas Otto Strandmani juhitud valitsuse välja Konstantin
Pätsi juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Konstantin Päts,
välisminister Jaan Tõnisson, kohtu- ja siseminister Jaan Hünerson,
põllutööminister August Jürman (Jürima), majandusminister Mihkel Pung, haridus-
ja sotsiaalminister Jaan Piiskar, kaitseminister August Kerem ning
teedeminister Aleksander Oinas. Väikeste muudatustega püsis nimetatud valitsus
võimul 19. veebruarini 1932.
Märts 1931
•
22.03.1931 toimus Eesti Vabadussõjalaste
Keskliidu teine kongress. Liidu liikmete arv oli selleks ajaks kasvanud kolme
tuhandeni.
Aprill 1931
• 01.04.1931 tegi esimene Eestis valmistatud vedur proovisõidu, suundudes Tallinnast Türile.
• 15.04.1931 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Ungaris Karl Menning, kes oli asjurina toimetanud juba alates veebruarist 1921 ja resideeris Berliinis.
• 15.04.1931 registreeriti Eesti Noorte Naiste Kristlike Ühingute Liidu põhikiri. Noorte Naiste Kristlik Ühing (NNKÜ ehk ingliskeelse lühendina YWCA) tegevus on lähtunud samadest põhimõtetest nagu Noorte Meeste Kristlik Ühing (NMKÜ), millede liit asutati Eestis novembris 1925. Nii KNNÜ kui ka NMKÜ liikumine peab esmatähtsaks noore põlvkonna terve keha, vaimu ja hinge arendamist kristlike põhimõtete järgi. 1940, pärast kommunistlikku riigipööret Eesti NNKÜ Liit suleti.
Mai 1931
• 01.05.1931 ilmus Eesti
Vabadussõjalaste Keskliidu häälekandja, ajalehe "Võitlus Eesti parema
tuleviku eest" esimene number.
•
10.05.1931 nimetati Eesti
esimeseks saadikuks Šveitsis August Schmidt (hilisema nimega August Torma), kes
ise resideeris Roomas.
Juuni 1931
• 02.06.1931 võttis Riigikogu vastu uue avalike algkoolide seaduse, mis sätestas koolikohustuse kuni algkooli 6. klassi lõpetamiseni või õpilase 16aastaseks saaamiseni.
• 06.06.1931 avati Tallinnas Estonia teatri taga asunud turuplatsil 1905. aasta veretöö ohvrite mälestusmärk, autoriks skulptor Juhan Raudsepp.
• 09.06.1931 kiitis valitsus heaks sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
Juuli 1931
• 01.07.1931 moodustas Riigikogu komisjoni, mis asus koostama põhiseaduse muutmise eelnõu.
•
10.07.1931 asutati
Põllutöökoda.
• 19.07.1931 tegi riigivanem Konstantin Päts mitteametliku visiidi Soome.
August 1931
• 28.08.1931 avati Haapsalus Rootsi Gümnaasium.
September 1931
•
10.09.‒11.09.1931 käis Soomes visiidil 53
Riigikogu liiget, kes olid pidulikul vastuvõtul Eduskunnas ja ka Soome
presidendi juures. Lisaks Helsingile käisid Riigikogu liikmed veel Hämeenlinnas
ja Tamperes.
• 20.09.1931 toimunud Suurbritannia naela devalveerimine tõi kaasa Eesti
krooni kattevara kahanemise ligi 7 miljoni krooni võrra. Nimelt hoidis Eesti
Pank suuremat osa krooni kattevarast Briti naelades.
Oktoober 1931
• 03.10.1931 sõlmisid Eesti ja Iraan (Pärsia) sõpruslepingu, kus olid ära mainitud ka diplomaatilised suhted.
• 29.10.1931 ühinesid Riigikogu Rahvaerakonna rühm ja Kristliku Rahvaerakonna rühm Ühendatud Rahvaerakondade rühmaks.
November 1931
• 01.11.1931 avati liikluseks 88 kilomeetri pikkune raudteelõik Tartu ja Petseri vahel.
•
06.11.1931 võttis Riigikogu vastu kaupade
sisseveo korralduse seaduse, millega anti mõningate kaupade sisseveo monopol EV
Valitsusele.
• 20.11.1931 toimus valitsuse koosseisus mitu muudatust. Senine kohtu- ja
siseminister Jaan Hünerson asus põllutööministriks. Uueks kohtu- ja
siseministriks sai Johan Reinhold (Raid). Sinnani põllutööministri ametis olnud
August Jürman (Jürima) asus majandusministri kohale. Senine majandusminister
Mihkel Pung lahkus valitsusest.
• 20.11.1931 kehtestati kontroll valuuta liikumise üle ning Eesti Pank sai sellega ainuõiguse välisraha ostmiseks ja müümiseks.
Detsember 1931
• 01.12.1931 avati liikluseks 96 kilomeetri pikkune Rapla‒Virtsu kitserööpmeline raudtee. Uue raudteelõigu siht märgiti lõplikult maha juunist augustini 1928, metsa ja võsa raiumist tulevasel trassil alustati sama aasta augustis. Raudtee ehitamiseks erastati maad valdavalt 24 meetri laiuse ribana. Kogu trassi ehituskuludeks oli määratud 2,9 miljonit krooni, veerevkoosseisu muretsemiseks 1,38 miljonit krooni ja tegevuskapitaliks 158 000 krooni. Kokku tuli ehitada 49 silda, 5 truupi ja 150 ülesõidukohta. Üks keerulisemaid rajatisi oli Virtsu kivitamm, mis läbis 500 meetri ulatuses Rame lahte (NB! See tamm on siiani alles ja seda kasutatakse autoteena). Rööbaste mahapanekut alustati juunis 1930 korraga mõlemast otsast, teeosade ühendamiseni jõuti 23.09.1931. Kogu Rapla‒Virtsu raudteelõigul oli 16 peatust: Virtsust alates Hanila, Karuse, Tuudi, Lihula, Kirbla, Rootsi, Rumba, Vigala, Konovere, Paeküla, Märjamaa, Pühatu, Koikse, Raiküla ja lõpuks juba Rapla. Liiklus kõnealusel raudteelõigul käis kuni maini 1968.
• 30.12.1931 võeti Riigikogus vastu deklaratsioon riigikaitse üldiste põhimõtete kohta, milles toonitati, et võitlusest riigi iseseisvuse eest peavad osa võtma kõik kodanikud.
1932
Jaanuar 1932
• 01.01.1932 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 119 339 inimest, sealhulgas meessoost 525 380 ja naissoost 593 959. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 117 445.
• 19.01.1932 algasid Riigikogus debatid Eesti krooni kursi hoidmise üle.
• 26.01.1932 otsustasid Riigikogu Põllumeeste Kogude rühm ning põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate koondus ühineda üheks põllumeeste rühmaks.
• 29.01.1932 ühinesid Riigikogu Rahvaerakonna ja Tööerakonna rühmad Rahvuslikuks Keskerakonna saadikurühmaks. Jõudude vahekorra muutus Riigikogus tõi kaasa selle, et Konstantin Pätsi valitsus esitas tagasiastumispalve.
Veebruar 1932
• 05.02.1932 said Riigikogus toimuvad muudatused jätku: maaomanike, kaupmeeste, töösturite ja teiste eraomandust pooldavate saadikute rühm ühines Rahvusliku Keskerakonna rühmaga.
• 19.02.1932 astus Konstantin Pätsi valitsuse asemel ametisse Jaan Teemanti juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Jaan Teemant, välisminister Jaan Tõnisson, kohtu- ja siseminister Ado Anderkopp, põllutööminister Oskar Köster, haridus- ja sotsiaalminister Jaan Hünerson, majandusminister Oskar Suursööt, kaitseminister August Kerem ning teedeminister Jaan (Johann) Raudsepp. Nimetatud valitsus püsis ametis kuni 19. juulini 1932.
• 29.02.1932 toimus Põllumeeste Kogude ja Asunike Koondise ühinemiskongress.
Märts 1932
• 18.03.1932 ilmus Otepää Teataja esimene number. Ajalehe asutasid Otepää trükikoja Pallas omanikud Linda ja Elmar Praks. Otepää Teataja ilmus väikeste vahedega aastail 1932‒1944. Lehe esimene väljaandja ja vastutav toimetaja oli August Toomingas.
• 20.03.1932 toimus Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu kolmas kongress.
• 23.03.1932 võttis Riigikogu vastu krediidiasutuste seaduse, mille kohaselt sai kommertspanka asutada üksnes aktsiaseltsina. Panga põhikapital pidi olema Tallinnas vähemalt 400 000 krooni ja mujal Eestis 100 000 krooni.
• 24.03.1932 võttis Riigikogu kaks päeva kestnud arutelu tulemusena vastu põhiseaduse muutmise seaduse, mis nägi ette presidendiameti loomise ning Riigikogu liikmete arvu vähendamise 100-lt 80-le.
• 24.03.1932 vähendati põllupidajate tulumaksu 50 protsendi võrra.
Aprill 1932
• 01.04.1932 jõustus Eesti ja Taani vahel viisavabadus.
• 12.04.1932 avati Tartus uus raudteesild, mis viis üle Riia maantee.
• 22.04.1932 toimus Rahvusliku Keskerakonna esimene kongress. Uus erakond moodustati Eesti Rahvaerakonna, Eesti Kristliku Rahvaerakonna, Eesti Tööerakonna ja nn majandusrühma ühinemisel.
Mai 1932
• 04.05.1932 sõlmiti Moskvas Eesti ja NSV Liidu mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping, millele kirjutasid alla Eesti suursaadik NSV Liidus Julius Seljamaa ja NSVL välisasjade rahvakomissar Maksim Litvinov. Lepingus rõhutati, et 02.02.1920 sõlmitud rahuleping on endiselt kahe riigi vastastikuste suhete ja kohustuste vankumatu alus. Mittekallaletungi lepinguga kinnitati 1920. aasta rahulepinguga määratud piiride puutumatust ning et pooled kohustuvad hoiduma igast kallaletungi aktist teineteise vastu ja igasugustest vägivaldsetest tegudest, mis on sihitud teise poole territooriumi terviklikkuse ja puutumatuse või tema poliitilise iseseisvuse vastu. Lepingu osalised võtsid kohustuse mitte osa võtma poliitilistest kokkulepetest, mis on agressiooni mõttes ilmselt sihitud teise poole vastu, samuti sama iseloomuga koalitsioonidest, mille eesmärgiks on teist poolt majanduslikult või finantsiliselt boikoteerida. Mittekallaletungi leping sõlmiti kolmeks aastaks. Õigus lepingust enne tähtaega loobuda on sellest kuus kuud ette teatades või kui teine lepinguosaline tungib kallale mõnele kolmandale riigile. Kui kumbki poole lepingut üles ei ütle, pikeneb see automaatselt järgnevaks kaheks aastaks.
Riigikogu kinnitas Eesti ja NSV Liidu mittekallaletungi lepingu oma 29.07.1932 seadusega ja lepingu tekst avaldati 05.08.1932 ilmunud Riigi Teatajas.
