1940
Jaanuar 1940
• 01.01.1940 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 121 939 inimest. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 133 917.
• 23.01.1940 võttis Riigikogu vastu rahvatervishoiu korraldamise seaduse.
Veebruar 1940
• 24.02.1940 toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi aastapäeva paraad, mis kestis koos presidendi kõne ja väeosade jalgsimarsiga kokku vaid 25 minutit.
• 24.02.1940 avati pidulikult Rakvere mõisa juurdeehitusena rajatud teatrihoone, mida tähistati aktuse, kontserdi ja nn pitsballiga. Järgmisel päeval, 25.02.1940 esietendus teatris August Kitzbergi draama „Tuulte pöörises“.
Märts 1940
• 12.03.1940 hilisõhtul, ööl vastu 13. märtsi sõlmiti NSV Liidu ja Soome rahuleping, mille tulemusena lõppes 13.03.1940 hommikul üle saja päeva kestnud Talvesõda. Rahulepinguga loovutas Soome NSV Liidule Karjala maakitsuse, sealhulgas Viiburi linna ja kogu Laadoga järve läänekalda, ning mitu saart Soome lahes. Lisaks andis Soome oma Hanko poolsaare NSV Liidule 30 aastaks rendile sinna sõjaväebaasi rajamiseks.
Soome poolel langes Talvesõjas 20 396 võitlejat, teadmata kadunuks jäi 1434 ja haavata sai 43 557 inimest. NSV Liit kaotas langenutena 53 522 võitlejat, kadunuid oli 16 308 ja haavatuid 163 772, lisaks veel kümned tuhanded külmavõetud ja haigestunud.
• 18.03.1940 otsustas Eesti valitsus evakueerida kiiresti elanikud koos oma vallasvaraga Paldiskist, Osmussaarelt ja mujalt, kuhu NSV Liidu väeosad oma baase rajasid.
Aprill 1940
• 09.04.1940 võttis Riigikogu vastu Informatsiooni Keskuse seaduse, mis kuulutati välja 22.04.1940. Seaduse kohaselt moodustati Informatsiooni Keskus seni toiminud Riikliku Propaganda Talituse asemele. Valitsuse juures tegevust alustanud Informatsiooni Keskuse ülesandeks olid riikliku ja rahvusliku meelsuse süvendamine ja levitamine; seltskondliku
tegevuse arendamine; informatsiooni teostamine; ajakirjandust, raadiosaadet, filmi ja teisi sellelaadilisi alasid puudutavate küsimuste korraldamine. Presidendile jäi õigus panna Informatsiooni Keskusele eriülesandeid.
Informatsiooni Keskuse juhatajaks nimetati Ants Oidermaa, kes ühtlasi kuulus portfellita ministrina valitsusse (teda nimetati ka propagandaministriks). Keskuses moodustati kaks osakonda. Teadete osakonna ülesandeks oli informatsiooni korraldamine, eriti ajakirjanduse varustamine informatsiooniga; raadio saatealal juhendite andmine; avalikkuse informeerimisel esilekerkivate vajaduste kooskõlaline lahendamine.
Ühiskondliku osakonna ülesandeks jäid seltskondliku tegevuse edendamine, eriti seltskondlike ja noorsoo-organisatsioonide tegevuse arendamine ja suunamine riikliku meelsuse ja rahvusliku iseteadvuse süvendamisel; riiklikele ja rahvuslikele üritustele nende algatamisel ja teostamisel kaasaaitamine; rahva vaba aja kasuliku veetmise edendamine; filmiala arendamisele kaasaaitamine.
• 19.04.1940 lõpetas president Konstantin Päts Riigikogu VI koosseisu kevadise istungjärgu. Rohkem Riigikogu see koosseis enam kokku ei tulnudki. Punavägede toel juunis 1940 toimunud kommunistliku riigipöörde järel saadeti Riigikogu VI koosseis koos oma kahe kojaga, Riigivolikogu ja Riiginõukoguga ametlikult laiali küll alles 05.07.2020.
• 26.04.1940 valis Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri akadeemia auliikmeks.
Mai 1940
• 15.05.1940 anti Pakri, Osmussaare, Tahkuna, Ristna, Kõpu ja Sõrve tuletorn Eestisse rajatud NSV Liidu sõjaväebaaside käsutusse.
Juuni 1940
• 08.06.1940 kirjutati Moskvas alla Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste vahelisele leppele, milles fikseeriti üldised administratiivtingimused NSV Liidu relvajõudude viibimiseks Eesti territooriumil. Kaks päeva hiljem ehk 10. juunil kirjutas president Konstantin Päts alla otsusele, millega mainitud lepe ratifitseeriti.
• 09.06.1940 andsid NSV Liidu kaitse rahvakomissar marssal Semjon Timošenko (1895‒1970) ja kindralstaabi ülem marssal Boriss Šapošnikov (1882‒1945) välja direktiivi Eesti Vabariigi täielikuks blokeerimiseks ja okupeerimiseks.
• 14.06.1940 alustasid NSV Liidu relvajõud kolme Balti riigi ‒ Eesti, Läti ja Leedu ‒ täielikku hõivamist.
• 16.06.1940 esitas NSV Liidu valitsus Eesti Vabariigi valitsusele noodi, nõudes uue valitsuse moodustamist ja täiendavate väeosade Eestisse suunamist, et „kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele, mis paigutatakse Eesti tähtsamatesse keskustesse ‒ küllaldases suuruses selleks, et teha võimalikuks pakti tegelik ellu rakendamine ning vältida võimalikke provokatsioone Eestis asuvate Nõukogude garnisonide vastu“.
• 16.06.1940 ehk vahetult pärast NSV Liidu valitsuse nooti esitas Jüri Uluotsa valitsus tagasiastumispalve.
• 17.06.‒18.06.1940 okupeerisid NSV Liidu väed täielikult Eesti.
• 18.06.1940 kuulutas sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud. Eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine.
• 21.06.1940 toimunud kommunistliku riigipöörde hilisõhtul kirjutas EV president Konstantin Päts alla käskkirjale Johannes Varese juhitud nn rahvavalitsuse ametisse määramise kohta ning see kuulutati välja raadioeetris. Vormiliselt oli algselt tegu EV Valitsusega, mis vastavalt Riigivolikogu 21.07.1940 otsusele jätkas kui ENSV Valitsus. 25. augustil 1940 asus Varese juhitud valitsuse asemele NSV Liidu eeskujul loodud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Johannes Lauristini juhtimisel. Johannes Varese juhitud valitsusse kuulusid:
peaminister Johannes Vares; peaministri asetäitja Hans Kruus; haridusminister Johannes Semper; kohtuminister Boris Sepp; majandusminister Juhan Narma (Nihtig); põllutööminister Aleksander Jõeäär; siseminister Maksim Unt; sotsiaalminister Neeme Ruus; sõjaminister Tõnis Rotberg; teedeminister Orest Kärm; välisminister Nigol Andresen.
Ehkki nime poolest oli tegu Eesti Vabariigi Valitsusega, ei olnud sel enam mingit pistmist iseseisva riigi valitsusega. Teisisõnu oli Punaarmee toetusel läbi viidud kommunistlik riigipööre Eestis. Leedu Vabariiki tabas sama saatus 17. juunil 1940 ja Läti Vabariiki 20. juunil 1940.
• 21.06.1940 toimusid punaarmeelaste toel mitmel pool Eestis meeleavaldused, näitamaks rahva toetust valitsuse väljavahetamisele.
• 22.06.1940 esines Johannes Vares eelmisel õhtul ametisse nimetatud valitsuse deklaratsiooniga, milles teatati põhiseadusliku Riigivolikogu ja Riiginõukogu laialisaatmisest. Vares ütles muus hulgas: „Eile kujundati uus Eesti Vabariigi valitsus. See astus rahvavaenulise Valitsuse asemele, kes ei suutnud ega tahtnud kindlustada õiget sise- ja välispoliitikat, millist vajas eesti rahvas. Endine valitsus ei olnud võimeline ega tahteline ausalt ellu viima Nõukogude Liidu ja Eesti vahelist vastastikuse abistamise pakti, mis päästis meie kodumaa sõjatulekahjust ja mis tagab Eestile rahu ja ta piiride julgeoleku. /.../ Uus valitsus seab endale ülesandeks puhastada riiklikku aparaati kuritahtlikest, laostavaist ollustest; tööliste, talupoegade ja töötava haritlaskonna organisatsioonide abiga teostada otsustavat võitlust bürokratismi ja riigiaparaadi ülekulutuste vastu, asendades mandunud, laostunud ja bürokraatlikud elemendid rahva mitmesugustest kihtidest tulevate värskete jõududega, et muuta valitsemisaparaati ausaks, vähekulukaks ja rahva tarvetele vastavaks.“
• 22.06.1940 vabastas president Konstantin Päts kindral Johan Laidoneri sõjavägede ülemjuhataja ametist.
• 22.06.1940 moodustati Eestimaa Töölisühingute Keskliidu ajutine juhatus, kes võttis nädal hiljem, 28.06.1940 vastu otsuse organiseerida ametiühingud ümber tootmisprintsiibi alusel ning Eestimaa Töölisühingute Keskliit nimetati ümber Eestimaa Ametiühingute Keskliiduks, mille etteotsa asus Aleksander Aben.
• 27.06.1940 keelustati Kaitseliit.
• 29.06.1940 pandi presidendi käskkirjaga sisekaitseülema ülesanded toonasele siseministri abile Harald Habermanile. Sinnani, alates maist 1938 täitis sisekaitseülema ülesandeid politseitalituse direktor. 25.08.1940, mil Johannes Varese juhitud valitsuse vahetas välja nüüd juba ENSV Rahvakomissaride Nõukogu, küll sisekaitseülema ametikoht kaotati; kuid Habermani volitused sisekaitseülemana kestsid esialgu edasi vähemalt septembrini 1940.
Juuli 1940
• 03.07.1940 moodustati 1921. aastal loodud Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu (EKNÜ) taastamiseks organiseerimiskeskus, mis veel sama kuu lõpus nimetati EKNÜ Keskkomiteeks ning mille juhiks määrati Erich Tarkpea.
• 05.07.1940 asus Johannes Varese valitsuse kohtuministriks Friedrich Niggol, enne teda oli selles ametis välja Boris Sepp.
• 5.07.1940 saadeti laiali VI Riigikogu. Sellekohase otsuse langetas Johannes Varese juhitud valitsus, kes samal päeval kuulutas välja ka uued Riigivolikogu valimised.
• 09.07.1940 langetas Johannes Varese juhitud valitsus salajase otsuse, millega peeti vajalikuks, et Eesti Pank võimaldaks NSV Liidu Riigipangale intressita ajutist krediiti kogusummas kuni 10 miljonit Eesti krooni. Analoogsed salajased otsused tehti veel ka 13.07.1940 ja 17.08.1940, millega suurendati NSV Liidu Riigipangale pakutavat krediiti kokku kuni 20 miljoni Eesti kroonini. Eesti Pank esitas küll esimeste otsuste peale protestikirja, viidates oma põhikirjale, mis keelab valitsusel jagada Eesti Pangale erikorraldusi, kuid seda ei võetud arvesse.
• 10.07.1940 lõppes Riigivolikogu valimisteks kandidaatide esitamise tähtaeg. Sama päeva hommikul anti teada, et kõik kandidaadid peavad lõunaks esitama oma valimisprogrammi. Sellega sisuliselt kõrvaldati võimu haaranud Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaadid, keda oli algselt kokku 80. Neist 17 sunniti nn vabatahtlikult loobuma, 1 vahistati ja 58 kuulutati valimiskomisjonide poolt kõlbmatuiks.
• 14.07.‒15.07.1940 toimusid Riigivolikogu valimised.
• 17.07.1940 kirjutas Konstantin Päts EV presidendina alla dekreedile, millega likvideeriti alates 20. juulist 1940 Eesti Teaduste Akadeemia.