• 21.05.‒23.05.1932 toimusid Riigikogu V koosseisu valimised, Veel vana korra alusel valiti Riigikogusse 100 liiget.
• 28.05.1932 asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mille esimeheks valiti spordiajakirjanik Oskar Lõvi (kasutas ajakirjanikuna ka varjunime Toomas Kivi). Kui klubi asutajaliikmeid oli kuus, siis juba aasta hiljem oli klubi nimekirjas neli auliiget, 13 tegevliiget, üks tegevliikme kandidaat ning 26 toetajaliiget.
Juuni 1932
• 24.06.1932 suri Tallinnas kindralmajor Ernst Põdder (ka Ernst Johannes Põdder, sündinud 10.02.1979), kes oli alates 1926. aastast Sõjanõukogu alaline liige.
• 30.06.1932 emiteeris Eesti Pank Tartu Ülikooli 300. aastapäeva tähistamiseks 2-kroonise hõbemündi, mida vermiti 100 000. Mündi aversi ehk esikülje kujundas Günther Reindorff ja reversi ehk tagakülje Georg Westenberg.
Juuli 1932
• 03.07.1932 avati Tartu lähedal Tähtveres Vabastajate monument, millel oli järgmine tekst: „Kodanik, tea – siin Tähtvere väljal löödi viimane lahing Tartu vabastamisel 14.01.1919.“
• 17.07.1932 kogunes Põhja-Eesti vabadussõjalaste päevale Tapas ligi 3000 vormirõivais meest, kes korraldasid rivisammul ligi kahe kilomeetri pikkuse rongkäigu linnast surnuaiale ja tagasi.
• 19.07.1932 vahetas Jaan Teemanti valitsuse välja Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Karl Einbund, välisminister Mihkel Pung, kohtu- ja siseminister Ado Anderkopp, põllutööminister Oskar Köster, majandusminister Johannes-Friedrich Zimmermann, haridus- ja sotsiaalminister Jaan Hünerson, kaitseminister August Kerem ja teedeminister Jaan (Johann) Raudsepp. Seegi valitsus ei püsinud kuigi kaua, sest 1. novembril 1932 astus ametisse juba järgmine, taas Konstantin Pätsi juhitud valitsus.
August 1932
• 13.08. ‒15.08.1932 toimus rahvahääletus Riigikogus heaks kiidetud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Selle poolt anti 316 338 ja vastu 330 632 häält ehk siis eelnõu kukutati läbi.
September 1932
• 09.09.1932 andis Postimees teada, et Tartu Töösturite Keskühingu kolm ametiharu ‒ sadulsepad, raamatuköitjad ja maalrid ‒ saavad endale lipud, mille on ametiharu sümbol ja Tartu linna vapp.
Oktoober 1932
• 20.10.1932 määrati majandustegelane Nikolai Köstner Rahvasteliidu komissariks Bulgaaria Riigipanga juurde.
November 1932
• 01.11.1932 vahetas Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) valitsuse välja Konstantin Pätsi juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Konstantin Päts, välisminister August Rei, kohtu- ja siseminister Ado Anderkopp, põllutööminister Artur Tupits, haridus- ja sotsiaalminister Hugo Villi Kukke, majandusminister August Jürman (Jürima), kaitseminister Aleksander Tõnisson ja teedeminister Leopold Johannes Johanson. Nimetatud valitsus püsis ametis kuni 18. maini 1933.
• 04.11.1932 pikendati kohalike omavalitsuste esinduskogude volitusi aasta võrra.
• 25.11.1932 andis Riigikogu valitsusele erakorralised volitused võitluseks majanduskriisiga.
Detsember 1932
• 01.12.1932 suleti Isamaaline Ühing, mille juhatus oli rahvast üles kutsunud riigikorda Eestis vägivallaga kukutama.
• 15.12.1932 otsustas valitsus ajutiselt maksustada välisvaluutas sooritatud tehingud. Maksu suuruseks kehtestati 15% tehingu pealt.
• 22.12.1932 kinnitati Majandusministeeriumi juures tegutsema hakanud hindade kujundamise ja kontrollimise komissariks Mihkel Juhkam.
1933
Jaanuar 1933
• 01.01.1933 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 123 734 inimest, sealhulgas meessoost 527 589 ja naissoost 596 145. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 119 339.
• 01.01.1933 hakkas kehtima riigivanema poolt kinnitatud valitsuse 15.12.1930 määrus, mis nägi ette nn erimaksu kehtestamise tööstus- ja kaubandusettevõtetele. Et seaduse pealkirjaks oli „Riigikassa puudujääkide katteks ja tööpuuduse vastu võitlemiseks ning töövõimaluste soetamiseks aruandvatelt ettevõtetelt võetava erimaksu määrus“, hakati seda erimaksu kutsuma ka kriisimaksuks. Oma olemuselt oli aga tegu käibemaksu esmakordse kehtestamisega Eesti Vabariigis.
• 09.01.1933 andis EV Valitsus välja määruse, millega külmutati esmatarbekaupade hinnad 1932. aasta 10. detsembri tasemel. Määruse eesmärk oli pidurdada elukalliduse tõusu.
Veebruar 1933
• 08.02.1933 võttis valitsus vastu Riigikaitse Nõukogu asutamise seadluse. Nõukogu asutati riigivanema juures, olles talle nõuandvaks organiks riigikaitse korraldamise üldiste sihtjoonte määramisel ning võimaluste otsimisel riigikaitse põhjapanevate küsimuste tegelikuks lahendamiseks. Riigikaitse Nõukogusse kuulusid riigivanem (nõukogu esimehena), kaitseminister (abiesimehena), välisminister, kohtu- ja siseminister, majandusminister, kaitseministri abi, Kaitsevägede staabi ülem, Kaitseliidu ülem ning veel kaks kõrgemas auastmes kaitseväelast valitsuse määramisel. Lisaks oli õigus nõukogu tööst täieõigusliku liikmena osa võtta ka Riigikogu riigikaitse komisjoni esimehel. Riigikaitse Nõukogu istungid olid kinnised ja asjaajamine vastavalt kodukorrale salajane.
• 14.02.1933 1933 otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille oli koostanud Riigikogu ise. Vabadussõjalaste sellekohane eelnõu lükati samas tagasi.
• 21.02.1933 ülendati sõjaväe keskhaiglas konsultandina töötanud sanitaarteenistuse kolonel Hans Leesment sanitaarteenistuse kindralmajoriks. Leesment oli sel ajal ka Eesti Punase Risti esimees.
• 21.02.1933 muutis Riigikogu valimisseadust, kaotades seni kehtinud hääletamiskohustuse.
• 26.02.1933 peetud notarite üle-eestiline kongress otsustas asutada Eesti Notarite Ühingu, mida tänane, 1993 asutatud Notarite Koda on oma eelkäijaks pidanud.
Märts 1933
• 11.03.1933 tõstis Saksamaa Eestis sisseveetavatele munadele kehtestatud tollimaksu 14-kordseks. Prantsusmaa sulges Eestile oma võituru.
Aprill 1933
• 26.04.1933 esitas Konstantin Pätsi juhitud valitsus tagasiastumispalve.
• 27.04.1933 valiti Ado Anderkopp Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
Mai 1933
• 01.05.1933 toimusid mitmel pool Eestis sotsialistide korraldatud töölisdemonstratsioonid ja -miitingud.
• 07.05.1933 korraldasid vabadussõjalased Tallinnas oma rongkäigu ja miitingu.
• 12.05.1933 alustas Tallinnas tegevust Allveelaevastiku Sihtkapital, mis seadis oma eesmärgiks koguda vanametalli ja raha allveelaevade ehitamiseks.
• 18.05.1933 vahetas Konstantin Pätsi valitsuse välja Jaan Tõnissoni juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Jaan Tõnisson, välisminister Ants (Hans, Anton) Piip, kohtu- ja siseminister Vladimir Rooberg (Roopere), põllutööminister Johannes-Friedrich Zimmermann, haridus- ja sotsiaalminister Konstantin Konik, majandusminister Peeter Kurvits, kaitseminister August Kerem ja teedeminister Oskar Köster. Nimetatud valitsus püsis võimul kuni 21. oktoobrini 1933.
Juuni 1933
• 01.06.1933 korraldasid vabadussõjalised Tartus protestiaktsiooni, mille ajendiks oli riigivanem Jaan Tõnissoni poolt Vanemuise teatris rahvale esitatud üleskutse hääletada Riigikogu esitatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu poolt.
• 02.06.1933 kuulutas valitsus eelmisel päeval toimunud protestiaktsioonile vastukaaluks Tartu linnas ja maakonnas välja viiekuulise kaitseseisukorra.
• 03.06.1933 suleti kohtu- ja siseministri korraldusel Tartumaa vabadussõjalaste organisatsioonid.
• 10.06.‒12.06.1933 toimus põhiseaduse muutmise seaduseelnõu rahvahääletus. Muudatus nägi ette 100-liikmelise Riigikogu valimise iga nelja aasta järel, presidendi ametiajaks pakuti viis aastat. 67,3% hääletanuist oli selle eelnõu vastu ja see lükati tagasi.
• 14.06.1933 esitas Rahvuslik Keskerakond nõudmise Riigikogu laiali saata ja uued parlamendivalimised korraldada.
• 23.06.1933 oli Eestis visiidil Läti president Alberts Kviesis.
• 23.06.‒25.06.1933 toimus Tallinnas X üldlaulupidu, millele osales 500 kollektiivi kokku 16 500 laulja ja pillimängijaga. Kooride üldjuhtideks olid Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik ja Verner Nerep. Orkestreid juhatas Raimund Kull.
• 27.06.1933 võttis Riigikogu häältega 47:45 vastu otsuse, millega devalveeriti krooni 35 protsendi võrra. Ühtaegu seoti Eesti kroon Briti naelsterlingiga, kusjuures vahetuskursi aluseks võrdsustati 1 naelsterling 18,35 krooniga.
• 30.06.1933 langetas valitsus otsuse müüa hävitajad Wambola ja Lennuk Peruule. Laevad lahkusid Tallinnast 02.09.1933.
Juuli 1933
• 01.07.1933, tõkestamaks ulatuslikku salakaubavedu, kuulutati Eesti maa- ja merepiiril välja ajutine sõjaseisukord.
• 01.07.1933 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Püha Tooli juures (Vatikanis) Otto Strandman, kes resideeris ise Pariisis.
• 03.07.1933 allkirjastati Londonis agressiooni määratlemise konventsioon, millele kirjutasid teiste seas alla ka Eesti, Läti ja NSV Liit.
August 1933
• 11.08.1933 kuulutas EV Valitsus välja üleriigile kaitseseisukorra ja kehtestas trükiste eeltsensuuri. Keelustati kõik vabadussõjalaste organisatsioonid ning
ühtaegu kõned, avaldused ja kirjutised, mis väljendavad lugupidamatust Eesti Vabariigi riigikorra, Riigikogu, riigivanema ja valitsuse vastu.
• 12.08.1933 käis riigivanem Jaan Tõnisson Soomes eravisiidil.
• 19.08.1933 alustasid ajelehed eeltsensuuri kehtestamise tõttu valitsuse boikoteerimist.
September 1933
• 17.09.1933 avati Tartus Vabadussõja mälestamiseks Kalevipoja ausammas, mille autor oli skulptor Amandus Adamson. Mälestussamba aluse projekteeris Aleksander Eller.
Oktoober 1933
• 03.10.1933 lahkus valitsusest kohtu- ja siseminister Vladimir Rooberg (Roopere). Järgmisel päeval ehk 4. oktoobril nimetati uueks kohtu- ja siseministriks Ernst Heinrich Ein.
• 04.10.1933 muutis Riigikogu valimis-, rahvahääletus- ja rahvaalgatusseadust. Muudatuste kohaselt oli põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmiseks vaja koguda 50% + 1 kõigist antud häältest.
• 08.10.1933 toimus üle Eesti ligi 600 koosolekut, mille korraldamise taga seisid kas vabadussõjalased või nende vastased. Nii valmistuti 14. oktoobril algavaks rahvahääletuseks.
• 14.10.‒16.10.1933 korraldati uus rahvahääletus EV põhiseaduse muutmiseks. Vabadussõjalaste pakutud eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne riik ning Riigikogust kujunema riigipea nõuandev organ. 739 416 hääleõiguslikust kodanikust hääletas põhiseaduse muutmise poolt 416 879 ehk 56,4%. Hääletamas käinutest moodustasid aga poolthääled tervelt 72,7%. Eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne riik ning 50-liikmelisest Riigikogust saama riigipea nõuandev organ. "Rahva esindajana teostab riigi kõrgemat valitsemisvõimu Riigivanem. Riigivanema juures on riigi valitsemiseks Vabariigi Valitsus," ütles muudetud põhiseadus. "Riigivanema valib rahvas üldise, ühetaolise, otsese ja salajase hääletamise kaudu viieks aastaks."
• 17.10.1933 esitas Jaan Tõnissoni valitsus tagasiastumispalve ning algasid läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks.
• 19.10.1933 tühistas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra ja ajakirjanduse eeltsensuuri ning taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa. Kaitseseisukord jäi esialgu kehtima Tallinnas, piirivööndis ja raudteede piirkonnas.
• 21.10.1933 astus Jaan Tõnissoni valitsuse asemel ametisse taas Konstantin Pätsi juhitud järjekordne valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Konstantin Päts, välisminister Julius Seljamaa, kohtu- ja siseminister Johan Müller, põllutööminister Nikolai Talts, majandusminister Karl Selter, haridus- ja sotsiaalminister Nikolai Kann, kaitseminister Paul Lill ja teedeminister Otti Sternbeck. Üsna suurte muudatustega püsis nimetatud valitsus ametis kuni 9. maini 1938.
• 24.10.1933 lasid politseinikud Saaremaal maha kohalike kommunistide juhi, põrandaaluse EKP Saaremaa organisatsiooni sekretäri Aleksander Ellami (sündinud 28.09.1897).
• 25.10.1933 kuulutas Riigikogu juhatus välja rahvahääletusel heakskiidetud põhiseaduse muutumise seaduse.
• 28.10.1933 registreeriti Kohtu- ja Siseministeeriumis Eesti Vabadussõjalaste Liit.
November 1933
• 19.11.1933 tegi riigivanem Konstantin Päts visiidi Riiga.
• 26.11.1933 läksid Baltisaksa Erakonnas juhtohjad kohalike natsionaalsotsialistide kätte.
Detsember 1933
• 05.12.1933 tunnistas Riigikogu saksa natsionaalsotsialistide liikumise Eesti riigikorra vastaseks.
• 06.12.1933 saadeti laiali Saksa Kultuurinõukogu.
• 07.12.1933 esitasid vabadussõjalased marksismivastast võitlust käsitleva eelnõu, mida aga Riigikogu ei võtnud arutusele. Eelnõu kohaselt tulnuks sotsialistlik partei keelu alla panna.
• 10.12.1933 esitasid Asunike Koondise kongressi delegaadid kindral Johan Laidonerile palve kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks.
• 17.12.1933 valisid vabadussõjalased oma Keskliidu kongressil riigivanemakandidaadiks Andres Larka. Riigivanema valimised olid kavandatud 22. ja 23. aprillile 1934. See Vabadussõjalaste Keskliidu kongress jäigi nende viimaseks.
• 21.12.1933 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis valitsusele õiguse keelustada kapitali väljaviimine Eestist.
1934
Jaanuar 1934
• 01.01.1934 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 124 769 inimest, sealhulgas meessoost 528 043 ja naissoost 596 726. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 123 734.
• 19.01.1934 võttis Riigikogu vastu maakondade ajutise korraldamise seaduse, mille alusel saadeti laiali maavolikogud ning maakonna esindusorganiks sai Siseministeeriumi alluvusse kuuluv maavalitsus.
• 22.01.1934 võttis Riigikogu vastu Riigikogu valimise seaduse. Mõni päev varem oli Riigikogu heaks kiitnud ka riigivanema valimise seaduse.
• 24.01.1934 hakkas kehtima muudetud põhiseadus, mille kohaselt sai Eestist presidentaalne riik. Viieks aastaks valitud riigivanem sai õiguse Riigikogu laiali saara, panna Riigikogu otsustele veto ja anda ise dekreedina välja seadusi. Riigikogu liikmete arv kahanes 50-le. Ühtaegu muutus riigivanem Konstantin Pätsi ametinimi, milleks sai nüüd peaminister riigivanema ülesannetes.
• 30.01.1934 valiti Johan Laidoner Eesti Olümpiakomitee juhatuse uueks esimeheks. Eelmine esimees Karl Akel oli tagasi astunud juba 1931. aasta lõpul ning Laidoner oli tegelikult juba siis juhatuse etteotsa asunud, esialgu küll juhatuse esimehe kohusetäitjana.
Veebruar 1934
• 27.02.1934 seati uue riigivanema kandidaatidena üles Johan Laidoner, Andres Larka, Konstantin Päts ja August Rei.
• 27.02.1934 esitas riigivanem Konstantin Päts Riigikogule kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, mis keelas sõjaväelastel osaleda poliitilistes ühendustes, teha poliitilist kihutustööd ning kandideerida Riigikogusse ja omavalitsustesse.
Märts 1934
• 01.03.1934 algas teine üleriigiline rahvaloendus, mille kohaselt oli Eesti rahvaarv 1 126 413. Neist 528 888 olid mehed ja 597 525 naised. Linnades elas 349 826 inimest (sealhulgas Tallinnas 137 792) ja maal 767 535 inimest. Eestlasi oli kogu rahvastikust 88,2%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,5 ja juute 0,4%.
• 05.03.1934 avati linna-, alevi- ja vallavalitsustes valimispunktid, kus sai anda toetusallkirju riigivanemakandidaatidele. Kandidaatidena olid registreeritud Konstantin Päts (esitaja Põllumeeste Kogu), Johan Laidoner (Rahvuslik Keskerakond ja Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit).
• 07.03.1934 määrati kaitsevägede kindralstaabi ülemaks kindralmajor Juhan Tõrvandi asemel kindralmajor Nikolai Reek.
• 12.03.1934 kuulutas Konstantin Päts sõjaväele tuginedes riigis kuueks kuuks välja kaitseseisukorra. Kindral Johan Laidoner nimetati kaitsevägede ülemjuhatajaks ja ühtaegu sisekaitseülema kohusetäitjaks. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, ligi 400 vabadussõjalast võeti kaitsepolitsei poolt vahi alla. Laidoner kui sisekaitseülem andis korralduse, millega keelustati poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid. Seda päeva võib lugeda Pätsi autoritaarse režiimi kujunemise alguseks (seda on nimetatud ka veretuks riigipöördeks).
• 16.03.1934 pidas oma viimase korralise koosoleku Riigikogu V koosseis, kinnitades ühtaegu riigivanema otsuse kaitseseisukorra kehtestamise kohta.
• 19.03.1934 andis riigivanem välja dekreedi, mis laiendas valitsuse õigusi omavalitsuste üle.
• 20.03.1934 allkirjastas riigivanem Konstantin Päts dekreedi, mis lükkas 3. maiks 1934 välja kuulutatud riigivanema ja Riigikogu valimised edasi kuni kaitseseisukorra tühistamiseni.
• 22.03.1934 keelas kohtu- ja siseminister Johan Müller oma otsusega Eesti Vabadussõjalaste Liidu tegevuse.
Aprill 1934
• 01.04.1934 otsustati seni ühine Kohtu- ja Siseministeerium lahutada kaheks iseseisvaks valitsusasutuseks ‒ Kohtuministeeriumiks ja Siseministeeriumiks.
• 04.04.1934 kirjutati Moskvas alla protokollile, millega pikendati 04.05.1932 sõlmitud Eesti ja NSV Liidu mittekallaletungi ja tülide rahulikul teel lahendamise lepingut kuni 31. detsembrini 1945. Protokollile kirjutasid alla Eesti saadik Moskvas Karl Tofer ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Maksim Litvinov. Peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts tunnistas protokolli kinnitatuks oma 11.06.1934 välja antud dekreediga. Nii protokoll kui ka mainitud dekreet avaldati 21.06.1934 ilmunud Riigi Teatajas.
• 24.04.1934 1934 saadeti Riigikogu liikmed suvepuhkusele, riigi juhtimise võttis üle riigivanem Konstantin Pätsi juhitud valitsus.
Mai 1934
• 02.05.1934 avati Tallinnas Ülemiste tsiviillennuväli.
• 11.05.1934 andis riigivanem oma dekreediga valitsusele õiguse vallandada omavalitsuste ametnikke.
• 25.05.1934 kehtestas riigivanem oma dekreediga koolireformi seaduse. Senine kaheastmeline üldhariduskool (6+5 aastat) muudeti kolmeastmeliseks (4+5+3). Ehk siis kokku pikenes üldhariduskoolis õppimise aeg ühe aasta võrra. Varasemale põhikoolile ja gümnaasiumile lisandus vaheetapina progümnaasium.
Juuni 1934
• 08.06.1934 moodustasid Riigikogu liikmed Aleksander Jõeäär, Maksim Unt ja Nigol Andresen marksistliku töörahva ühenduse.
• 15.06.‒17.06.1934 toimusid Tallinnas I Eesti mängud, millel osales üle 3500 sportlase. Riigivanem Konstantin Pätis oli andnud I Eesti mängudele ka riigipoolse toetuse, mida ta kinnitas 12.05.1934 kohtumisel mängude korraldustoimkonnaga.
Juuli 1934
• 01.07.1934 alustas tegevust Riigi Ringhääling, mis loodi 01.11.1924 asutatud osaühisuse Raadio-Ringhääling riigistamise ja ümberkujundamise teel. Otsus osaühisuse riigistamiseks tehti 13.06.1934.