• 18.07.1940 puhkes Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud Eesti-Läti jalgpallimaavõistluse järel puhkes võimas rahvuslik meeleavaldus. Maavõistlus, mille Eesti võitis tulemusega 2:1, jäi kuni Eesti taasiseseivumiseni rahvusmeeskonna viimaseks kohtumiseks. Staadionile oli kogunenud üle 10 000 pealtvaataja, kellest osa olid põues kaasa võtnud sinimustvalge rahvuslipukese või siis saanud selle enne staadionile sisenemist rahvuslikult meelestatud aktivistide käest. Lipukesi lehvitati ergutushüüete saatel Eesti meeskonna rünnakute ajal.
Jalgpallikohtumise lõppedes tervitati Eesti meeskonda Eesti hümniga, millega ühines pealtvaatajate paljuhäälne koor. Rahvas ei tahtnud pärast võidukat kohtumist laiali minna ning osa rahvamassist võttis staadionilt suuna presidendilossi suunas. Paraku lossini meeleavaldajad ei jõudnud, sest Kadrioru pargis olid valvel punaväelased, kes asusid soomusautode toel rahvast laiali ajama.
Meeleavaldusele järgnesid massilised arreteerimised, vahistati suur osa Eesti Jalgpalliliidu ja Eesti Spordi Keskliidu juhatusest. Teiste seas arreteeriti näiteks nimekas riigitegelane Ado Anderkopp (1894‒1941), kes võeti vahi alla 22. juulil 1940, mõisteti hiljem surma ja hukati.
• 19.07.1940 kirjutas president Konstantin Päts alla Eesti Panga ja Riigihoiukassa moratooriumi seadusele, millega anti majandusministrile õigus oma otsusega kehtestada Eesti Panga ja Riigihoiukassa suhtes moratoorium. Moratooriumi kehtimapanekul on majandusministril õigus laiendada Eesti Pangale ja Riigihoiukassale krediitasutiste moratooriumi kohta kehtivaid eeskirju vajalikus ulatuses. Ühtlasi sai majandusminister õiguse anda Eesti Pangale ja Riigihoiukassale erilisi juhendeid nende poolt teostatavate operatsioonide alal. See oli otsene vastus Eesti Panga kirjale, milles protestiti krediidi pakkumise vastu NSV Liidu Riigipangale. Vahetult enne seda, 17.07.1940 teatas Eesti Panga president Jüri Jaakson, et lahkub ametist. 19.07.1940 kinnitati aga uueks Eesti Panga presidendiks Juhan Vaabel.
• 21.07.1940 kogunes avaistungile vastvalitud Riigivolikogu, kes võttis vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega senine Eesti Vabariik kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
• 22.07.1940 vabastati juba varem oma võimu kaotanud ja sisuliselt koduarestis viibinud president Konstantin Päts ametlikult ametist. Samal päeval esitas ENSV Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogu palve võtta Eesti vastu NSV Liidu koosseisu.
• 22.07.1940 võttis ENSV Riigivolikogu vastu deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu, mis sai aluseks Eesti inkorporeerimisele NSV Liidu koosseisu.
• 23.07.1940 allkirjastas toonane USA riigisekretäri kohusetäitja Sumner Welles (1892‒1961) USA valitsuse nimel deklaratsiooni, milles tauniti NSV Liidu tegevust Eesti, Läti ja Leedu poliitilise iseseisvuse ning territoriaalse terviklikkuse likvideerimisel. „Ameerika Ühendriikide rahvas on vastu röövtegevusele, olenemata sellest, kas seda viiakse ellu jõudu kasutades või jõuga ähvardades. Samuti on vastu igasugusele sekkumisele ühe ükskõik kui võimsa riigi poolt mis tahes teise, ükskõik kui nõrga suveräänse riigi siseasjadesse,“ öeldi Wellesi deklaratsioonina tuntuks saanud avalduses. Olgu lisatud, et USA ei tunnistanud kunagi Eesti inkorporeerimist NSV Liidu koosseisu.
• 23.07.1940 võttis Riigivolikogu vastu deklaratsiooni maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks. Selle tekst kõlas järgmiselt:
„Deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks
Aastasadasid vaevles eesti talupoeg. Teda sunniti painutama oma selga mõisnikkude ees. Ta kannatas parunite kubjaste peksu.
Ei vähenenud töötava talurahva hädad ka eesti kapitalistide võimuletulekuga. Ta kannatab maataoleku ja maapuuduse all, kannatab ränkade ja ebaõiglaste maksude ja raske võlakoorma all pankadele ning liiakasuvõtjatele. Teda ekspluateerivad suurtöösturid ja kaupmehed. Tema töö arvel rikastub käputäis nurjasöödikuid ning rahamehi.
Nüüd on tulnud lõpp sellele koledale ja painajalikule minevikule. Nüüdsest peale on eesti talupoeg vaba enda maal, mis vabastatud tagurlise klike võimu alt. Nüüdsest peale on töölised, talupojad ja töötav intelligents ise ainsad Eesti riigi täieõiguslikud peremehed.
Juhituna töötava talurahva tõelistest huvidest ja väljendades kogu töötava rahva tahet, Riigivolikogu otsustab:
Kogu maa ühes selle põue varadega, kõik metsad, järved ja jõed kuulutatakse kogu rahva omanduseks, s. o. riigi omanduseks.
Maade suuruseks, mis antakse iga töötava talupoja kasutada, määratakse ülemmäär 30 hektaari. Kõik maade ülejäägid, mis ületavad selle suuruse, arvatakse riiklikku maatagavarasse selleks, et riigil võimalik oleks abistada maata ja vähese maaga talupoegi nende maaga varustamisel.
Nüüdsest peale meie maal ei ole ja ei saa olema kohta parasiitidele-kurnajatele ega nende käsikutele.
Maa, mis praegu on töötavate talupoegade valduses, samuti maad, mida riik annab maata ja vähese maaga talupoegadele, kinnistatakse töötavate talupoegade põliseks pidamiseks. Igasugused katsed haarata talupoegade isiklikku omandust või vastu töötavate talupoegade tahtmist neile peale sundida kolhoosidesse organiseerimist, tõkestatakse otsustavalt, kuna need on kahjulikud riigi ja rahva huvidele.
Riigivolikogu otsustab kustutada talurahvalt kõik väljaostu maksud, mis seoses varem läbiviidud maareformiga.
Riigivolikogu teeb Valitsusele ülesandeks arutada küsimust abinõude üle, mis tuleksid tarvitusele võtta kergendusteks kõigi muude võlakohustuste järele, millised koormavad põllumeeste ja kalurite majapidamisi, samuti ebaõiglaste maksude äramuutmise üle kui ka abinõude üle maksukoorma kergendamiseks kogu töötavale elanikkonnale.
Riigivolikogu otsustab kustutada töötavatelt talupoegadelt kõik maksuvõlad ja administratiivkorras pealepandud trahvid.
Parasiitliku ekspluataatorliku maapidamise lõpetamine ja sel alusel antav riiklik abistamine maata ja vähese maaga talupoegade varustamiseks maaga tähendavad, et talurahva näljale ja viletsusele, neile kapitalismi poliitilise ja majandusliku valitsemise alalistele kaaslastele, on tehtud lõpp.
Elagu Eesti töötav rahvas, ainus kogu maa seaduslik peremees!
Elagu tööliste ja talupoegade vankumatu liit!“
• 23.07.1940 võttis Riigivolikogu vastu veel teisegi deklaratsiooni, mis puudutas pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimist:
„Deklaratsioon pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta
Pangad ja tööstuslikud suurkäitised olid eesti kapitalistidele ning suurmaaomanikele töötava rahva väljakurnamisvahendeiks.
Käputäis söödikuid ja spekulante läks rasva ning rikastus tööliste, talupoegade, käsitööliste ning töötava intelligentsi töö arvel.
Rahva varad kuhjusid vabrikantide, tehasteomanike, pangahärrade taskutesse.
Töötajad tehti puupaljaks, tööpuudus ‒ sellega seoses täielik kindlusetus ning hirm homse päeva ees ‒ säärane on olnud senini eesti tööliste saatus. Riigi majanduslik elu jõudis väljapääsmatusse ummikusse.
Riigivolikogu valimistel, millest osa võttis kogu rahvas, Eestimaa töötav rahvas nõudis, et eesti töölistel oleks tööd, inimväärsed elutingimused ning et nad jäävalt saaksid vabastatud tööpuuduse koledusest.
Oma miitinguil ja koosolekuil töörahvas tõstis üles küsimuse pankade ja tööstuslike suurkäitiste natsionaliseerimisest.
Vastu tulles neile rahva õiglastele nõudmistele ning selleks, et kaotada ühe inimese kurnamine teise poolt ning võtta igaveseks söödikute, vabrikantide, tehasteomanike ja pangahärrade võim töötava rahva üle, Riigivolikogu kuulutab välja kogu Eestimaa territooriumil pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise.
Nüüdsest peale kuulutatakse kogu rahva omanduseks, s. o. riigi omanduseks kõik pangad ühes nende varandustega, kõik tööstuslikud suurkäitised, kaevandused ning transportettevõtted.
Nüüdsest peale Eestimaa töörahval on käes enda majanduslikuks vabastamiseks võimsad vahendid ‒ pangad ja suurtööstus. Sellega luuakse tingimused rahvamajanduse kiireks tõusuks, mida tagab vabrikute ja tehaste peremeesteks saavate tööliste vaba töö.
Riigivolikogu on veendunud, et see otsus vastab täiesti rahva ja riigi huvidele ning kutsub üles kõiki töölisi ja teenijaid pidama revolutsioonilist distsipliini ning üles näitama ennastsalgavat tööd selleks, et uus kord saaks lõpliku võidu.
Riigivolikogu teeb Valitsusele ülesandeks viivitamata koostada ning kinnitada natsionaliseerimisele kuuluvate ettevõtete nimekiri.“
• 23.07.1940 võttis Riigivolikogu õhtul kell 19 vastu otsuse president Pätsi vabastamisest. Otsus oli sõnastatud nii:
„Ära kuulanud Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi palve volituste mahapaneku kohta, otsustas Riigivolikogu palve rahuldada ja panna Vabariigi Presidendi kohuste täitmine Peaministrile dr. Johannes Varesele.“
• 26.07.1940 kinnitas Johannes Varese juhitud valitsus natsionaliseerimisele kuuluvate pankade nimekirja, kuhu oli arvatud nii Eesti Pank kui ka lisaks veel 102 kommertspanka ja muud krediidiasutust.
• 27.07.1940 ilmus Pärnu Päevalehe viimane number. Lehe viimane vastutav toimetaja oli Karl Eerme (1905‒1975).
• 31.07.1940 ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teataja viimane number, mille juhatas sisse Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta.
August 1940
• 03.08.1940 otsustas Johannes Varese valitsus kehtestada ENSV territooriumil alates 05.08.1940 Moskva kellaaja, mis tähendas tunniosuti edasilükkamist ühe tunni võrra ööl vastu 5. augustit 1940. Sinnani oli Eestis alates 1921. aastast kasutusel Ida-Euroopa aeg.
• 06.08.1940 Moskvas toimunud NSVL Ülemnõukogu VII istungjärgul otsustati ENSV võtta NSV Liidu koosseisu. Sellekohase palve esitas oma kõnes Johannes Lauristin. Sisuliselt viidi sellega lõpule Eesti annekteerimine NSV Liidu poolt. 3. augustil 1940 oli sama saatus tabanud Leedu Vabariiki ja 5. augustil 1940 Läti Vabariiki.
• 11.08.1940 lasksid punaaktivistid Pärnumaal Tahkurannas õhku aasta varem, 25.06.1939 Konstantin Pätsi auks tema sünnitalu maadel avatud mälestussamba. Eelnevalt kangutati samba küljest lahti kuus pronksist bareljeefi. Innustust selleks saadi samal päeval mõni kilomeeter eemal Võistes toimunud kihutuskoosolekult.
• 13.08.1940 ilmus ajalehe Pärnumaa Teataja viimane number. Jaanuarist 1924 välja antud Pärnumaa Teataja viimane väljaandja oli Mihkel Hansen (1904‒2004) ja vastutav toimetaja Hans Sumeste (1887‒1942).
• 17.08.1940 avati Viljandimaal Abja-Paluojal uus koolihoone, kuhu viidi üle senine Abja-Paluoja algkool, mis ühtaegu kujundati ümber Abja Gümnaasiumiks. Aastast 1945 toimis haridusasutus Abja Keskkoolina ja 1998. aastast taas Abja Gümnaasiumina.
• 17.08.1940 võttis Johannes Varese juhitud punavalitsus vastu määruse Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu likvideerimise kohta alates 24.08.1940. Mõlema liidu varad ning varalised õigused ja kohustused võttis üle Siseministeerium. Olgu lisatud, et nimetatud määruse kui mitteõiguspärase akti tühistas ENSV Valitsus oma 01.03.1990 otsusega.
• 20.08.1940 kirjutas toonane siseministri abi ja sisekaitseülem Harald Haberman alla otsusele, millega lõpetati ja likvideeriti Eestimaa Vabrikantide Ühisuse kui „rahvavaenulise organisatsiooni tegevus, mis on vastuolus töötava rahva huvidega“.
• 23.08.1940 andis Vabariigi Presidendi ülesannetes tegutsenud peaminister Johannes Vares välja käskkirja, mille alusel vabastati 15. septembrist 1940 oma ametist Sõjaväe Kõrgema Kohtu (ehk Sõjaringkonnakohtu) esimees kindralmajor Nikolai Helk "tervislikult sõjaväeteenistusse kõlbmatuks tunnustamise tõttu". Kaks päeva hiljem, 17. septembril 1940 Helk arreteeriti ja lasti punavõimude poolt Tallinnas maha 14.05.1941. Osadel andmetel oli Helk arreteeritud juba 14.09.1940 ehk päev enne ametist vabastamist.
• 25.08.1940 kinnitas ENSV Riigivolikogu oma otsusega Eesti NSV konstitutsiooni, milles muu hulgas fikseeriti, et Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on liitunud koos teiste nõukogude sotsialistlike vabariikidega „liitriigiks nimetusega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit“.
Samal päeval võttis ENSV Riigivolikogu vastu otsuse kuulutada lähtuvalt ENSV konstitutsioonist ENSV Riigivolikogu ENSV Ajutiseks Ülemnõukoguks. Lisaks vabastati ametist Johannes Varese juhitud valitsus, kelle asemele asus ENSV Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks nimetati Johannes Lauristin.
• 25.08.1940 ilmus Riigi Teataja viimane number. 29.08.1940 ilmus juba ENSV Teataja esimene number.
• 29.08.1940 kirjutas sisekaitseülem Harald Haberman alla otsusele Eestis tegutsenud juudi organisatsioonide sulgemise kohta. Nimekirjas oli kokku 32 juudi organisatsiooni.
September 1940
• 23.09.1940 võttis punavõim maha Tallinna Reaalkooli kõrval asunud mälestusmärgi Vabadussõjas 1918‒1920 langenud Tallinna õpetajaile ja õpilastele. Monument avati seal 13.11.1927.
• 24.09.1940 asutasid Aleksander Warma, Heinrich Laretei ja August Rei Stockholmis Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni.
• 26.09.1940 nimetati Herman Arbon EK(b)P Keskkomitee otsusega ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimeheks.
• 28.09.1940 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille alusel asutati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond. Ühtlasi tähendas see Tartu Ülikooli majandusteaduskonna likvideerimist ja ületoomist Tallinna Tehnikaülikooli juurde. Nagu majandusteadlane Karl-Feliks Sauks (1915‒1983) on meenutanud, viidi koos teaduskonnaga Tartust Tallinna kuus vagunitäit vara (mööbel, instrumendid, aparaadid).
Oktoober 1940
• 01.10.1940 likvideeriti Riigi Statistika Keskbüroo, millega koos likvideeriti ka Riigi Statistika Nõukogu.
• 02.10.1940 võttis ENSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse vabastada Juhan Vaabel Eesti Panga presidendi ülesannetest ning määrata ta alates 03.10.1940 ENSV rahanduse rahvakomissari asetäitjaks. Tegelikult täitis Vaabel Eesti Panga presidendi kohustusi kuni Eesti Panga likvideerimiseni 09.10.1940.
• 02.10.1940 andis NSVL Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee välja määruse Leedu, Läti ja Eesti emissioonipankade (ehk siis Eesti puhul Eesti Panga) reorganiseerimisest NSVL Riigipanga vabariiklikeks kontoriteks.
• 05.10.1940 ilmus kultuurilehe Sirp ja Vasar esimene number. Lehe esimene vastutav toimetaja oli Anton Vaarandi.
• 08.10.1940 kirjutas Eesti Panga juhatus eesotsas president Juhan Vaabeliga alla käskkirjale, mis lõpetas Eesti Panga ja selle juhatuse tegevuse alates kella 9 hommikul 10.10.1940. Eesti Panga varad anti vastavalt käskkirjale 09.10.1940 üle NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikule Kontorile, milleks senine Eesti Pank muudeti.
• 23.10.1940 tegi ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsuse ENSV Prokuratuuri moodustamiseks. Sama otsusega likvideeriti Riigikohtu, Kohtukoja ja ringkonnakohtute juures olevad prokuratuurid. Kohtu Rahvakomissarile tehti ülesandeks üle anda nende prokuratuuride varad ja krediidid Eesti NSV prokurörile. ENSV prokuröri kohusetäitjaks määrati Kaarel Paas.
• 23.10.1940 võttis ENSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu määruse Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsuse asutamise kohta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures. Määrusel oli märge, et see ei kuulu avaldamisele, ehk siis tegu oli salajase otsusega. Määruse 1. punktis sätestati ka vastse peavalitsuse ülesanne: poliitilise kontrolli teostamine ja riigi- ning sõjasaladuste hoidmine kõigis Eesti NSVs ilmuvates trükitoodetes ja raadioteateis. Sama määrusega nimetati Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülemaks Olga Lauristin. Hilisema ENSV Glavliti ehk Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse eelkäijaks olnud Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus tegutses oma algse nime all kuni 1953. aastani.
• 31.10.1940 võttis ENSV Ajutine Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mis kinnitas ENSV riigilipu kuju. Sisuliselt oli tegu koopiaga NSV Liidu punasest lipust, mille üleval vasakus nurgas asuva kuldse sirbi ja vasara kuju kohale oli kuldsete tähtedega kirjutatud ENSV.
November 1940
• 22.11.1940 loodi Raadiokomitee, mis hakkas alluma ENSV Rahvakomissaride Nõukogule. Ühtlasi tähendas see 1934. aastast tegutsenud Riigi Ringhäälingu tegevuse lõppu.
• 25.11.1940 võeti Eestis paralleelselt Eesti kroonide ja sentidega kasutusele NSV Liidus kehtinud rublatähed (nn riigikassapiletid, mis ei olnud kullavaruga tagatud ega vahetatavad muude valuutade vastu) ja osaliselt ka tšervoonetsid (nn riigipangapiletid, mis olid vähemalt kirjade järgi kullavaruga tagatud ning vahetatavad muude valuutade vastu). Ühtlasi alustati sel päeval Eesti kroonide vahetamist NSV Liidu rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla.
NB! On väidetud, et ostujõude arvestades oleks õiglane kurss olnud 1 kroon = 8‒10 rubla.
Detsember 1940
• 05.12.1940 suri Tartus oktoobrist 1919 augustini 1940 Riigikohtu esimehena tegutsenud Kaarel Parts (sündinud 24.05.1873).
• 13.12.1940 nimetati ENSV Ametiühingute Keskliit ümber ENSV Ametiühingute Kesknõukoguks.
• 16.12.1940 seisuga konverteeriti krediidiasutustes olnud kroonihoiused rubladeks vahetuskursiga 1 kroon = 1,25 rubla.
• 16.12.1940 kinnitas EK(b)P KK büroo ELKNÜ Keskkomitee 7-liikmelise koosseisu ja nimetas selle esimeseks sekretäriks Erich Tarkpea. ELKNÜ Keskkomitee jätkas juulis 1940 moodustatud EKNÜ Keskkomitee tegevust.
• 24.12.1940 moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde Kehakultuuri- ja Spordikomitee, mis ühtlasi tähistas kõigi seniste spordiorganisatsioonide riiklikuks tunnistamist ning mitmete spordiga seotud institutsioonide, sealhulgas Eesti Olümpiakomitee ja sihtasutuse Kehakultuurihoone likvideerimist. Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks nimetati Arnold Kress.
• 31.12.1940 võttis ENSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega sama aasta suvel natsionaliseeritud Sindi Tekstiilivabrikute Ühisus, endine Wöhrmann ja Poeg nimetati ümber 1. Detsembri nimeliseks Tekstiilivabrikuks, põlistades nii mälestust 1924. aasta 1. detsembril Nõukogude Venemaa otsesel toel algatatud võimuhaaramise katsest Eestis.
1941
Jaanuar 1941
• 08.01.1941 kehtestati Eestis kohustusliku sissekirjutuse nõue. Elukoha muutumisel tuli end 24 tunni jooksul kohalikus miilitsajaoskonnas kirja panna.
• 17.01.1941 kinnitati EK(b)P KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäriks Oskar Cher. Detsembris 1940 ELKNÜ KK I sekretäriks nimetatud Erich Tarkpea suunati jaanuaris 1941 Moskvasse õppima.
• 25.01.1941 natsionaliseeriti pankades kõik hoiused, mille jääk oli ulatunud üle tuhande Eesti krooni.
Veebruar 1941
• 25.01.1941 võttis ENSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu määruse, mille kohaselt likvideeriti senine Advokatuur 1.03.1941 ning Advokatuuri varad ühes vannutatud advokatuuri vastastiku abiandmise kassa varadega anti üle Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumile. Ühtlasi kohaldati ja avaldati eestikeelses tõlkes NSVL Rahvakomissaride
Nõukogu poolt 16.08.1939 kinnitatud NSVL Advokatuuri määrustik (avaldati 28.02.1941 ilmunud ENSV Teatajas).
Märts 1941
• 03.03.1941 vabastati Herman Arbon ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimehe kohustest seoses tema kinnitamisega EK(b)P KK sekretäriks tööstuse alal.
• 25.03.1941 jäid Eestis käibele üksnes NSV Liidu rahatähed (rublad ja tšervoonetsid), millega Eesti kroonid kaotasid oma kehtivuse.
Aprill 1941
• 10.04.1941 nimetati EK(b)P KK büroo otsusel ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimeheks Voldemar Sassi.
• 30.04.1941 kirjutas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Johannes Lauristin alla otsusele nimetada Tallinna Tehnikaülikool ümber Tallinna Polütehniliseks Instituudiks.
Mai 1941
• 14.05.1941 lasti punavõimude poolt maha kindralmajor Nikolai Helk (sündinud 25.01.1886), kes oli 1935. aastast Sõjaringkonnakohtu esimees. Nikolai Helki oli surma mõistnud Balti Sõjaväeringkonna tribunal 07.04.1941 langetatud otsusega.
• 15.05.1941 alustati Eesti Vabariigi isikutunnistuste väljavahetamist NSV Liidu passide vastu.
Juuni 1941
• 14.–16.06.1941 viidi läbi suurküüditamine, mille käigus toimetati Eestist vagunitega Venemaale 10 157 inimest. Neist ligi 3000 olid täiskasvanud mehed, ülejäänud veidi enam kui 7000 aga nende pereliikmed – naised, lapsed ja vanurid. Vastukaaluks sellele sai alguse metsavendade liikumine.