August 1934
• 24.08.1934 pälvis toonane riigivanem ja hilisem president Konstantin Päts Pärnu linna aukodaniku tiitli. Päts oli Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil ka ainus, kes sellise tunnustuse osaliseks sai. Varasemalt, Tsaari-Venemaa ajal olid Pärnu aukodanikuks saanud 1886. aastal admiral Konstantin Possiet ja 1901 professor Friedrich Fromhold Martens.
• 25.08.1934 toimus valitsuse koosseisus ümberkorraldus. Seni ühes isikus toiminud kohtu- ja siseministri amet jagati kaheks ning kohtu- ja siseministri ametis olnud Johan Müllerist sai kohtuminister. Uue liikmena lülitus valitsusse siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Otsus ministeerium kaheks jagada tehti 1. aprillil 1934.
• 27.08.1934 1934 nimetati siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) ühtaegu peaministri asetäitjaks.
September 1934
• 07.09.1934 otsustas riigivanem Konstanton Päts 12. märtsil 1934 kehtestatud kaitseseisukorda pikendada aasta võrra.
• 15.09.1934 tegi siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) teatavaks, et edaspidi tuleb Riigikogu kokku ainult erakorralisteks istungjärkudeks, mis toimuvad üksnes valitsuse kutsel ja valitsuse kinnitatud päevakorra kohaselt.
• 15.09.1934 avati Tallinnas Kultuurkapitali rahaga ehitatud viiekorruseline Kunstihoone, mille arhitektideks olid Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans.
• 18.09.1934 asutati riigivanema dekreediga Informatsiooni- ja Propagandatalitus, mille juhiks nimetati Ants Oidermaa (Hans Oidermann).
• 26.09.1934 kiitis riigivanem oma dekreediga heaks Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talituse seadus, mille alusel talitus Siseministeeriumi juurde loodigi. Talituse ülesandeks sai informatsiooni andmine valitsuse ja tema asutuste tegevuse kohta ning riikliku ja rahvusliku propagandatöö korraldamine.
• 28.09.1934 toimus Riigikogu erakorraline istungjärk. Riigikogu esimeheks valiti Rudolf Penno.
Oktoober 1934
• 02.10.1934 katkestas siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) Riigikogu istungjärgu, ajendiks Riigikogus valitsuse suhtes tehtud kriitika ühiskondlik-poliitiliste piirangute pärast.
• 03.10.1934 teatas valitsus, et Riigikogu selles koosseisus enam kokku ei kutsuta. Riigikogu V koosseisu volitused lõpetati ametlikult küll alles 1. jaanuaril 1938, mil jõustus uus põhiseadus.
• 29.10.1934 andis riigivanem dekreedi keeleseaduse kehtestamise kohta.
November 1934
• 02.11.1934 asutati Eesti Inseneride Koda, mis juhatas sisse ülemineku korporatiivsetele kutsekodadele.
• 30.11.1934 algas Tallinnas kolm päeva kestnud Balti riikide välisministrite esimene konverents.
Detsember 1934
• 05.12.1934 kirjutas riigivanem alla dekreedile, mille alusel asuti looma riigikorrale ja avalikule julgeolekule ohtlike isikute kinnipidamiskohti.
• 18.12.1934 andis siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) välja sundmääruse, mille kohaselt pidid ajalehtedes ilmuvad kirjutised olema positiivse alatooniga ja kutsuma rahvast üles Eesti ülesehitamisele.
• 21.12.1934 andis siseminister välja uue sundmääruse, millega kehtestati perioodiliste trükiste eeltsensuur. Seda on peetud nn vaikiva ajastu alguseks.
1935
Jaanuar 1935
• 01.01.1935 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 127 928 inimest, sealhulgas meessoost 529 410 ja naissoost 598 518. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 124 769.
• 01.01.1935 algas nimede eestistamise aktsioon, mille käigus oli võimalik oma võõrapärane ees- ja ka perekonnanimi tasuta: Oma nime sai eestipäraseks muuta ka aastail 1919‒1934, kuid eraldi tasu eest, mistõttu kasutas seda võimalust neil aastatel vaid üle kahe ja poole tuhande inimese. Kui seni käis nimede eestatistamine Riigikohtu kaudu, siis 1935 alanud kampaaniaga tehti seda lihtsustatud korras, mille tulemusena eestistas oma nime koguni ligi 200 000 inimest. Paljuski aitas sellele kaasa 1934 loodud Nimede Eestistamise Liit, mida rahastas Riikliku Propaganda Talitus (kuni septembrini 1935 Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus).
• 03.01.1935 kehtestas siseminister keelemääruse, mille kohaselt tohtis kuulutustel, plakatitel, teadaannetel ja muudel sellelaadsetel puhkudel kasutada üksnes eesti keelt.
• 08.01.1935 suri Tallinnas südamerabandusse erukindralmajor Dimitri Lebedev (sündinud 28.07.1872), kes aastail 1921‒1927 tegutses kindralstaabi kursustel sõjanduserialade õppejõuna.
• 18.01.1935 valiti riigivanem Konstantin Päts Tallinna aukodanikuks.
Veebruar 1935
• 08.02.1935 kehtestati riigivanema dekreediga kinoseadus, mille eesmärk oli ekraanilt kõrvaldada „halvad ja rahvale negatiivselt mõjuvad filmid“.
• 13.02.1935 andis riigivanem Konstantin Päts välja dekreedi Riigi Majandusnõukogu asutamiseks. Nõukogu ülesanne oli nõustada valitsust majandus- ja ka sotsiaalküsimustes.
• 20.02.1935 sõlmisid koopereerunud Eesti töösturid ostutehingu suurkaupmees Grigori Jelissejeviga, kelle käest osteti 100 000 krooni eest Oru loss koos sinna juurde kuuluva pargiga. Loss kingiti seejärel Eesti Vabariigile ning sellest sai pärast renoveerimistöid ja osalist ümberehitust riigivanema suveresidents.
• 22.02.1935 registreeriti uus organisatsioon Isamaaliit, mida on peetud nn riigipoliitiliseks ühenduseks.
Märts 1935
• 05.03.1935 andis sisekaitseülema kohuseid täitnud siseminister Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) välja sundmääruse, mille alusel peatati kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevus.
• 28.03.1935 kirjutati Varssavis alla Poola ja Eesti kaubanduskokkuleppele.
Aprill 1935
• 02.04.1935 toimus osaühingu Raadio-Elektroonika Tehas (ka OÜ RET) asutamiskoosolek. Eelnevalt, 30.03.1935 oli Friedrich Olbrei, Karl Reinmanni ja Hans Võrgu taotlusel andnud asutamisloa majandusminister. Ettevõte eesmärgiks seati „igasugu raadio-, heliülekande, kino- ja kaugenägemise seadmete ning elektrotehnika aparaatide ja osade arendamine, valmistamine ja müük“. Kaubandus-Tööstuskojas registreeriti OÜ Raadio-Elektroonika Tehas juunis 1935. Põhikapitali suurus oli 35 000 ning suuremateks osanikeks Raadio-Kooperatiiv ja Hans Võrk. Juunis 1940 toimunud kommunistliku riigipöörde järel RET natsionaliseeriti.
• 10.04.1935 avati New Yorgis Ameerika‒Eesti Kaubanduskoda.
• 15.04.1935 avati Tallinnas Estonia puiesteel pidulikult Eesti Panga uus peahoone, mille projekteerisid arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann ning insener Ferdinand Adoff.
Mai 1935
• 05.05.1935 alustas riigivanem ravipuhkust Poolas, kus ta viibis kuni 07.06.1935.
• 08.05.1935 sõlmisid Eesti ja Hispaania kaubanduslepingu.
• 20.05.1935 asutati Postimuuseum, mis loodi toonase Eesti postiametkonna osana. Muuseumi juhatajaks sai Posti Peavalitsuse rahvusvahelise osakonna ametnik Julius Bleyer. 1940 nimetati Postimuuseum ümber Sidemuuseumiks ning 1945 viidi see Ajaloomuuseumi haldusalasse. 1947 otsustati Sidemuuseum sulgeda ja varad eri asutuste vahel laiali jagada. 1994 otsustas Eesti Post muuseumi taastada. 2009. aastast kuulub Postimuuseum Eesti Rahva Muuseumi koosseisu.
Juuni 1935
• 18.06.1935 sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväekokkuleppe, mille järel läks Läänemeri Saksa sõjalaevastiku kontrolli alla.
• 28.06.1935 plahvatas Petseris laskemoonaladu.
Juuli 1935
• 26.07.1935 sekvesteeris valitsus oma otsusega ajalehe Postimees. Teisisõnu pandi Postimehe vara kasutamine keelu alla ning Jaan Tõnissoni juhitud toimetus tõrjuti lehe juurest eemale.
August 1935
• 20.08.‒22.08.1935 oli riigivanem Konstantin Päts Soomes mitteametlikul visiidil.
September 1935
• 12.09.1935 pikendas riigivanem Konstantin Päts Eestis kehtestatud kaitseseisukorda veel ühe aasta võrra.
• 18.09.1935 kiitis riigivanem oma dekreediga heaks Riikliku Propaganda Talituse seaduse, mis ühtlasi tunnistas kehtetuks 26.09.1934 vastu võetud Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talituse seaduse. Uus talitus hakkas alluma otse peaministrile, kes nimetas ametisse ka talituse juhi. Riikliku Propaganda Talituse ülesandeks oli teadete andmine valitsuse ja tema asutuste tegevuse kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avaliku elu aktiviseerimine seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle. 05.10.1935 nimetati peaministri käskkirjaga talituse juhatajaks Ants Oidermaa.
Oktoober 1935
• 24.10.1935 keelas valitsus relvade väljaveo Itaaliasse, kes oli rünnanud Etioopiat. 12.11.1935 avaldas Itaalia protesti tema suhtes rakendatud sanktsioonide, sealhulgas Eesti kehtestatud keelu vastu
November 1935
• 26.11.1935 avati Tartus Küüni ja Riia tänava nurgal uus Apollo kino.
• 28.11.1935 hävis Tartus Tähe tänavas salapärastel asjaoludel puhkenud tulekahjus 434 istekohaga kino Bi-Ba-Bo, mis kandis aastail 1913‒1931 nime Ideal ja seejärel 1931‒1935 Capitol.
Detsember 1935
• 07.12.1935 arreteeris politsei vabadussõjalaste relvastatud riigipöördekatse korraldajad.
• 07.12.1935 asutati Eesti Kergejõustiku Liit, mille esimeheks valiti Juhan Kukk.
• 23.12.1935 moodustati Eesti Rahvuslik Jõukomitee, kes allus majandusministeeriumile ning jagunes uurimiste ja järelevalve büroodeks. Komitee tähtsamaks ülesandeks oli üldriiklike elektrifitseerimiskavade väljatöötamine ning sidepidamine ülemaailmse Energeetikakonverentsi Bürooga, mille liikmeks astus Eesti 1934. aastal. 1938 valmis komitees kava, kus seati põhieesmärgiks ülemaalise ühise elektrivõrgu loomine.