• 22.06.1941 alustas Saksamaa sõjategevust Nõukogude Liidu vastu ja tungis üle riigipiiri. See kujunes märguandeks Nõukogude Liitu väevõimuga inkorporeeritud vabariikides, sealhulgas Eestis tegutsenud metsavendadele, kes varjasid end küüditamise ja punaarmeesse sundmobiliseerimise eest. Näiteks Virumaal Kadrina vallas avasid metsavennad Udriku küla lähedal tule Tallinna teel liikunud Nõukogude sõjaväeautode pihta. Tulevahetuses sai surma nii punaväelasi kui ka metsavendi. Tulevahetusele järgnes haarang, mille käigus arreteeriti kaheksa metsavenda, kes viidi Paldiskisse ja 28.06.1941 surma mõisteti. Sellekohane otsus viidi kohe ka täide, sealsamas Paldiski kiriku seina ääres. Samalaadsed väljaastumised punaväelaste vastu leidsid peagi aset mitmel pool Eestis.
• 22.06.1941 alustati Eestis sundmobilisatsiooni, mille alla kuulusid aastail 1907–1919 sündinud reservväelased. Hilisemate sundmobilisatsiooni alla kuulusid ka aastail 1896–1907 ja 1919–1922 sündinud mehed. Ühtekokku mobiliseeriti ligi 50 000 meest, kellest umbes 33 000 viidi NSV Liidu tagalasse tööpataljonidesse. Osal mobiliseeritutest (umbes 10 0000 mehel) õnnestus põgeneda ning osa hukkus.
• 23.06.1941 hukati Tallinnas vanglamüüride vahel kindralmajor Otto Sternbeck (sündinud 24.12.1884), kes tegutses sõjaväe laskeinspektorina ja seejärel jalaväe inspektorina, aastail 1933‒1937 oli aga teedeminister.
• 30.06.1941 lasti Tallinna Keskvanglas maha kindralmajor Aleksander Tõnisson (sündinud 17.04.1875), kes oli 1933. aastast Sõjanõukogu alaline liige ning jõudis seejärel olla nii Tartu kui ka Tallinna linnapea, samuti Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Juuli 1941
• 01.07.–04.07.1941 viidi läbi küüditamisaktsioonid Lääne-Eesti saartel.
• 03.07.1941 hukati Tallinnas Patarei vanglas punavõimude poolt Karl Akel (sündinud 05.09.1871), kes jõudis olla riigivanem, välisminister, suursaadik ja Riigikogu liige.
• 06.07.1941 jõudsid Saksa väed Eesti lõunapiirile, mis ületati päev hiljem. Punaarmee taandus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele ning Lõuna-Eestis asuti taastama Eesti Vabariigi aegseid omavalitsusorganeid.
• 08.07.1941 langes pealetungiva Saksa sõjaväe kätte Pärnu.
• 08.07.–09.07.1941 panid taganevad punaarmeelased toime kuritegusid: Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare lossis ja selle ümbruses 84 inimest, Tallinna lähedal Kosel 74 inimest.
• 09.07.1941 hommikul lasid taganevad Nõukogude väed Tartus õhku Kivisilla ja lisaks ka sõjaväe laod Ropkal. Et laod õhati üsna lohakalt, langesid Eesti-meelsete jõudude saagiks nii püsse kui ka kuulipildujaid koos lahingumoonaga. Linnatänavail algasid seejärel spontaansed tulevahetused, mitmel pool heisati sinimustvalgeid lippe. Sellele aitas kaasa läbi linna sinimustvalge lipuga sõitnud auto, kust rahvale hüüti: „Lipud välja! Relvad kätte!“ Järgmisel päeval kogunesid Eesti-meelsed Kaitseliidu maja juurde Riia mäel, relvade alla kogunes mitusada meest, kes püüdsid Tartu lõunaosa enda kontrolli alla saada. Vastaskaldale taganenud punaväed avasid selle peale üle jõe suurtükitule, mille peale tulid eestlastele linna appi ka Tartust lõuna pool pesitsenud metsavennad. Saksa väed olid selleks ajaks Tartule alles lähenemas, ehkki linna sisenes üks sakslaste luureüksuse maastikuauto, mille kapoti kohal lehvis haakristilipp. Autost anti mitu kuulipildujavalangut üle jõe pesitsenud punavägede suunas. 11. juulil tulevahetus ägenes, mille tagajärjel puhkesid mitmel pool tulekahjud. 12. juulil oli linn juba sisuliselt üleni leekides, hävis mitusada elumaja. Tartu läks ajutiselt, umbes kuuks ajaks Eesti-meelsete jõudude kontrolli alla. Seda lühikest perioodi on Mart Laar oma ajalooteemalistest artiklites (näiteks 17.07.2021 ilmunud Postimehes) nimetanud ka Tartu Vabariigiks, mis kestis kuni 12.08.1941, kui Tartusse jõudsid Saksa vägede suuremad üksused ja linnas võimu enda kätte võtsid.
• 17.07.1941 nimetas Hitler idaalade riigiministriks Alfred Rosenbergi, kelle võimu alla läksid üle ka Eesti alad.
• 28.07.–29.07.1941 pidas Tartus Jüri Uluotsa eesistumisel koosolekut rühm eesti poliitikuid.
August 1941
• 02.08.1941 ilmus kultuurilehe Sirp ja Vasar viimane number enne sõjast tingitud kolmeaastast pausi. Lehe vastutav toimetaja oli siis Karl Taev.
• 08.08.1941 ilmus Nõukogude okupatsiooni esimese perioodi viimane ENSV Teataja. Järgmine ENSV Teataja ilmus Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel 01.10.1944.
• 13.08.1941 süütasid taganevad Nõukogude väed Oru lossi, mille Eesti töösturid olid veebruaris 1935 ostnud ja Eesti riigile kinkinud ning kus aastail 1936–1940 asus president Konstantin Pätsi suveresidents.
• 17.08.1941 vallutasid Saksa väed Narva, vangi langes umbes 6000 punaväelast.
• 24.08.1941 alustas Tallinnast teekonda Leningradi suunas 17 laeva koos mobiliseeritutega.
• 28.08.1941 hõivasid Saksa väed Paldiski, Keila ja Tallinna, vangi võeti üle 11 400 punaarmeelased.
• 28.08.1941 taastati Nõukogude vägede taganemise ja Saksa vägede sisenemise järel Tallinna Reaalkooli kõrval asunud mälestusmärk Vabadussõjas 1918‒1920 langenud Tallinna õpetajaile ja õpilastele. Monument avati 13.11.1927, kuid punavõimud lammutasid selle 23.09.1940.
September 1941
• 03.09.1941 langes sakslaste kätte vangi EK(b)P Keskkomitee I sekretär Karl Säre, kes oli jäänud Eestisse põrandaalust vastupanuliikumist juhtima.
• 04.09.1941 loodi Eestis Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus.
• 07.09.1941 läksid eetrisse Saksa okupatsioonivõimude käivitatud raadiojaama Landessender Reval esimesed saated, mida edastati saksa ja eesti keeles. Kolm aastat eetrisse antud saadetes lõid kaasa mitmed Eesti kultuuritegelased, teiste seas Tiit Kuusik, Jaan Kross, Felix Moor, Romas Toi, Voldemar Mettus, Henn Arvo jt.
• 10.09.1941 anti Nõukogude tagalast Lenigradist eetrisse esimene eestikeelne saade. 18.10.1941 jõudis eetrisse esimene eestikeelne saade Moskvast. Alates oktoobrist 1941 kuni veebruarini 1944 anti eestikeelseid saateid eetrisse Kuibõševist (linn kannab aastast 1991 taas nime Samara).
• 11.09.1941 asutati Eesti Rahva Ühisabi, et hoolitseda Nõukogude okupatsiooni ja sõjategevuse tõttu kannatada saanud inimeste eest.
• 15.09.1941 moodustati Eesti Omavalitsus, mille etteotsa nimetati Hjalmar Mäe. Täpselt kuu aega hiljem kuulutas Mäe oma kõnes, et „Eesti demokraatliku vabariigi aeg on lõplikult ja jäädavalt möödas“.
• 21.09.1941 vallutas Saksa 61. jalaväediviis Kuressaare.
Oktoober 1941
• 05.10.1941 hõivas Saksa 61. jalaväediviis mereväe toel Sõrve sääre, vangi võeti ligi 4000 punaväelast.
• 21.10.1941 vallutas Saksa 61. jalaväediviis mereväe toel Hiiumaa, vangi võeti umbes 3400 punaväelast.
• 30.10.1941 uppus Sooma lahe lääneosas allveelaev Kalev.
November 1941
• 01.11.1941 alustati Eesti algkoolides õppetööd.
Detsember 1941
• 15.12.1941 hõivas Saksa väeüksus Osmussaare, mille punaväed olid maha jätnud. Sakslastel olid abiks Läänemaa omakaitse liikmed.
• 18.12.1941 andis NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee korralduse moodustada Eesti rahvuslik diviis.
1942
Jaanuar 1942
• 01.01.1942 seati elanikele sisse toidukaardid.
• 01.01.1942 teatas Hjalmar Mäe Estonias peetud uusaastaaktusel, et idarindel võitleb 11 000 Eesti vabatahtlikku ning et sõjavangist on tagasi pöördunud 6121 meest.
• 31.01.1942 suri Leningradis (praeguses Peterburis) haavadesse kindralmajor Aleksander Pulk (sündinud 29.09.1886), kes oli aastail 1934‒1936 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna ülem ja 1936‒1939 1. diviisi ülem. 17.08.1941 mobiliseeriti Pulk Punaarmeesse ja juba järgmisel päeval pidi ta aurikul Sibir sõitma koos 400 Eesti reservohvitseriga Leningradi. Laev sai aga keset Soome lahte kaks pommitabamust ja vajus põhja. Hukkusid ligi pooled reisijad, ent Aleksander Pulk pääses imekombel ja toimetati vigastatuna Leningradi haiglasse, kus ta viis kuud hiljem surigi.
• 31.01.1942 kinnitati Berliinis, et okupeeritud idaaladest on Eesti esimesena juudivaba ehk siis kõik siin elanud juudid on mõrvatud.
Veebruar 1942
• 02.02.1942 suri Venemaal Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris Ado Birk (sündinud 14.11.1883), kes oli Maapäeva, Asutava Kogu ja Riigikogu liige, samuti peaminister ja välisminister.
• 06.02.1942 hukati Venemaal Permi oblastis Solikamski lähedal asunud Ussolje vangilaagris lasuga kuklasse kindralmajor Jaan Soots (sündinud 11.03.1880), kes Vabadussõja ajal tegutses Eesti vägede ülemjuhataja staabiülemana, kuulus hiljem mitme Riigikogu koosseisu oli aastail 1921‒1923 ja 1924‒1927 sõjaminister.
• 10.02.1942 andis NSV Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja Jefim Štšadenko korralduse formeerida Uurali sõjaväeringkonnas 249. Eesti laskurdiviis.
• 24.02.1942 tähistati Saksa okupatsioonivõimude korraldusel vabaduspäeva ehk Venemaast lõpliku lahkulöömise päeva.
• 25.02.1942 hakkasid Eestis kehtima Saksa riigi seadused.
• 25.02.1942 suri Venemaal Kirovi vangilaagris Karl Johannes Terras (sündinud 09.09.1890), kes oli aastail 1920‒1940 riigisekretär.
Märts 1942
• 13.03.1942 suri Venemaal Sverdlovski vanglas kindralleitnant Paul-Adolf Lill (ka Paul Adolf Lill, sündinud 25.01.1881), kes oli aastail 1933‒1938 kaitseminister ja 1938‒1939 sõjaminister. Mõnedel andmetel Paul-Adolf Lill hukati.
Aprill 1942
• 26.04.1942 mainis Adolf Hitler oma Riigipäeva istungil peetud kõnes esimest korda Eesti sõjamehi, tunnustades nende ennastsalgavat vaprust talvelahingutes kommunistide vastu.
Mai 1942
• 08.05.1942 hukati Venemaal Permi oblastis Solikamski lähedal asunud Ussolje vangilaagris kindralleitnant Nikolai Reek (sündinud 01.02.1890), kes oli aastail 1927‒1928 ja 1939‒1940 sõjaminister ning 1934‒1939 Kaitseväe staabiülem.