1936
Jaanuar 1936
• 01.01.1936 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 129 804 inimest, sealhulgas meessoost 530 262 ja naissoost 599 542. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 127 928.
• 01.01.1936 kinnitas riigivanem Konstantin Päts oma raadioläkituses, et põhiseaduse muutumise otsustab rahvahääletus.
Veebruar 1936
• 04.02.1936 võttis NSV Liidu piirivalve Peipsi järvel vahi alla 17 Iisaku valla kalurit.
• 05.02.1936 lendas üle Narva linna kolm NSV Liidu sõjalennukit, kelle pihta avasid Eesti relvajõud tule.
• 24.02.‒25.02.1936 toimus rahvahääletus, mis andis riigivanemale volitused kahekohalise Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Esimene koda moodustati üldiste valimistega ja oli 80-liikmeline, teine, 40-liikmeline koda esindas omavalitsuste ja kutsekodade ning riigivanema poolt nimetatud isikuid. Rahvuskogu peamine ülesanne oli välja töötada uus põhiseadus.
Märts 1936
• 05.03.1936 jõudis lõpule allveelaevade ehitamiseks tehtud korjanduse esimene etapp, mille käigus saadi kokku 192 131 Eesti krooni.
• 16.03.1936 jagati seni ühes isikus toiminud haridus- ja sotsiaalministri amet kaheks. Senine haridus- ja sotsiaalminister Nikolai Kann jätkas haridusministrina, valitsusse lisandus aga sotsiaalminister Oskar Kask.
• 24.03.1936 suleti Tallinnas Saksa Kristlike Noorte Meeste Selts, ajendiks salajaste sõjaliste õppuste korraldamine.
Aprill 1936
• 06.04.1936 asutati piimaühistute keskliit Võieksport, millega riik monopoliseeris või ekspordi.
• 29.04.1936 otsustati Tartu Ülikooli tehnikateaduskond üle viia Tallinna, millega pandi alus Tallinna Tehnikaülikooli avamisele.
Mai 1936
• 06.05.1936 algas kohtuprotsess vabadussõjalaste üle, mis kestis kuni 25.05.1936. Kohtualuseid oli 154, nn peasüüdlased mõisteti kuni 20 aastaks sunnitööle.
• 11.05.1936 astus Nikolai Kanni asemel haridusministri ametisse Aleksander Jaakson.
Juuni 1936
• 02.06.1936 astus Julius Seljamaa asemel välisministriks Karl Friedrich Akel.
• 05.06.1936 kehtestas riigivanem oma dekreediga isikumaksu.
• 15.06.1936 toimus Tallinna lähedal Männikul asunud laskemoonaladudes plahvatus, mille tagajärjel hukkus 60 inimest.
• 17.06.1936 kehtestati Eesti ja Soome vahel viisavabadus.
Juuli 1936
• 07.07.1936 lasti Šotimaal Barrow-in-Firnessi linnas tegutsenud firma Vickers-Armstrong Ltd laevatehases vette kaks Eesti Vabariigi tellitud allveelaeva, mis said nimeks Lembit ja Kalev.
• 16.07.1936 uppus Atlandi ookeanis Eesti heeringalaev Läänerand.
August 1936
• 01.08.‒04.08.1936 olid Eestis visiidil Soome president Pehr Evind Svinhufvud ja peaminister Toivo Mikael Kivimägi.
• 04.08.1936 tuli Kristjan Palusalu Saksamaal Berliinis toimunud suveolümpiamängudel vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks. Viis päeva hiljem, 09.08.1936 oli Palusalu sama edukas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, tulles taas esikohale ja koos sellega juba kahekordseks olümpiavõitjaks.
• 16.08.1936 tungis NSV Liidu lennuk Eesti õhuruumi ja maandus lühikeseks ajaks Narva jõe Eesti-poolsel kaldal.
• 30.08.1936 avati Järva-Madisel Anton Hansen Tammsaare ausammas.
September 1936
• 11.09.1936 pikendas riigivanem Konstantin Päts Eestis kehtinud kaitseseisukorda veel aasta võrra.
• 15.09.1936 avati Tallinna Tehnikaülikool, mille esimeseks rektoriks sai professor Paul Kogerman.
• 16.09.1936 kinnitas riigivanem oma dekreediga pensioniseaduse.
Oktoober 1936
• 07.10.1936 kinnitas riigivanem oma dekreediga teenetemärkide seaduse, millega asutati Riigivapi teenetemärk ja Valgetähe teenetemärk. Ühtlasi loeti riiklikeks autasudeks Kaitseliidu asutatud Kotkaristi teenetemärk ja Eesti Punase Risti Seltsi poolt asutatud Eesti Punase Risti teenetemärk. Teenete eest Vabadussõjas aastail 1919‒1925 välja antud Vabadusristi kohta sätestati, et seda võib uuesti annetada pärast sõja puhkemist välisvaenlasega ja selle annetamine lõpetatakse iga kord peale sõja lõppu.
• 09.10.1936 asutati Riigivapi ja Valgetähe teenetemärk.
November 1936
• 14.11.1936 sõitis kindralstaabi ülem Nikolai Reek ametlikule visiidile Berliini.
• 27.11.1936 kehtestas riigivanem dekreediga steriliseerimisseaduse, mis hakkas kehtima 01.04.1937. Seaduse kohaselt võis steriliseerida pärilikult vaimuhaigeid, nõdramõistuslikke, raskel kujul langetõbiseid ja isikuid, kellel on parandamatud, pärimuse teel edasiantavad rasked kehalised vead.
Detsember 1936
• 12.12‒14.12.1936 toimusid Rahvuskogu I koja valimised. Eelnevalt oli Konstantin Pätsi juhitud valitsus moodustanud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde. Opositsiooni kuulunud Rahvuslik Keskerakond, Asunike Koondis ja parempoolsed sotsialistid kutsusid üles valimisi boikoteerima ning 50 valimisringkonnas oma kandidaate üles ei seadnudki. Neis ringkondades kandideerinud 50 kandidaati pääses Rahvuskogusse ilma valimiseta. 30 valimisringkonnas, kus valimised siiski toimusid, oli osavõtt valimistest üsna kasin. Rahvuskogu II koja 40 liikmest nimetas 10 riigivanem ja 30 liiget valiti kohalike omavalitsuste, kutsekodade, kohtude, ülikoolid, kiriku, Kaitseliidu, Vabadusristi kavaleride ja saksa kultuuriomavalitsuse poolt.
1937
Jaanuar 1937
• 01.01.1937 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 130 143 inimest, sealhulgas meessoost 530 435 ja naissoost 599 708. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 129 804.
• 16.01.1937 avati Tallinnas Vabaduse väljaku veerel hotell Palace. Tegu oli pealinna esimese hoonega, mis kohe algselt hotelliks ehitati. Kinnistu ja hotelli omanik oli siis Johannes Mürk. Hotellihoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk.
• 26.01.1937 andis valitsus loa 200 poolaka toomiseks tööle põlevkivikaevandustes.
• 28.01.1937 sõlmisid Eesti ja Mehhiko sõpruslepingu, kus olid ära mainitud ka kahe riigi diplomaatilised suhted.
Veebruar 1937
• 02.02.1937 alustas Tallinnas Vabaduse väljaku veerel valminud Majaomanike Panga hoones tööd Nikolai Kultase kohvik.
• 03.02.1937 kinnitati maakondade uued vapid.
• 10.02.1937 kehtestati munade ekspordi monopol.
• 11.02.1937 võeti vastu uus sõjaväeteenistuse seadus.
• 18.02.1937 kogunes oma avakoosolekule Rahvuskogu; mille esimese koja juhatuse esimeheks sai Jüri Uluots ja teise koja juhatuse esimeheks Mihkel Pung.
• 19.02.1937 ülendati kaitseväe tervishoiuvalitsuse ülem sanitaarteenistuse kolonel Martin Jervan sanitaarteenistuse kindralmajoriks.
• 23.02.19378 esitas riigivanem Konstantin Päts Rahvuskogule arutamiseks uue põhiseaduse eelnõu.
• 26.02.1937 otsustas Rahvuskogu võtta riigivanema esitatud eelnõu uue põhiseaduse koostamise aluseks.
Märts 1937
• 01.03.1937 ülendati Sõjaringkonnakohtu esimees kolonel Nikolai Helk kindralmajoriks.
• 22.03.1937 sõlmisid Eesti, Soome ja Rootsi piiritusemüügi ja salapiirituseveo vastu võitlemise kokkuleppe.
Aprill 1937
• 16.04.1937 andis Riigi Majandusnõukogu loa tuua Eestisse võõrtööjõudu, kes suunati põllumajandusse ja põlevkivikaevandustesse.
• 20.04.1937 toimus Kilingi-Nõmme algkoolis kinofilmi näitamise ajal plahvatus, mille tagajärjel hukkus 17 õpilast.
Mai 1937
• 19.05.1937 võttis Rahvuskogu vastu keskkooliseaduse muutmise seaduse.
• 20.05.1937 algas üleriigiline majandusloendus.
• 30.05.1937 avati Rakvere Vallimäel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ausammas.
Juuni 1937
• 01.06.1937 jõudis allveelaevKalev Tallinna.
• 15.06.1937 avati Tallinnas Kaitseväe kalmistul Männiku laskemoonaladude plahvatuse ohvrite mälestusmärk.
• 18.06.1937 võttis Rahvuskogu vastu kutsehariduslike õppeasutuste seaduse.
• 19.06.1937 võttis Rahvuskogu esimene koda vastu põhiseaduse eelnõu.
• 19.06.1937 avas Pärnus uksed Rannahotell, mille olid projekteerinud arhitektid Olev Siinmaa ja Anton Soans.
Juuli 1937
• 22.07.1937võttis Rahvuskogu teine koda vastu põhiseaduse eelnõu. Osa eelnõu punkte oli heaks kiidetud juba 15. juulil 1937.
• 28.07.1937 kiitis Rahvuskogu üldkoosolek heaks uue põhiseaduse. Vastavalt uuele põhiseadusele seati sisse Vabariigi Presidenti ametikoht: „Vabariigi President on riigipea. Ta on riigivõimu ühtluse kandja ja riigi esindaja. Ta hoolitseb riigi välise puutumatuse ja sisemise julgeoleku ning riigi ja rahva üldise heaolu ja õigusliku korra säilitamise eest.“
Vabariigi President valiti põhiseaduse kohaselt ametisse kuueks aastaks. Uus Riigikogu oli aga kahetoaline ning koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Kusjuures rahvas valis üksnes Riigivolikogu, samas kui Riiginõukogu koosseisu kujundas sisuliselt Vabariigi President.
August 1937
• 11.08.1937 võttis Rahvuskogu vastu Vabariigi Presidendi valimise seaduse.