• 12.05.1942 suri Venemaal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris eeluurimise ajal kopsupõletikku kindralmajor Juhan Tõrvand (sündinud 24.11.1883), kes oli tegutsenud Eesti Sõjaväe staabiülemana.
• 15.05.1942 hukati Venemaal Saraatovi vanglas kindralmajor Gustav Jonson (sündinud 07.01.1880), kes oli aastail 1928‒1930 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem ning 1930‒1934 Tallinna garnisoni ja 3. diviisi ülem.
Samal päeval lasti Moskva vanglas maha kindralmajor Jaan Kruus (sündinud 26.02.1884), kes oli 1936. aastast 2. diviisi ülem.
• 18.05.–19.05.1942 viibis Eestis Saksamaa idaalade riigiminister Alfred Rosenberg, kes lisaks Tallinnale külastas ka Tartut.
Juuni 1942
• 13.06.1942 alustati 1940. aastal natsionaliseeritud varade tagastamist endistele omanikele. Esimesena said oma vara tagasi 33 Tallinna majaomanikku, kellele anti vastav tunnistus kätte Tallinna Raekojas.
• 23.06.1942 taasavati Tartus Tähtvere pargis Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Juuli 1942
• 01.07.1942 koostatud Saksa julgeolekupolitsei aruande kohaselt oli Saksa võimu kehtestamise järel Eestis vahistatud kokku 18 893 inimest, kellest 5634 olid hukatud, 5623 saadetud vangilaagrisse ja 7485 vabaks lastud (lihtne liitmistehe näitab, et arvud ei klappinud).
• 01.07.1942 kinnitati EK(b)P KK büroo otsusega Juliana Telman ELKNÜ KK I sekretäri kohusetäitjaks. Jaanuaris 1941 ELKNÜ KK I sekretäriks määratud Oskar Cher, kes jäi Saksa vägede sissetungi järel Eestisse põrandaalusele tööle, hukati Tallinnas 02.06.1942.
• Samal EK(b)P KK büroo istungil 01.07.1942 otsustati Arnold Jaanus, kes ENSV Ametiühingute Kesknõukogu aseesimehena asus Voldemar Sassi surma järel juulis 1941 Ametiühingute Kesknõukogu esimehe kohusetäitjaks, suunata 249. Eesti Laskurdiviisi käsutusse ning ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimehe kohuseid asus vormiliselt täitma toonane töö rahvakomissar Paul Vihalem. Ühtlasi nimetati ENSV Ametiühingute Kesknõukogu presiidiumi liikmeks Bernhard Tinnuri, kellel lasus kesknõukogu tegevuse reaalne korraldamine. Olgu öeldud, et Arnold Jaanus hukkus 02.01.1943 lahingutes Velikije Luki all.
• 16.07.1942 hukati Venemaal Uuralites Gorelniki vangilaagris kindralmajor August Traksmaa (kuni 1935 August Traksmann, sündinud 27.08.1893). Mõnedel andmetel suri Traksmaa sealsamas Gorelnikis 16.07.1942 südamerabandusse.
August 1942
• 28.08.1942 andsid Saksa võimud nõusoleku Eesti leegioni moodustamiseks. Kindralkomissar Karl Litzmanni kinnitusel oli sellekohase loa andnud Adolf Hitler isiklikult.
September 1942
• 05.09.1942 jõudis Raasiku raudteejaama Tšehhist Theresienstadti (Terezini) koonduslaagrist lähetatud ešelon umbes tuhande juudiga, kes lasti hiljem Kalevi-Liival maha.
• 22.09.1942 hukati Venemaal Norilski harulaagris Laama järve ääres lasuga kuklasse kindralmajor Hugo Eduard Kauler (sündinud 02.10.1893), kes tegutses alates 1930. aastast suurtukiväe inspektorina ja oli 1939. aastast Sõjanõukogu alaline liige.
Oktoober 1942
• 02.10.1942 lasti Venemaal Kirovi oblastis asunud Vjatka vangilaagris maja kindralmajor Aleksander Jaakson (sündinud 19.01.1892), kes oli aastail 1933‒1936 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, 1936‒1939 haridusminister ja 1939‒1940 Sõjavägede Staabi ülem.
• 05.10.1942 suri Venemaal Saraatovi oblastis asunud vangilaagris kindralmajor August Kasekamp (sündinud 21.01.1889), kes oli aastail 1936‒1939 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem. Mõnede allikate andmeil suri Kasekamp 03.10.1942.
• 06.10.1942 hukati Venemaal Norilski vangilaagris kindralmajor Herbert Brede (ka Herbert Lorenz Georg Brede, sündinud 25.04.1888), kes oli 1930‒1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem ning 1934. aastast Tallinna garnisoni ja 3. diviisi ülem.
• 06.10.1942 saadeti Eesti leegioni esimene üksus Poolasse väljaõppelaagrisse.
• 15.10.1942 hukati Venemaal Tšeljabinski vangilaagris sanitaarteenistuse kindralmajor Martin Jervan (ka Martin Volmer või Martin-Volmer Jervan, sündinud 13.05.1891), kes juhtis alates 1935. aastast Kaitseväe Tervishoiuvalitsust.
• 19.10.1942 suri Tartus akadeemik Ludvig Puusepp (sündinud 03.12.1875), kes juhatas alates 1920. aastast Tartu Ülikooli närvikliinikut ja nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. 1921. aastast oli Puusepp sanitaarteenistuse kindralmajor.
• 27.10.1942 andis Eesti julgeolekupolitsei poliitilise politsei ülem Ervin Viks korralduse hukata Harku koonduslaagris 243 Eestis elanud mustlast.
November 1942
• 07.11.1942 viidi lõpule 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimine ja see suunati Kalinini rinde ülemjuhataja alluvusse.
Detsember 1942
• 09.12.1942–17.01.1943 toimunud lahingutes Velikije Luki all kaotas 8. Eesti Laskurkorpus toona peetud lahingupäevikute kohaselt kokku 10 487 võitlejat, kellest 2247 langes, 6220 sai haavata, 1932 jäi teadmata kadunuks ja 97 langes vangi. Need andmed lähevad lahku korpusestaabi poliitosakonna ülema Hendrik Alliku poolt 19.01.1943 esitatud ettekandes toodud andmetest, mille kohaselt oli langenuid 2743, haavatuid 9220, teadmata kadunud 3017, ülejooksikuid 267 ja vangilangenuid 9. See tegi kokku 15 276 võitlejat.
1943
Jaanuar 1943
• 06.01.1943 toimus Stockholmis Eesti välisdelegatsiooni koosolek, kus otsustati, et Eesti Vabariigi järjepidevuse säilitamiseks peab Jüri Uluots kui Eesti viimane põhiseadusjärgne peaminister oma kohustuste täitmist jätkama.
• 08.01.1943 suri Venemaal Kirovi oblastis Malmõzi linna vanglas kindralmajor Andres Larka (sündinud 05.03.1879), kes oli 1918. aastal sõjaminister ning kes 1930. aastast seisis Vabadussõjalaste Keskliidu, 1933. aastast aga Eesti Vabadussõjalaste Liidu eesotsas.
• 14.01.1943 korraldas Nõukogude lennuvägi ligi 12 tundi kestnud pommirünnaku.
• 27.01.1943 ründasid Nõukogude pommituslennukid Tartut, mille tagajärjel sai südalinn tõsiselt purustadai. Näiteks said kannatada Tartu Kunstimuuseumi ajutine kodu Laial tänaval ja Tartu Ülikooli botaanikaaed. Üks pommidest kukkus botaanikaaias asunud majale, kus elas akadeemik Theodor Lippmaa (sündinud 17.11.1892) koos abikaasa, poja ja tütrega. Neist jäi ellu vaid Theodori poeg Endel Lippmaa, kes pommitamise hetkel polnud kodus. Kokku sai pommirünnakus surma 18 tsiviilisikut. Theodor Lippmaa oli 1930. aastast ülikooli botaanikaaia direktor, 1939 valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 28.01.1943 lahkus Tartu Ülikooli peahoonest Saksa sõjaväe välikomandatuur, kes oli end seal sisse seadnud 1941. aasta sügisel. Välikomandatuuri käsutuses oli ligi kaks kolmandikku peahoonest.
Veebruar 1943
• 14.02.1943 pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna, surma sai paarkümmend inimest.
• 18.02.1943 andis Saksa idaalade minister Alfred Rosenberg välja määruse eraomanduse taastamiseks Eesti, Läti ja Leedu kindralkomissariaadis.
• 21.02.1943 anti 55 talunikule kätte aktid riigistatud maade tagastamise kohta.
• 24.02.1943 kuulutati välja aastail 1919‒1924 sündinud noormeeste sundvärbamine töö- ja abiteenistusse.
Märts 1943
• 01.03.1943 eraldati Sisedirektooriumi Politseivalitsuse alluvusest Omakaitse ning loodi eraldiseisev Omakaitse Peavalitsus.
• 04.03.1943 esitasid Oskar Angelus ja Hjalmar Mäe Berliinis taotluse anda Eestile autonoomia.
Aprill 1943
• 28.04.1943 määrati kolonelleitnant Arnold Sinka Omakaitse Peavalitsuse direktoriks ja ühtlasi Omakaitse ülemaks.
Mai 1943
• 05.05.1943 formeeriti Debicas asunud Eesti Leegion 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks.
• 10.05.1943 andis Eesti Omavalitsus välja korralduse, millega lubati kõrgkoolidesse vastu võtta ainult neid gümnaasiumilõpetajaid, kes on läbi teinud aastase riigitööteenistuse või armeeteenistuse.
• 24.05.1943 suri Venemaal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris kindralmajor Johannes Orasmaa (sündinud 03.12.1890), kes oli aastail 1925‒1940 Kaitseliidu ülem.
Juuni 1943
• 21.06.1943 andis Heinrich Himmler korralduse asutada sõjatööstuse tarvis Eestis töölaagreid, et sinna nn idaaladelt juudi getodest tööjõudu tuua.
Juuli 1943
• 17.07.1943 avaldati Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe määrus, mille kohaselt võis kõiki 17‒45-aastaseid mehi kutsuda piiramaatuks ajaks Eesti Omakaitse teenistusse.
August 1943
• 06.08.1943 jõudis Leedust Kaunase getost Eestisse esimene ešelon juutidega, kes paigutati Vaivara koonduslaagrisse ning rakendati tööle põlevkivikaevandustes.
• 11.08.1943 alustati Saksa julgeolekupolitsei korraldusel Eestis haaranguid sõjaväest ja sõjaväe abiteenistusest kõrvalehoidjate tabamiseks.
September 1943
• 05.09.1943 suri Lätis oma venna talus südamerabandusse akadeemik Hendrik Sepp (sündinud 23.03.1888), kes oli 1932–1935 ilmunud koguteose „Eesti rahva ajalugu“ üks toimetajaid ja valiti 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 26.09.1943 asutati Tallinnas Estonia teatris toimunud kogunemisel Eesti Põllumajandusliit kui põllumeeste kutseesindus.
Oktoober 1943
• 08.10.–09.10.1943 Moskvas toimunud kirjanike kogunemisel asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit.
• 15.10.1943 algas Tartu Ülikoolis sügissemester. Üliõpilasi oli siis 1798 ja õppejõude 338.
• 26.10.1943 kuulutasid Saksa okupatsioonivõimud välja oma esimese sundmobilisatsiooni. Püsside alla kutsuti 1925. aastal sündinud mehed ning tõi kokku 3300 mobiliseeritut.
November 1943
• 03.11.1943 saadeti 8. Eesti Laskurkorpuse suurtükivägi Neveli ja Novosokolniki piirkonnas rindele.
Detsember 1943
• 10.12.1943 laiendasid Saksa okupatsioonivõimud mobilisatsioonikutset 1924. aastal sündinud meestele, mis tõi kokku veel 900 mobiliseeritut.