• 17.08.1937 kuulutas Konstantin Päts kui peaminister riigivanema ülesannetes välja uue põhiseaduse, mis jõustus 01.01.1938. Uues põhiseaduses oli öeldud: „Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõiguslikkude kodanikkude kaudu. Rahvas teostab riigivõimu: 1) Vabariigi Presidendi valimisega; 2) Riigivolikogu valimisega; 3) kohalikkude omavalitsuste esinduskogude valimisega; 4) rahvahääletusega. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses.“
• 17.08.1937 toimus Rahvuskogu pidulik lõppistung. 18. veebruaril 1937 esimest korda kokku tulnud Rahvuskogu jõudis oma tegevuse jooksul vastu võtta põhiseaduse ja seitse põhiseaduse rakendamise seadust. Rahvuskogu kiitis heaks ka Riigikogu ajutise kodukorra.
• 25.08.1937 asus Otto Sternbecki asemel teedeministriks Nikolai Viitak.
September 1937
• 03.09.1937 ilmus Riigi Teatajas uus põhiseadus. Ühes sellega muutus valitsuse eesotsas oleva Konstantin Pätsi ametinimetus, kellest sai nüüd riigihoidja. Siiani oli tema ametinimetuseks peaminister riigivanema ülesannetes.
• 12.09.1937 pikendati kaitseseisukorda veel aasta võrra.
• 24.09.1937 võeti riigihoidja dekreediga vastu ülikoolide seadus, millega anti valitsusele õigus nimetati ametisse ülikooli rektor.
Oktoober 1937
• 14.10.1937 valiti Tallinnas Isamaaliidu keskjuhatuse esimeheks Jüri Uluots.
November 1937
• 30.11.1937 kiitis Tartu Linnavalitsus heaks kaubamaja Passaaž projekti, mille autoriks oli arhitekt Arnold Matteus. Fortuuna tänavale rajatud Passaaž valmis järgmisel aastal. Passaaž koosnes kahest kumerast tiivast, mille vahele jäi 5,5 meetri laiune katmata käik, kuhu avanesid kaupluste uksed. Kokku said seal ruumid 77 väikekauplust.
Detsember 1937
• 20.12.1937 andis riigihoidja Konstantin Päts armu 18 vapsile, kelle hulgas olid ka kindralid Andres Larka ja Juhan Tõrvand.
• 21.12.1937 sõlmisid Eesti ja Hiina sõpruslepingu, kus olid ära mainitud ka kahe riigi diplomaatilised suhted.
• 29.12.1937 kuulutas riigihoidja Konstantin Päts oma otsusega lõppenuks Riigikogu V koosseisu volitused.
1938
Jaanuar 1938
• 01.01.1938 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 131 161 inimest, sealhulgas meessoost 530 923 ja naissoost 600 238. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 130 143.
• 01.01.1938 jõustus uus Eesti Vabariigi põhiseadus, mille Rahvuskogu üldkoosolek oli heaks kiitnud 28.07.1937 ning riigivanem välja kuulutanud 17.08.1937.
• 01.01.1938 alustas tegevust Tartu Ülikooli majandusteaduskond. Sinnani anti ülikoolis majandusõpet õigusteaduskonna alt.
• 03.01.1938 avati Tartu Turuhoone, mis sai küll II maailmasõja päevil tõsiseid kahjustusi, kuid tänu taastamisele on siiani säilitanud oma algse funktsiooni ja välimuse. Turuhoone projekteeris toonane Tartu linnaarhitekt Voldemar Tippel.
• 10.01.1938 moodustati Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde keskjuhatus.
• 19.01.1938 hukkus Peipsi järvel puhkenud tulevahetuses kaks riigipiiri ületanud NSV Liidu piirivalvurit.
• 28.01.1938 kuulutas riigihoidja Konstantin Päts oma dekreediga välja Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, mille kohaselt oli Eesti Teaduste Akadeemia ülesandeks „üldise ja eriti Eestit käsitleva teaduse edendamine, lähtudes eeskätt tegeliku elu vajadustest välja kasvanud küsimustest“. Seaduses sätestati, et Teaduste Akadeemial on 20 liiget, kellest esimesed 12 nimetab Vabariigi President. Konstantin Päts tegi seda küll 13.04.1938 riigihoidjana, sest astus Vabariigi Presidendi ametisse 24.04.1938.
Veebruar 1938
• 08.02.1938 võtsid NSV Liidu piirivalvurid Peipsi järvel kinni kaks Eesti piirivalvurit, kes toimetati koos nende küüdimehega üle riigipiiri Venemaa poolele ning lasti seal otse järvejääl maha. Ilmselgelt oli tegu kättemaksuaktsiooniga 19.01.1938 juhtunu eest.
• 18.02.1938 ülendati sõjavägede staabi ülem kindralmajor Nikolai Reek kindralleitnandi auastmesse. Samal päeval sai kindralleitnandiks ka sel ajal sõjaministri ametis olnud kindralmajor Paul Lill.
• 24.02.‒25.02.1938 toimusid VI Riigikogu Riigivolikogu valimised. Kuna riigis kehtis kaitseseisukord, oli poliitiliste parteide tegevus keelatud. Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid kaheksa päeva jooksul (19.‒26. jaanuarini) oma kandidaate üles seada. Iga kandidaadi eest tuli maksta kautsjon 250 krooni ning soovituse saamiseks oli vaja koguda 150 allkirja. 80 kohale seati üles 214 kandidaati.
Märts 1938
• 16.03.1938 kehtestati riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, mille järgi allus sõjavägede ülemjuhataja presidendile.
• 30.03.1938 asutati Tallinnas riigi kunstikoolide seaduse alusel Riigi Kunsttööstuskooli ümberkujundamisel nelja-aastase õppeajaga Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ning kolmeaastane Riigi Kõrgem Kunstikool.
Aprill 1938
• 03.04.1938 kinnitati valdade piiride korraldamise seadus, mille kohasel loodi senise 365 valla asemele 248 uut valda. Seadus jõustus 01.04.1939.
• 05.04.1938 nimetas riigihoidja Konstantin Päts ametisse 10 Riiginõukogu liiget.
• 07.04.1938 andis riigihoidja Konstantin Päts oma dekreediga välja Riigi Statistika Keskbüroo seaduse. Keskbüroo allutati jätkuvalt riigisekretärile, nagu seda nägi ette ka sinnani kehtinud Riigi Statistika Keskbüroo põhimäärus. Seaduse kohaselt olid keskbüroo ülesanneteks: 1) üleriigilise statistika korraldamine, eriti rahvastiku, põllumajanduse, üldmajanduse ja liiklemise alal; 2) üleriigiliste loenduste teostamine ja nende materjalide töötlemine; 3) riigi- ja omavalitsusasutiste statistiliste tööde ühtlustamine, metodoloogiline kontroll ning üldtöökavade kinnitamine; 4) töötletud statistiliste andmete avaldamine.
Seaduses sätestati veel, et Riigi Statistika Keskbüroo juurde moodustatakse Riigi Statistika Nõukogu, kelle võimkonda kuulub seisukoha võtmine põhimõtteliste küsimuste kohta statistiliste tööde korraldamise alal ning nende tööde ulatuse kohta. Nõukogu etteotsa asus riigisekretär.
• 13.04.1938 nimetas riigihoidja Konstantin Päts vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia esimesed 12 liiget ehk akadeemikut. Neist kuus ‒ Edgar Kant, Oskar Loorits, Julius Mark, Hendrik Sepp, Gustav Suits ja Jüri Uluots ‒ kuulusid humanitaarteaduste sektsiooni ning ülejäänud kuus ‒ Hugo Kaho, Paul Kogerman, Aleksander Paldrok, Ludvig Puusepp, Karl Schlossmann ja Ernst Öpik ‒ aga loodusteaduste sektsiooni. Ühtlasi nimetati Karl Schlossmann Teaduste Akadeemia presidendiks.
• 19.04.1938 kehtestati riigihoidja dekreediga trükiseadus ja koosolekuseadus.
• 20.04.1938 toimus Tartu Ülikooli nõukogu saalis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu esimene istung, kus muu hulgas valiti akadeemia asepresidendiks Julius Mark, humanitaarteaduste sektsiooni esimeheks Edgar Kant ja loodusteaduste sektsiooni esimeheks Paul Kogerman.
• 21.04.1938 toimus Riigikogu VI koosseisu avaistung. Riigivolikogu juhatuse esimeheks valiti Jüri Uluots ja Riiginõukogu juhatuse esimeheks Mihkel Pung.
• 24.04.1938 toimus Riigikogu VI koosseisu moodustanud Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu (40 liiget), samuti omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu (120 liiget) ühine koosolek Vabariigi Presidendi valimiseks. Kõik kolm kogu olid eelnevalt seadnud ainsaks kandidaadiks Vabariigi Presidendi ametikohale Konstantin Pätsi, mistõttu jäi 01.01.1938 jõustunud põhiseaduse kohaselt ära rahvahääletus. Kolme esinduskogu liikmete koguarv oli 240, kellest 219 andis oma hääle Pätsi poolt. Sellega tunnistas Valimiste Peakomitee senise riigihoidja Konstantin Pätsi valituks Vabariigi Presidendiks. Veel samal päeval ilmus üheleheküljeline Riigi Teataja, mis sisaldas vaid peakomitee otsust Vabariigi Presidendi valimise kohta.
Mai 1938
• 01.05.1938 anti seoses alevi kui institutsiooni kaotamisega 14 alevile linna õigused.
• 05.05.1938 võttis Riigikogu vastu amnestiaseaduse.
• 07.05.1938 vabastati amnestiaseaduse alusel vangistusest poliitvangid.
• 09.05.1938 astus ametisse Kaarel Eenpalu (Karl Einbundi) valitsus, mille koosseisu kuulusid peaminister Eenpalu kõrval veel siseminister Richard Veerma (Veerman), välisminister Karl Selter, kohtuminister Albert Assor, põllutööminister Artur Tupits, haridusminister Aleksander Jaakson, majandusminister Leo Sepp, sõjaminister Paul Lill, teedeminister Nikolai Viitak ja sotsiaalminister Oskar Kask. Nimetatud valitsus püsis ametis kuni 12. oktoobrini 1939.
Juuni 1938
• 23.06.1938 korraldas Kaitseliit Tallinnas Vabaduse väljakul suurparaadi, kus osales 15 600 kaitseliitlast ning millega juhatati sisse Eesti Vabariigi 20. aastapäeva pidustused.
• 23.06.‒25.06.1938 toimus Tallinnas XI üldlaulupidu, millel osales 569 kollektiivi kokku 17 502 laulja ja pillimängijaga. Kooride üldjuhtideks olid Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik, Verner Nerep ja Evald Aav. Orkestreid juhatas Raimund Kull.
Juuli 1938
• 06.07.1938 külastas Tallinna Soome siseminister Urho Kaleva Kekkonen.
August 1938
• 25.08.1938 avati Kehras sulfaattselluloosi tehas.
September 1938
• 10.09.1938 pikendati kaitseseisukorda taas aasta võrra.
• 19.09.1938 kolis president Konstantin Päts Kadriorus uutesse tööruumidesse vastvalminud presidendilossis.