• 27.12.1943 pussitati Venemaal Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagri haiglas surnuks kindralmajor Ants Kurvits (kuni 1936 Hans Kurvits, sündinud 14.05.1887), keda on peetud Eesti kutselise piirivalve loojaks ning kes jõudis novembris 1924 olla paar nädalat ka sõjaminister.
1944
Jaanuar 1944
• 01.01.1944 asus Bernhard Tinnuri täitma ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimehe kohuseid.
• 25.01.1944 teatas Saksa väejuhatus, et Narva on Euroopa ja Venemaa piiriks ja seda tuleb kaitsta. See tähendas Narva kuulutamist rindelinnaks. 31.01.1944 andis Narva komandant elanikele kolm päeva aega linnast lahkumiseks, kusjuures kaas lubati võtta vaid paar kohvritäit isiklikke esemeid. Sel viisil lahkus Narvast üle 20 000 inimese.
• 30.01.1944 kuulutasid Saksa okupatsioonivõimud välja juba kolmanda sundmobilisatsiooni, mis seekord puudutas aastail 1904–1923 sündinud mehi.
Veebruar 1944
• 02.02.1944 jõudsid Punaarmee väeosad Narva jõeni.
• 07.02.1944 esines Eesti Vabariigi viimane peaminister Ülo Uluots raadiovestluses, kus kutsus eestlasi üles kodumaa kaitsmisele ning võitlusele NSV Liidu vägede sissetungi vastu.
• 14.02.1944 moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, milles olid esindatud kõik varasemad suuremad erakonnad ning millest kujunes omamoodi üle-eestiline opositsioonikeskus. Rahvuskomitee soovitas eestlastel teha panus lääneriikidele ja hoiduda Saksa sundmobilisatsioonist.
• 17.02.1944 väljus Tallinna Nõmme raudteejaamast esimene rong, mis viis Saksa okupatsioonivõimude tsiviilvalitsuse ametnike perekonnaliikmed Haapsallu, mille lähistelt suunduti edasi laevaga Danzigisse (Gdanskisse).
Märts 1944
• 06.03.–08.03.194 tabasid Narva linna Nõukogude lennuväe pommirünnakud, mis hävitasid ajaloolise kesklinna.
• 09.03.1944 alustas Nõukogu lennuvägi Tallinna pommitamist, mis jätkus ka veel järgmisel päeval. Pommitamise tagajärjel hukkus 757 inimest, sealhulgas 586 tsiviilelanikku, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi. Vigastada sai 659 inimest, neist 213 raskelt. Hävis 1549 hoonet, neist suur osa südalinnas, ning kergemaid kahjustusi ligi 3350 hoonet, mille tagajärjel jäi peavarjuta ligi 20 000 inimest. Teiste seas muutus varemeiks Estonia teater, kus asunud Eesti Raadio stuudiod koos arhiivi ja heliplaadikoguga hävisid täielikult.
• 23.03.1944 1944 toimus Tartus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee teine koosolek, mille otsusega kuulutati Rahvuskomitee riikliku võimu teostajaks Eestis kuni põhiseaduslike võimuorganite taasloomiseni. Rahvuskomitee esimeheks valiti Kaarel Liidak, keda alates juulist 1944 asendas Otto Tief.
• 26.03.1944 loodi Stockholmis Eesti Komitee, mida asus juhtima endine Riigivolikogu esimees Rudolf Penno. Eesti Komitee kujutas endast eraõiguslikku organisatsiooni, keda Rootsi ametiasutused hakkasid faktiliselt tunnustama Eesti pagulaste esindajana.
Aprill 1944
• 19.04.1944 alustas Saksa julgeolekupolitsei rahvuslikult meelestatud eestlaste arreteerimist. Kahe päeva jooksul vahistati kokku ligi 400 rahvuslast, sealhulgas suure osa Eesti Rahvuskomitee liikmeist. Rahvuskomitee tegevus katkes ajutiselt.
• 20.04.1944 1944 toimus Tallinnas Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni salajane koosolek, milles osales ka viimane Eesti Vabariigi peaminister Jüri Uluots. Valimiskogu tõdes, et alates 16. juunist 1940 riigis toimunu on olnud põhiseadusevastane ning et Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi 16. juunil 1940 olnud koosseisus. Jüri Uluotsast sai sellega taas peaminister, seekord aga presidendi ülesannetes.
• 21.04.1944 nimetas Jüri Uluots oma käskkirjaga ametisse kaks portfellita ministrit, kelleks olid Alfred Maurer ja Otto Tief. Maurerist sai ühtaegu peaministri asetäitja.
Mai 1944
• 06.05.1944 algas Eestis aastail 1927 ja 1928 sündinud noormeeste seast vabatahtlike värbamine Saksa lennuväe abiteenistusse.
• 26.05.1944 nimetati 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis ümber 20. SS relvagrenaderi diviisiks.
• 27.05.1944 asutati NSV Liidu tagalas Eesti Nõukogude Heliloojate Liit, mille juhatuse esimeheks valiti Eugen Kapp.
Juuni 1944
• 14.06.1944 anti Riigipanga teraskambris hoiule võetud Tallinna Linna Arhiivi väärtuslikumad arhivaalid üle Saksa idaalade ministri Alfred Rosenbergi volinikule, kes käskis 171 kasti pakitud dokumendid Ida-Preisimaale toimetada.
Juuli 1944
• 01.07.1944 suri Kuressaares akadeemik Aleksander Paldrok (sündinud 16.05.1871), kes oli alates juunist 1921 sanitaarteenistuse kindralmajor ja nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 06.07.1944 tagastati šokolaadi- ja kompvekitehas KaWe endistele omanikele.
• 26.07.1944 vallutasid Nõukogu väed Narva, pealetungi selleks alustati 24.07.1944. Ühtlasi alustas siis Saksa sõjavägi oma üksuste taganemist Sinimägedesse.
August 1944
• 01.08.1944 1944 nägi trükivalgust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee avaldus „Eesti rahvale“.
• 11.08.1944 hõivasid NSV Liidu väeosad Petseri.
• 11.08.1944 moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde Sõjaväelaste Perekondade Hooldamise ja Heaolu Peavalitsus, mis hakkas korraldama Punaarmees teenivate eestlaste perekondade majanduslikku toetamist.
• 19.08.1944 esines Jüri Uluots raadiokõnega, kutsudes üles võitlema NSV Liidu pealetungi vastu.
• 23.08.1944 lahutati Petserimaa Eestist ja liideti Venemaaga.
• 25.08.1944 vallutasid Nõukogude väed Tartu ja Elva.
• 26.08.1944 suri Tallinnas raske haiguse järel sanitaarteenistuse kindralmajor Hans Leesment (sündinud 13.02.1873), kes Vabadussõja päevil tegutses arstiabi korraldajana rindel. Hans Leesment koostas Eesti Punase Risti põhikirja ja asus märtsist 1919 ka vastloodud seltsi esimeheks.
• 28.08.1944 kuulutas Võrus tööd alustanud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu välja mobilisatsiooni Punaarmeesse.
September 1944
• 07.09.1944 andsid ENSV Ülemnõukogu Presiidium, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee välja ühismääruse, millega kuulutati Saksa okupatsiooni ajal välja antud seadused kehtetuks.
• 10.09.1944 moodustati ENSV toiduainete-, liha-, piima- ja kalatööstuse rahvakomissari käskkirjaga riiklik ettevõte Tartu Lihakombinaat.
• 18.09.1944 nimetas Jüri Uluots kui Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes ametisse EV Valitsuse, millesse kuulusid: peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief, haridusminister Arnold Susi, kaubandus- ja tööstusminister Rudolf Penno, kohtuminister Johannes Klesment, põllutööminister Karl Liidak, rahaminister Hugo Pärtelpoeg, sotsiaalminister Voldemar Sumberg, teedeminister Johannes Pikkov, välisminister August Rei ja minister Juhan Kaarlimäe.
• 19.09.1944 toimus Rahvuskomitee koosolek, kus kaaluti võimalust kaitsta mingit osa Eesti territooriumist, et taastada de facto Eesti Vabariik. Lõplik otsus jäi siiski vastu võtmata.
• 20.09.1944 1944 lõpetas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oma tegevuse. Ühtaegu alustas tegevust Vabariigi Valitsus eesotsas Jüri Uluotsaga, kes päev või kaks hiljem jõudis Rootsi.
• 20.09.1944 lõpetas tegevuse raadiojaam Landessender Reval, mis oli alates 07.09.1941 andnud Tallinnast eetrisse saksa- ja eestikeelseid saateid.
• 20.09.1944 (osadel andmetele 21.09.1944) ülendas EV peaminister presidendiülesannete Jüri Uluots kolonel Jaan Maide kindralmajori auastmesse. Kaks päeva varem, 18.09.1944 oli Uluots nimetanud Maide sõjavägede ülemjuhatajaks.
• 22.09.1944 trükiti sadakond Riigi Teatajat (nr 1, 1944), kuhu olid koondatud Jüri Uluotsa otsused seonduvalt EV Valitsuse moodustamisega.
• 22.09.1944 hommikul tungisid Punaarmee tankid Tallinna, mille taganevad Saksa väed olid juba maha jätnud. Eelmisel päeval Toompeal Pika Hermanni tornis heisatud sinimustvalge lipp ja Saksa sõjalipp tõmmati alla ning nende asemele heisati Nõukogude punalipp.
• 22.09.1944 uppus Läänemerel Ventspilsi lähistel Nõukogude pommi- ja torpeedorünnaku tabamuste läbi mootorlaev Moero, mis sõitis toona Punase Risti lipu all ning oli kasutusel ujuva laatsaretina. Laeval viibisid Tallinna Hiiu haiglast evakueeritud haavatud ning sõjapõgenikud. Andmed hukkunute ja pääsenute kohta on vastukäivad. Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel 1996 ilmunud "Mereleksikoni" andmeil viibis Moero pardal koguni 3354 inimest, kellest hukkus 2700 ja pääses vaid 654. Teiste seas sai surma näiteks Aleksander Rost, kes oli 1934‒1940 Metsahoiukomitee esimees ja tegutses üle kahekümne aasta kohtusüsteemis, sealhulgas lühikest aega ka Riigikohtu liikmena.
• 24.09.1944 vallutasid Nõukogude väed Paldiski ja Haapsalu, päev hiljem Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla.
• 25.09.1944 kolis ENSV Rahvakomissaride Nõukogu oma kantselei Võrust Tallinna.
• 28.09.1944 valiti Tallinnas toimunud EK(b)P Keskkomitee pleenumil Nikolai Karotamm EK(b)P Keskkomitee I sekretäriks. Karotamm asus sellega ka EK(b)P Keskkomitee büroo etteotsa. Samal päeval kinnitati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks Arnold Veimer. Veimeri eelkäija Oskar Sepre oli ametis Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohusetäitjana.
• 29.09.1944 algasid Lääne-Eesti saartel lahingud, mis kestsid kuni 24. oktoobrini 1944. Esimeste hulgas langes 30.09.1944 Punaarmee kätte Muhu saar.
Oktoober 1944
• 01.10.1944 ilmus Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel esimene ENSV Teataja.
• 02.10.–03.10.1944 toimunud lahingutega hõivasid Punaarmee väeosad Hiiumaa.
• 04.10.1944 korraldasid julgeoleku- ja miilitsatöötajad sõjaväelaste toel Tallinnas massilise korterite läbiotsimise. Peeti kinni 401 inimest, kellest 196 vangistati.
• 05.10.1944 kehtestati Tallinna leiva müügiks kaardisüsteem.
• 07.10.1944 vallutas Punaarmee Kuressaare.
• 10.10.1944 arreteeriti Harjumaal Nissi vallas oma kodutalus Otto Tief.
• 14.10.1944 ilmus sõjast tingitud kolmeaastase vaheaja järel kultuurilehe Sirp ja Vasar esimene number, kus vastutavaks toimetajaks oli Debora Vaarandi.