Oktoober 1938
• 22.10.1938 toimus Tallinnas Kaubandus-Tööstuskoja saalis Eesti Teaduste Akadeemia pidulik avamine. Teaduste Akadeemia loodi 1938. aasta 28. jaanuaril vastu võetud dekreedi alusel ning esimesed akadeemikud nimetati sama aasta 13. aprillil
November 1938
• 06.11.1938 avati Pärnus 255 meetri pikkune raudbetoonist suursild.
Detsember 1938
• 03.12.1938 kuulutas president Konstantin Päts välja erapooletuse korraldamise seaduse, millega Eestis valis neutraliteedi.
• 19.12.1938 otsustas Teaduste Akadeemia täiskogu registreerida akadeemia juurde 1853. aastal asutatud Eesti Loodusuurijate Seltsi ja 1838. aastast tegutsenud Õpetatud Eesti Seltsi.
1939
Jaanuar 1939
• 01.01.1939 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 133 917 inimest, sealhulgas meessoost 532 417 ja naissoost 601 500. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 131 161.
• 03.01.1939 piiras valitsus alkoholi müüki restoranides ja rahvapidudel.
• 09.01.1939 sõlmisid Eesti ja NSV Liit kaubanduskokkuleppe.
• 24.01.1939 lisandus valitsuse koosseisu uus, propagandaministri ametikoht, kelleks nimetati Ants Oidermaa (Hans Oidermann).
Veebruar 1939
• 01.02.‒02.02.1939 kohtusid Leedus Kaunases Eesti, Läti ja Leedu välisministrid. Eesti esindus tegi seal muu hulgas teatavaks, et peab Balti ühtsuse pidevat rõhutamist ebasoovitavaks ega poolda enam termini „Balti liit“ kasutamist.
• 15.02.1939 suri Tallinnas Riigikohtu liige Martin Taevere (sündinud 19.10.1879).
• 18.02.1939 suri Tallinnas Riigikohtu liige Jaan Lõo (sündinud 25.01.1872).
• 22.02.1939 ülendati sõjavägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner kindrali auastmesse.
• 22.02.1939 valiti Eesti Teaduste Akadeemia täiskogul akadeemia auliikmeks EV president Konstantin Päts.
Märts 1939
• 06.03.1939 ostis valitsus ära Tallinnas tegutsenud saksa teatri hoone ning andis selle Eesti Draamateatri käsutusse.
• 10.03.1939 registreeriti Eesti Teaduste Akadeemia juures Akadeemilise Ajaloo Selts. Vastava otsuse tegi akadeemia täiskogu küll tagantjärele 20. märtsil 1939.
• 28.03.1939 esitas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele noodi, kus, viidates Nõukogu Venemaa ja Eesti vahel 02.02.1920 sõlmitud rahulepingu ning NSV Liidu ja Eesti vahel 04.05.1932 sõlmitud mittekallaletungi lepingu järgimisele, oli muu hulgas öeldud:
„Siit peaks olema ka selge, et igasugused „vabatahtlikud“ või välise surve all sõlmitud kokkulepped, mille tagajärjeks oleks Eesti Vabariigi sõltumatuse ja iseseisvuse kärpimine või piiramine, kolmandale riigile poliitilise, majandusliku või muu ülemvõimu loovutamine, sellele mingisuguste erakorraliste õiguste ja privileegide andmine nii Eesti territooriumil kui ka sadamates, tunnistaks Nõukogu valitsus lubamatuks ja kokkusobimatuks eelnimetatud, käesoleval ajal tema vastastikuseid suhteid Eestiga reguleerivate lepingute ja kokkulepete vaimu ja eeldustega, isegi nende kokkulepete rikkumiseks kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.
Käesolev avaldus tehakse siira heasoovlikkuse vaimus Eesti rahvale, et tugevdada tema julgeolekutunnet ja veendumust selles, et Nõukogude Liit on valmis vajaduse korral tegelikult tõendama oma huvi Eesti Vabariigi iseseisva riikliku olemasolu ja poliitilise ning majandusliku sõltumatuse säilitamise vastu, samuti selles, et Nõukogude Liit ei saa jääda osavõtmatuks pealtvaatajaks, kui tehakse avalikku või varjatut katset hävitada see iseseisvus ja sõltumatus.“
Aprill 1939
• 17.04.‒24.04.1939 viibis Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner Poolas, arutades muu hulgas võimalikku ühistegevust sõja puhkemisel.
Mai 1939
• 03.05.1939 tegi Saksamaa Balti ja Skandinaavia riikidele ettepaneku sõlmida Saksamaaga mittekallaletungi lepingud.
• 08.05.1939 registreeriti Eesti Teaduste Akadeemia juures Eesti Kodu-uurimise Selts.
Juuni 1939
• 07.06.1939 kirjutasid Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop alla Eesti ja Saksa mittekallaletungi lepingule, mille artikkel 1 kõlas nii:
Lepingu artiklis 1 kinnitati, et Eesti Vabariik ja Saksa Riik ei asu ühelgi juhul teineteise vastu sõdima ega mingit muud laadi vägivalda tarvitama.
Juhul kui mõni kolmas riik peaks alustama esimeses lõikes tähendatud iseloomuga aktsiooni ühe lepinguosalise vastu, teine lepinguosaline ei toeta mingil viisil seesugust aktsiooni.
• 25.06.1939 avati Pärnumaal Tahkurannas president Konstantin Pätsi auks tema sünnitalu maadel monument, mis koosnes alusest ja sellele püstitatud obeliskist, millele oli paigaldatud kuus pronksist bareljeefi. Mälestussamba autoriteks olid arhitekt Anton Soans ja skulptor Ferdi Sannamees.
• 26.06.‒29.06.1939 käis Eestis visiidil Saksa maaväe kindralstaabi ülem kindral Franz Halder.
Juuli 1939
• 12.07.1939 saabus Tallinna sadamasse Saksa raskeristleja Admiral Hipner. Saksa mereväelaste ja tallinlaste vahel puhkes mitmeid tänavakaklusi.
August 1939
• 23.08.1939 sõlmisid Saksa valitsus ja NSV Liidu valitsus Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungi lepingu, millele kirjutasid alla välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop. Lepiti kokku, et „lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikusest kallaletungist, nii eraldi kui ka koos teiste riikidega“.
Allakirjutajatest lähtudes on seda lepingut hakatud paljudes allikates nimetama Molotovi‒Ribbentropi paktiks ehk MRP-ks: MRP on lühend sõnadest M(olotovi)‒R(ibbentropi) p(akt).
Kui kogu lepingu tekst avaldati juba järgmise päeva ajalehtedes, siis avalikkuse eest hoiti kiivalt saladuses seda, et lisaks mittekallaletungi lepingule kirjutasid Molotov ja Ribbentrop alla veel ka lepingu salajasele lisaprotokollile, kus Soome, Baltimaad ja Poola jagati kahe suurriigi vahel nn huvisfäärideks ning mis otseselt riivas Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda. Nimetatud lisaprotokolli on ajaloos hakatud kutsuma MRP salaprotokolliks.
MRP salaprotokolli tekst oli järgmine:
Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni:
1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas.
2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel.
Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.
3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses.
September 1939
• 01.09.1939 alustasid Saksamaa väed sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja
Prantsusmaa kuulutasid selle peale Saksamaale sõja. Ajaloos on seda sündmust
peetud II maailmasõja alguseks. 17.09.1939 tungisid NSV Liit väed omakorda
Ida-Poolasse, tuues ettekäändeks vajaduse kaitsta Poolas elavaid vennasrahvaid
(ukrainlasi ja valgevenelasi). Tegelikult oli selline sündmuste käik ette nähtu
23.08.1939 sõlmitud Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungi lepingu ehk MRP
salajases lisaprotokollis. Teisisõnu jagati Poola alad Saksamaa ja NSV Liidu
vahel pooleks ning Poola riik lakkas olemas.
• 06.09.1939 otsustas Eesti Pank
siduda Eesti krooni Rootsi krooniga, kusjuures vahetuskursina võrdsustati 1
Eesti kroon 1 Rootsi krooniga. Sinnani oli Eesti kroon seotud Briti
naelsterlingiga.
• 08.09.1939 pikendas president Konstantin Päts kaitseseisukorda järjekordselt ühe aasta võrra.
• 26.09.1939 arutas EV Valitsus oma erakorralisel istungil NSV Liidu ultimatiivseid nõudmisi. Samas küsimuses kogunesid ühisistungile ka Riigivolikogu ja Riiginõukogu väliskomisjonid ja riigikaitsekomisjon. Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner soovitas NSV Liidu nõudmistele järele anda.
• 28.09.1939 allkirjastasid Saksamaa ja NVS Liidu välisministrid Joachim von Ribbentrop ja Vjatšeslav Molotov Saksamaa ja NSV Liidu sõprus- ja piirilepingu, mille samal päeval alla kirjutatud salajase lisaprotokolliga muudeti 23.08.1939 sõlmitud MRP salaprotokolli 1. punkti. Uues versioonis lepiti kokku, et Leedu riigi territoorium arvatakse NSV Liidu huvisfääri, teisalt aga Lublini vojevoodkond ja osa Varssavi vojevoodkonnast arvatakse Saksamaa huvisfääri.
• 28.09.1939 kirjutasid Ribbentrop ja Molotov alla veel ka Saksa‒Nõukogude konfidentsiaalsele protokollile, mis puudutas Saksamaa kodanike ja Saksa päritolu isikute lahkumist NSV Liidu huvipiirkonnast (ehk siis Baltimaadest ja Soomest). Protokolli sõnastus oli järgmine:
NSV Liidu valitsus ei tee mingisuguseid takistusi Saksamaa kodanikele ning teistele Saksa päritoluga tema huvipiirkonnas elavatele isikutele, kui nad soovivad Saksamaale või Saksa huvipiirkonda ümber asuda. NSV Liidu valitsus nõustub, et sellist ümberasumist teostatakse Saksa valitsuse volinikepoolt koostöös kohalike kompetentsete võimudega ning et sealjuures kindlustatakse emigrantide õiguslik omand.
Saksa valitsus võtab analoogse kohustuse tema huvipiirkonnas elavate Ukraina ja Valgevene päritoluga isikute suhtes.
• 28.09.1939 kirjutasid Eesti ja NSV Liidu välisministrid Karl Selter ja Vjatšeslav Molotov Moskvas alla NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise paktile. Et nimetatud lepingust lähtuvalt asusid NSV Liidu väeosad endale Eesti territooriumil baase rajama, on nimetatud pakti paljudes allikates nimetatud ka baaside lepinguks. Eesti ratifitseeris pakti 02.10.1939.
Tunnustades hakatuseks 02.02.1920 sõlmitud kahe riigi rahulepingut ning 04.05.1934 alla kirjutatud mittekallaletungi lepingut, leppisid osapooled paktis kokku järgmises:
I Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma teineteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigipoolt lepinguosaliste merepiiridele Balti meres või nende maapiiridele Läti Vabariigi kaudu, samuti pakti artiklis III tähendatud baasidele.