• 28.10.1944 toimus Tallinnas EK(b)P Keskkomitee pleenum, kus valiti EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks Nikolai Karotamm ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks Arnold Veimer.
• 29.10.1944 ilmus Rootsis Stockholmis eestikeelse ajalehe Välis-Eesti esimene number, mis lubas hakata ilmuma igal pühapäeval. Päises oli lehe logo all kirjutatud, et Välis-Eesti on ajaleht eestlastele ja eesti-rootslastele, ning samas kõrval kinnitus, et tegu on erapooletu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse nädalalehega. Välis-Eesti peatoimetaja ja vastutava väljaandjana oli kirjas rootslane Harald Nils Dikman. Tegevtoimetajana asus tegutsema eestlane Edgar Valter Saks (1910‒1984).
• 29.10.1944 alustas Tallinnas taas oma saadetega Eesti Raadio. Eestikeelsete saadetega alustati küll juba varem, septembri teises poole, ent saated anti eetrisse Võrust.
• 30.10.1944 teatas parlamendi ees kõnelnud Rootsi välisminister Christian Günther, et esialgsete andmete kohaselt oli Eestist Rootsi evakueerunute seas sada poliitiliselt mittesobivat isikut ja 30 sõjakurjategijat.
November 1944
• 04.11.1944 vabastati EK(b)P KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäri kohustustest Juliana Telman. Samas kinnitati ELKNÜ KK II sekretäriks Boris Tolbast.
• 22.11.1944 langes lahingutes Punaarmee salkade vastu kontradmiral Johan Pitka (sündinud 19.02.1872), kes kuulus Eesti Asutavasse Kogusse ja oli aastal 1919 oli Eesti merejõudude juhataja. Johan Pitka surmapäev on paljuski tuletuslik, sest tema hukkumise täpsed asjaolud ja ka koht ei ole siiani teada.
• 24.11.1944 evakueeriti Sõrve poolsaarelt viimased Saksa väeüksused.
• 24.11.1944 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt Narva jõe idakallas liideti Leningradi oblastiga.
Detsember 1944
• 01.12.1944 moodustati ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi juurde Majade Natsionaliseerimise Peakomitee.
• 28.12.1944 kinnitati EK(b)P KK büroo otsusega ENSV Ametiühingute Kesknõukogu esimeheks Leonhard-Friedrich Illisson.
1945
Jaanuar 1945
• 01.01.1945 oli Eestis 854 000 elanikku, kellest 831 000 ehk 97,3% olid eestlased.
• 08.01.1945 koostati Stockholmis akt vabariigi presidendi asetäitja küsimuses. Aktis tõdeti, et põhiseaduse järgi asub peaministrina vabariigi presidendi ülesandeisse peaministri asetäitja, kui tema tegevus on aga takistatud, siis vabariigi valitsuse kõige vanem liige. Vabariigi presidendi ülesandeis oleval isikul on õigus nimetada ametisse vabariigi valitsus uues koosseisus. Aktile kirjutasid alla Riigivolikogu esimees Otto Pukk, Riigikohtu esimehe kohusetäitja Timotheus Grünthal, kohtuminister Johannes Klement ja valitsuse vanim liige August Rei.
• 09.01.1945 suri Rootsi pealinnas Stockholmis akadeemik Jüri Uluots (sündinud 13.01.1890), kes oli aastaid Riigikogu liige, oktoobrist 1939 peaminister, juulist 1940 peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes ning nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Uluotsa kohustused peaministrina Vabariigi Presidendi ülesannetes võttis üle August Rei.
• 18.01.1945 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse Petseri maakonna kaotamise kohta. See oli nn tagantjärele otsus, sest Petserimaa oli otsustatud juba augustis 1944 Venemaa liita.
Veebruar 1945
• 01.02.1945 ilmus üle kolme ja poole aasta taas ajakiri Looming. Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu väljaande vastutav ja tegevtoimetaja oli Jaan Kärner. Enne seda viimati juunis 1941 ilmunud Loomingu vastutav toimetaja oli Friedebert Tuglas ning siis oli Looming nii Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu kui ka Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu häälekandjaks.
• 27.02.1945 kehtestati Eestis nn sõjamaks, mille kohaselt pidid majapidamised hakkama iga oma liikme pealt maksu tasuma. Maksust vabastati Punaarmees võidelnud.Märts 1945
• 27.03.1945 võeti vastu ENSV Teatriühingu põhikiri, mis ühtlasi tähistas ühingu asutamist. Teatriühingu esimeheks valiti Ants Lauter. 1987 kujundati Teatriühing ümber Eesti Teatriliiduks ning see toimib siiani.
Aprill 1945
• 30.04.1945 heiskas metsavend Ants Kaljurand, keda tunti ka kui Hirmus Antsu, Soontaga valla täitevkomitee hoonel sinimustvalge rahvuslipu.
Mai 1945
• 03.05.1945 loodi Saksamaal Kemtenis esimene eestlaste komitee.
• 08.05.1945 kirjutas Saksa väejuhatus alla tingimusteta kapitulatsioonile.
• 18.05.1945 otsustati Tallinn jaotada neljaks linnarajooniks: Kesklinna, Kopli, Nõmme ja Mererajooniks.
Juuni 1945
• 10.06.1945 võttis NSVL Riiklik Kaitsekomitee vastu otsuse ENSV ja Leningradi oblasti põlevkivitööstuse taastamisest ja arendamisest. Sellele otsusele rajanedes asutati ka kaevandusettevõte Eesti Põlevkivi, mis alustas põlevkivi ulatuslikku kaevandamist.
• 12.06.1945 nimetati Vabaduse väljak Tallinnas ümber Vabastajate väljakuks.
• 16.06.1945 kogunes esimest korda oma koosolekule sama kuu alguses loodud EK(b)P Tartu Linnakomitee büroo. Linnakomitee esimeseks sekretäriks oli eelnevalt EK(b)P Keskkomitee büroo 26.05.1945 otsusega kinnitatud Eduard Brandt, kes oli sinnani EK(b)P Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja.
• Samal päeval ehk 16.06.1945 toimus ka äsja moodustatud EK(b)P Pärnu Linnakomitee büroo esimene koosolek. Juba eelnevalt, 26.05.1945 oli EK(b)P Keskkomitee büroo kinnitanud EK(b)P Pärnu Linnakomitee esimeseks sekretäriks Anton Kreitsmani, kes enne seda töötas EK(b)P Keskkomitee kaadriosakonna põllumajanduse ja varumise kaadrite sektori juhatajana.
• 17.06.1945 asutati Stockholmis Eesti Organisatsioonide Liit.
• 26.06.1945 asutasid USAs San Franciscos kogunenud 51 riigi esindajad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja kiitsid heaks selle põhikiri, milles on üles loetud ÜRO eesmärgid:
1. Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele.
2. Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks.
3. Arendada rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ning lugupidamise kasvatamisel ja süvendamisel inimõiguste ja kõigile mõeldud põhivabaduste vastu, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel.
4. Olla rahvaste tegevust kooskõlastavaks keskuseks nimetatud ühiste eesmärkide taotlemisel.
• 28.06.1945 võtsid ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EKP Keskkomitee vastu määruse ENSV Teaduste Akadeemia loomiseks. Selleks moodustatud korralduskomisjoni etteotsa kinnitati Hans Kruus.
Juuli 1945
• 11.07.1945 kinnitati EK(b)P KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäriks Arnold Meri.
• 20.07.1945 sai ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega ENSV hümniks „Jää kestma, Kalevite kange rahvas“ (helilooja Gustav Ernesaks, sõnad Johannes Semper).
August 1945
• 10.08.1945 hukati Venemaal Moskva Butõrka vanglas kolonel Jaan Maide (sündinud 30.05.1896), kelle peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots oli 18.09.1944 nimetanud sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendanud seejärel 20.09.1944 kindralmajoriks.
• 15.08.1945 toimus Eestis esimene sõjajärgne küüditamine, mille käigus deporteeriti Venemaale umbes 400 valdavalt Saksa päritolu inimest.
September 1945
• 01.09.1945 alustas tegevust Antsla Keskkool, mille vahetuks eelkäijaiks oli 1940. aastal loodud Antsla Linna Mittetäielik Keskkool (omakorda selle eellane on 1921. aastast tegutsenud Antsla Alevi Algkool). 2000. aastal nimetati Antsla Keskkool ümber Antsla Gümnaasiumiks.
• 02.09.1945 lõppes Jaapani kapituleerumisega II maailmasõda.
Oktoober 1945
• 24.10.1945 jõustus ÜRO põhikiri, mis oli heaks kiidetud ÜRO asutamisel 26.06.1945. Põhikirja jõustumise päeva on hakatud tähistama kui ÜRO päeva, esimest korda tehti seda 1948. aastal.
November 1945
• 20.11.1945 algas Saksamaal Nürnbergis kohtuprotsess, kus süüpingis olid Natsi-Saksamaa peamised sõjaroimarid ning mis kestis kuni 01.10.1946.
Detsember 1945
• 27.12.1945 avati allakirjutamiseks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF-i) põhikiri. Eesti Vabariik astus Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks Ülemnõukogu 22.04.1992 otsuse alusel. IMF-i põhikiri jõustus Eesti Vabariigi suhtes 26.05.1992 USA Välisministeeriumi noodi alusel.
• 29.12.1945 arreteeriti Võrus nõukogudevastase tegevuse eest 48 koolinoort.
1946
Jaanuar 1946
• 23.01.1946 suri Moskvas Butõrka vanglas endine Eesti Merejõudude juhataja ja Sõjanõukogu alaline liige kontradmiral Hermann Salza (ka parun Hermann Alexander Eduard von Salza, sündinud 16.04.1885).
• 25.01.1946 andis Rootsi NSV Liidule välja Balti riikide kodanikud, sealhulgas seitse eestlast, kes olid sõdinud II maailmasõjas Saksamaa poolel.
• 31.01.1946 tuli Tallinnas esimest korda pärast sõda kokku EELK kirikukogu.
Veebruar 1946
• 01.02.1946 asutati Tallinnas ENSV Riiklik Teatriinstituut ja Riiklik Koreograafia Kool, mille direktoriteks said vastavalt Priit Põldroos ja Anna Ekston.
• 10.02.1946 saatis Eesti peakonsul USAs Johannes Kaiv seoses Eestis toimunud NSVL Ülemnõukogu valimistega USA riigisekretärile protestikirja, milles selgitas, et NSV Liidul ei ole mingit õigust sääraseid valimisi Eestile peale suruda.
• 15.02.1946 kehtestati üldine 7-klassiline koolikohustus.
Märts 1946
• 14.03.1946 alustas Saksamaal Hamburgis tegevust Balti Ülikool, kuhu soovis sisse astuda ka 345 eestlast. Balti Ülikooli Eesti osakonna rektoriks oli professor Ernst Öpik.
• 25.03.1946 kujundati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Moskva eeskujul ümber ENSV Ministrite Nõukoguks. Senine ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Arnold Veimer jätkas sealt alates ENSV Ministrite Nõukogu esimehena ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe esimene asetäitja Oskar Sepre Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitjana. Samamoodi kujundati rahvakomissariaadid ümber ministeeriumideks.
Aprill 1946
• 05.04.1946 kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu oma määrustega ENSV Teaduste Akadeemia põhikirja ja struktuuri ning ühtaegu ka 14 tegevliiget ja 10 kirjavahetajaliiget. Akadeemia tegeliikmeteks kinnitati Johann Eichfeld, Aksel Kipper, Paul Kogerman, Alfred Koort, Hans Kruus, Ferdinand Laja, Artur Luha, Ottomar Maddison, Jüri Nuut, Alma Tomingas, Nikolai Tomson, Johann Vaabel, Voldemar Vadi ja Johannes-Voldemar Veski.
Akadeemia kirjavahetajaliikmeteks kinnitati Juulius Aamisepp, Albrecht Altma, Harald Arman, Harald Habermann, Leo Jürgenson, Karl Orviku, Mihkel Pill, Oskar Sepre, Friedebert Tuglas ja August Vaga.