II NSV Liit Kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustel.
III Eesti Vabariik kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase sõjamerelaevastikule ja mõned aerodroomid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga. Baaside ja aerodroomide täpsed asukohad ja piirid määratakse kindlaks ning eraldatakse vastastikusel kokkuleppel.
Mereväebaaside ja aerodroomide kaitseks on NSV Liidul õigus pidada omal kulul baaside ja aerodroomide jaoks eraldatud piirkondades valjult piiratud arvu Nõukogude maaväe ja õhuväe relvastatud jõude, millise maksimaalne arv määratakse kindlaks erikokkuleppega.
IV Mõlemad lepinguosalised kohustuvad mitte sõlmima liite ega osa võtma koalitsioonidest, mis on sihitud ühe lepinguosalise vastu.
V Käesoleva pakti elluviimine ei tohi mingil määral riivata lepinguosaliste suveräänõigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklist korda.
Baaside ja aerodroomide jaoks eraldatud piirkonnad (vt artikkel III) jäävad Eesti Vabariigi territooriumiks.
VI Käesolev pakt jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisega. Nende ratifitseerimiskirjade vahetus leiab aset Tallinnas kuue päeva jooksul arvates käesoleva pakti allakirjutamise päevast.
Käesoleva pakti kehtivuse tähtaeg on kümme aastat, misjuures, kui üks lepinguosalistest ei tunnusta vajalikuks üles öelda seda pakti üks aasta enne tähtaja möödumist, jätkub viimase kehtivus automaatselt järgnevaks viieks aastaks.
VII Käesolev pakt on koostatud kahes algkirjas, eesti ja vene keeles, Moskva linnas 28. septembril 1939.
Vahetult pärast baaside lepingu sõlmimist kirjutasid Molotov ja Selter alla ka Nõukogude‒Eesti vastastikuse abistamise pakti konfidentsiaalsele protokollile, milles fikseeriti:
I On kokku lepitud, et ära hoida ja vältida katseid tõmmata lepinguosalisi praegu Euroopas käimasolevasse sõtta, on NSV Liidul õigus selle sõja kestel hoida aerodroomide ja baaside alla eraldatud piirkondades (vt pakti artikkel III) üksikute garnisonidena maa- ja õhuväe relvastatud jõude üldsummas kuni 25 000 meheni.
II Ajutiselt, kuni baasi väljaehitamiseni Paldiski linnas (vt pakti artikkel III), kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks arvates käesoleva protokolli allakirjutamise päevast,võivad Nõukogude sõjalaevad sisse sõita Tallinna sadamasse toiduainetega ja küttega varustamiseks ning seisuks. Selle õiguse lähim kasutamise kord määratakse kindlaks erikokkuleppega.
III Pakti artiklis I kokkulepitud abi antakse teise poole väljendatud soovil, misjuures mõlemapoolsel nõusolekul abiandmiseks kohustatud pool võib sõja korral teise poole ja kolmanda riigi vahel jääda erapooletuks.
IV Käesoleva pakti elluviimise järele valvamiseks ja sellejuures tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse pariteetlisel alusel segakomisjon, mis töötab välja korra oma asjaajamiseks.
• 28.09.1939 sõlmiti Moskvas veel NSV Liidu ja Eesti vahelisele kaubanduskäibe kokkulepe, millele kirjutasid alla NSVL väliskaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojan ja Eesti välisminister Karl Selter. Kokkuleppe esimene artikkel sätestas:
Lepinguosalised leppisid kokku tunduvalt laiendama nendevahelist kaubanduskäivet. Kooskõlas sellega moodustab NSV Liidu eksport Eestisse käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajal 18 miljonit Eesti krooni ja Eesti eksport NSV Liitu samuti 18 miljonit Eesti krooni.
Peale selle nähakse ette Nõukogude poolele õigus täiendavaks ekspordiks Eestisse 3 miljoni krooni suuruses summas passiivse saldo kustutamise arvel, mis tekkis käesoleva kokkuleppe sõlmimisele eelneval ajal.
Nimetatud kokkulepe jõustus 01.10.1939 ja selle kehtivus oli kuni 31.12.1940.
Oktoober 1939
• 02.10.1939 toimus Riigikaitse Nõukogu istung, kus anti soovitus 28.09.1939 Moskvas sõlmitud Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise leping ratifitseerida. President Konstantin Päts kirjutaski veel samal päeval alla otsusele, millega ratifitseeris NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vastastikuse abistamise lepingu.
Kõnealune Riigikaitse Nõukogu istung jäi ka viimaseks, mis on seda kummalisem, et 01.09.1939 oli ju alanud II maailmasõda (Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid selle peale Saksamaale sõja) ning 17.09.1939 oli ka NSV Liit Ida-Poolasse tunginud. Ehk siis Poola alad jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel pooleks ning Poola riik lakkas olemas.
Olgu lisatud, et aastail 1933‒1939 koos käinud Riigikaitse Nõukogu protokollid on avaldatud Urmas Salo koostatud raamatus „Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933‒1939“ (Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2013).
• 02.10.‒10.10.1939 toimusid Tallinnas läbirääkimised NSV Liidu sõjaväedelegatsiooniga, et kokku leppida nn vastastikuse abistamise lepingu rakendamise tingimustes.
• 04.10.1939 esitas Kaarel Eenpalu valitsus tagasiastumispalve.
• 05.10.1939 sõlmisid NSV Liidu ja Läti Vabariigi vastastikuse abistamise pakt (sarnaselt Eestiga 28.09.1939 alla kirjutatud baaside lepingule). Juba 10.10.1939 sõlmib NSV Liit analoogse lepingu ka Leedu Vabariigiga.
• 12.10.1939, tuginedes 28.09.1939 sõlmitud baaside lepingule, ilmusid Tallinna reidile NSVL merejõudude kolm esimest hävitajat. Kolm päeva hiljem, 15.10.1939 lisandus neile veel 12 sõjalaeva, millega Eesti sisuliselt blokeeriti mere poolt.
Päev varem, 11.10.1939 olid NSV Liidu ja Eesti sõjaväejuhid kokku leppinud üldise tsensuuri kehtestamises NSV Liidu relvajõudude liikumise kajastamisele. Alates 18.10.1939, mil NSV Liidu maaväed Eestisse marssisid, oli keelatud mis tahes teadete avaldamine Eestis viibivate Nõukogude vägede kohta.
• 12.10.1939 astus ametisse Jüri Uluotsa juhitud valitsusse. Uude valitsusse kuulusid: peaminister Jüri Uluots, siseminister August Jürima (Jürman), välisminister Ants (Anton, Hans) Piip, kohtuminister Albert Assor, põllutööminister Artur Tupits, haridusminister Paul Kogerman, majandusminister Leo Sepp, sõjaminister Nikolai Reek, teedeminister Nikolai Viitak, sotsiaalminister Oskar Kask ja propagandaminister Ants Oidermaa (Hans Oidermann). Uluotsa valitsus jäi viimaseks Eesti Vabariigi valitsuseks enne riigipööret, olles sunnitud tagasi astuma 21. juunil 1940.
• 15.10.‒16.10.1939 toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
• 17.10.1939 valiti Riigivolikogu juhatuse esimeheks Otto Pukk. Eelmine juhatuse esimees Jüri Uluots oli oma ameti maha pannud 12. oktoobril 1939 seoses valitsuse etteotsa asumisega.
• 17.10.1939 võttis sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner vastu määruse, millega keelati sidepidamine välismaaga telefoni ja raadio teel ning seati sisse kontroll posti-, telegraafi-, telefoni- ja muu sellelaadse suhtluse üle.
• 18.10.1939 ületasid Eesti riigipiiri NSV Liidu maaväed. Baaside lepingu alusel toodi kahe päevaga Eestisse 14 037 punaväelast, 283 tanki, 78 suurtükki, 54 soomusautot, 1950 veoautot ja muud tehnikat. Mõned kuud hiljem, ajavahemikul detsembrist 1939 veebruarini 1940 lisandusid neile NSV Liidu õhujõud ‒ 255 sõjalennukit koos neid teenindava personaliga.
• Samal päeval ehk 18.10.1939 evakueeriti Paldiskist kogu sealne elanikkond, aluseks Eestile pealesurutud baaside leping NSV Liiduga. Sealt alates muutus Paldiski suuremale osale Eesti rahvast kinniseks linnaks ja koos sellega NSV Liidu mereväe allveelaevaladele oluliseks tugipunktiks. Samal päeval saatis NSV Liit oma sõjaväelased ka muudesse Eestis loodud sõjaväebaasidesse.
• 18.10.1939 lahkusid Tallinnast laevaga esimesed riigi- ja baltisakslastest ümberasujad. Laev võttis pardale 458 reisijat (osadel andmetel oli reisijaid 464).
• 24.10.1939 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Türgis Johannes Markus, kes resideeris ise Budapestis.
November 1939
• 06.11.1939 suleti Eestis sakslaste gümnaasiumid ja keskkoolid.
• 30.11.1939 alustasid NSV Liidu väed pealetungi Karjala maakitsusel ning mujal NSV Liidu ja Soome piiril. Algas Talvesõda, milles osales ka sadakond eestlast ning mis kestis 1940. aasta 13. märtsi hommikuni. Ööl vastu 13.03.1940 sõlmiti NSV Liidu ja Soome rahuleping.
Detsember 1939
• 01.12.1939 andis Eesti teada, et jääb NSV Liidu ja Soome vahel puhkenud sõjas (nn Talvesõjas) neutraalseks. Samast päevast katkestati regulaarne reisiliiklus Tallinna ja Helsingi vahel.
• 07.12.‒08.12.1939 Tallinnas toimunud kõnelustel otsustasid kolme Balti riigi välisministrid, et Eesti, Läti ja Leedu järgivad ranget neutraliteeti suhtumises NSV Liidu ja Soome vahel puhkenud Talvesõjasse ning jäävad erapooletuks ka Rahvasteliidus kavandatud hääletusel.
• 11.12.1939 kaaperdasid Saksa merejõud reisi- ja kaubalaeva Estonia, mis sõitis sel ajal Tallinna ja Stockholmi vahet. Laeval oli 161 reisijat, sealhulgas 105 Poola põgenikku. Saksa mereväe miinilaev suunas Estonia koos meeskonna ja reisijatega Saksamaale Swinemünde sadamasse, kus poolakad ja kaubalast minema toimetati. Laeva hoiti Saksamaal kinni mitu nädalat. Estonia jõudis kapten Robert Krabo (1883‒1967) juhtimisel läbi Stockholmi tagasi Tallinna alles 06.02.1940 õhtul.
• 14.12.1939 mõistis Rahvasteliit oma resolutsiooniga hukka NSV Liidu vaenutegevuse Soome vastu ning heitis NSV Liidu oma liikmeskonnast välja. Kolme Balti riigi esindajad jäid nädal varem sõlmitud kokkuleppe kohaselt hääletamisel erapooletuks.