• 06.04.1946 toimus ENSV Teaduste Akadeemia esimene üldkogu. Valiti akadeemia presiidium. ENSV Teaduste Akadeemia presidendiks valiti Hans Kruus, asepresidentideks Johann Vaabel ja Aksel Kipper ning akadeemik-sekretäriks (praeguses mõistes peasekretäriks) Jüri Nuut.
• 13.04.1946 andis NSV Liidu Ministrite Nõukogu välja määruse, mille kohaselt tuli Venemaa vangilaagrites olnud eestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavangid suunata oma liiduvabariiki.
Mai 1946
• 03.05.1946 otsustas EELK Konsistoorium asutada Usuteaduse Instituudi, et jätkata sügisel 1940 katkenud teoloogilise hariduse andmist.
• 07.05.1946 lasid kooliõpilaste moodustatud põrandaluse Eesti Iseseisvuse Liidu liikmed Tallinnas õhku Tõnismäele paigutatud punasõduri puust monumendi.
• 27.05.1946 asutati Tallinnas Eduard Vilde majamuuseum.
• 31.05.1946 viidi Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts Tartu Riikliku Ülikooli alt ENSV Teaduste Akadeemia koosseisu.
Juuni 1946
• 07.06.1946 allutati Tartu Riiklik Ülikool NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile.
• 13.06.1946 ilmus pioneerilehe Säde esimene number.
• 15.06.1946 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohasel kujundati Virumaal Erra vallas asuv Kiviõli asula ja Virumaal Kohtla vallas asuv Kohtla-Järve asula maakondliku alluvusega Kiviõli ja Kohtla-Järve linnadeks.
• 16.06.1946 avati Tallinnas Kadrioru lossis Kristjan Raua mälestusnäitusega Tallinna Riiklik Kunstimuuseum.
• 29.06.1946 algas Pariisis 25. oktoobrini kestnud rahukonverents, kus ENSV esindajana osales Hans Kruus. Balti riikide pagulased korraldasid sel puhul mitmeid protestiaktsioone ja saatsid ka sellekohase märgukirja viieteistkümne konverentsist osavõtva delegatsiooni juhile.
Juuli 1946
• 01.07.1946 nimetati Tallinna linnarajoonina toiminud Kopli rajoon ümber Kalinini rajooniks, seda 03.06.1946 Moskvas surnud NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Mihhail Kalinini mälestuseks.
• 06.07.1946 avati Tallinnas Rannavärava mäel Balti Laevastiku Ohvitseride Maja suveteater.
• 13.07.1946 avati taastatud Estonia teatri kontserdisaal, mis oli saanud ka uue sisekujunduse (arhitekt Alar Kotli).
August 1946
• 08.08.1946 kuulutati Matsalu laht ja selle ümbrus riiklikuks jahikeelualaks.
• 11.08.1946 Tallinnas Metsakalmistule maeti Lydia Koidula põrm, mis oli toodud Kroonlinnast.
• 16.08.1946 moodustati Hiiu maakond.
• 23.08.1946 asutati Stockholmis Eesti Rahvusfond, mille algatamise eestvõtjaiks olid August Rei ja Heinrich Laretei.
• 24.08.1946 võeti NSVL Merelaevanduse Ministeeriumis vastu korraldus rajada Loksale laevaremonditehas.
September 1946
• 10.09.1946 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse Pomoloogia Nõukogu organiseerimise kohta ENSV Põllutööministeeriumi juures.
Oktoober 1946
• 03.10.1946 kinnitas ENSV Ülemnõukogu Presiidium määruse Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise piiri kindlaksmääramise kohta. Selle määruse kohaselt liideti Vene Föderatsiooniga suur osa Petserimaast ja lisaks Narva jõe tagused alad, mis varem kuulusid Eesti Vabariigi koosseisu.
November 1946
• 15.11.1946 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Põllumajanduse Instituut.
• 29.11.1946 leiti oma ametikorteri vannitoast surnuna enesetapu teinud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares (sündinud 12.01.1890, vkj 31.12.1889), kes elas Tallinnas Kadrioru presidendilossis.
Detsember 1946
• 07.12.1946 kinnitas EK(b)P Keskkomitee büroo Pjotr Rahomägi EK(b)P Kohtla-Järve Linnakomitee esimeseks sekretäriks. Linnakomitee oli sel aja alles loomisel, vastav parteikonverents toimus alles 19.01.1947 ja linnakomitee büroo kogunes oma esimesele koosolekule 28.01.1947. Rahomägi oli saabunud Eestisse Venemaalt, kus ta viimati oli ÜK(b)P Magnitogorski Linnakomitee sekretäri asetäitja.
• 15.12.1946 asutati maaspordiühing Jõud.
• 19.12.1946 asutati ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse ja Õiguse Instituut, mis alustas tegevust 04.01.1947. Instituudi esimeseks direktoriks sai õigusteadlane Paul Vihalem, kes juhatas ühtlasi instituudi õiguse sektorit.1950. aasta septembrist jätkati tegevust Majanduse Instituudina.
• 22.12.1946 moodustati Viimsi poolsaarel Rohuneemel kaluriartell, mida on peetud hilisema Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi eelkäijaks.
1947
Jaanuar 1947
• 15.01.1947 langetas ENSV Teaduste Akadeemia Presiidium otsuse Sidemuuseumi sulgemiseks. Juba 17. jaanuaril 1947 anti varad algselt üle Ajaloomuseumile, kuid 1951 läksid varad jagamisele Ajaloomuuseumi, TA Raamatukogu, Keskarhiivi ja Popovi-nimelise Side Keskmuuseumi vahel. Muuseumi oli mais 1935 asutatud toonane Posti Peavalitsus. Algselt Postimuuseumi nime all tegutsenud asutus nimetati 1940 ümber Sidemuuseumiks. 1994 otsustas Eesti Post muuseumi taastada, alates 2009. aastast kuulub Postimuuseum Eesti Rahva Muuseumi koosseisu.
Veebruar 1947
• 16.02.1947 toimusid esimesed sõjajärgsed ENSV Ülemnõukogu valimised. Igas valimisringkonnas oli üles seatud vaid üks kandidaat. Toonane Ülemnõukogu oli 100-liikmeline, teiste seas osutus valituks ka Jossif Stalin.
• 27.02.1947 ilmus ENSV Teataja Lisa esimene number. Kuni 1957. aastani ilmunud Riigi Teataja Lisa sisaldas valdavalt teateid isikute teadmata äraolijaks, kadunuks või surnuks tunnistamise kohta ning kadunud dokumentide kehtetuks tunnistamise kohta.
Märts 1947
• 05.03.1947 valiti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Eduard Päll ning nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministri Nõukogu esimehena jätkas Arnold Veimer.
Aprill 1947
• 01.04.1947 kiitis ENSV Ministrite Nõukogu heaks Venemaal valminud Kohtla-Järve linna üldplaneeringu, millega pandi alus uue tööstuslinna väljaehitamisele.
• 04.04.1947 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega kujundati senine maakondliku alluvusega Kohtla-Järve linn vabariikliku alluvusega linnaks.
Mai 1947
• 12.05.1947 moodustati Rootsi pealinnas Stockholmis Eesti Rahvusnõukogu, mille asutajate hulka kuulusid mitmed ennesõjaaegsete Eesti erakondade välismaale pääsenud juhid ja tuntud ühiskonnategelased. Nende seas olid näiteks August Rei, Rudolf Penno, Johannes Klesment, Heinrich Laretei, Aleksander Warma, Johan Kõpp, Hans Rebane, metropoliit Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus), Gustav Suits, Johannes Sikkar, Johannes Mihkelson, Heldur Tõnisson, Heinrich Mark, Eerik Laid, Tõnis Kint, Artur Ekbaum, Nikolai Metslov, Kaul Kadak ja Eduard Poom. Asutamiskoosolekul määratleti ka Eesti Rahvusnõukogu ees seisvad ülesanded: 1) valveolek ja võitlus Eesti rahvuslike õiguste ja huvide eest; 2) ühiste seisukohtade kujundamine pagulaspoliitika küsimustes ja aktiivne tegevus omaksvõetud seisukohtade elluviimisel. Ühtlasi lepiti kokku, et tulevane organisatsioon kujundatakse paguluses tegevust jätkanud Eesti erakondade ja paguluses loodud poliitiliste rühmituste koalitsioonina. Eesti Rahvusnõukogu esimene esimees oli August Rei, kes oli sel ajal ühtlasi eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes.
• 21.05.1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo vastu salajase määruse kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s, millest sai alguse Eestis ja teistes Baltimaades läbiviidud sunniviisiline kollektiviseerimine.
Juuni 1947
• 28.‒29.06.1947 toimus Tallinnas XII üldlaulupidu, millel osales 703 kollektiivi kokku 25 760 laulja ja pillimängijaga. Kooride üldjuhtideks olid Tuudur Vettik, Gustav Ernesaks, Alfred Karindi ja Riho Päts, puhkpilliorkestreid juhatas Leopold Vigla.
Juuli 1947
• 28.‒29.06.1947
August 1947
• 23.08.1947 langetas EK(b)P Keskkomitee büroo otsuse luua Eestis esimene kolhoos.
September 1947
• 06.09.1947 loodi Saaremaal Saklas Eesti esimene kollektiivmajand, Viktor Kingissepa nimeline kolhoos, mille liikmeks vormistati 7 talupidajat ja 2 Uue-Lõve katsemajandi töölist. Kolhoosi esimeheks valiti Herman Kuningas.
• 22.09.1947 avati Tallinnas Tõnismäel Tallinna Saksa okupantidest vabastamise 3. aastapäeva tähistamiseks monument (skulptor Enn Roos, arhitekt Arnold Alas), mis sai tuntuks Pronkssõdurina või ka Aljošana.
Oktoober 1947
• 11. oktoobril 1947 koostati USA-s Washingtonis Maailma Mereorganisatsiooni konventsioon, millega Eesti Vabariik ühines Ülemnõukogu 17.06.1992 otsuse alusel ning mis jõustus Eesti suhtes 20.09.1992.
November 1947
• 06.11.1947 esilinastus Tallinnas esimene Eesti NSV mängufilm „Elu tsitadellis“.
Detsember 1947
• 14.12.1947 kaotati NSV Liidus toidu- ja tööstuskaupade müümisel kaardisüsteem.
• 16.12.‒22.12.1947 viidi NSV Liidus läbi esimene sõjajärgne rahareform, kus 10 vana rubla võrdsustati 1 uue rublaga.
• 20.12.1947 asus Eesti Rahvusnõukogu seisukohale, et vaja on moodustada eksiilvalitsus.
• 27.12.1947 hõivasid metsavennad Koeru lähedal rahasaadetisega rongi, kuid julgeolekuüksusel õnnestus neid jälitades peaaegu kogu salk hävitada.
1948
Jaanuar 1948
• 01.01.1948 ilmus eestikeelse ajalehe Nõukogude Sõdur esimene number. Lehe motoks oli „Meie Nõukogude kodumaa eest“ ning selle päises oli kirjas ka hoiatus: „Väeosast mitte välja viia!“. Toimetuse aadressi lehes ei avaldatud, vastutava toimetajana oli kirjas keegi T. Raias. Hilisemates numbrites oli veel lisatud, et leht valmis Nõukogude Sõduri enda trükikojas, mis asus ilmselt mõne Eestis paiknenud väeosa territooriumil. Kahest küljest koosnenud Nõukogude Sõdur ilmus kuni juunini 1956.
• 01.01.1948 toimusid ENSV esimesed kohalike nõukogude valimised.
Veebruar 1948
• 02.02.1948 tuli kokku Eesti Rahvusnõukogu esimene üldkogu, millel osales läbi oma esindajate kaheksa erakonda ja muud rühmitust: Eesti Põllumeeste Kogud Rootsis, Ühinenud Põllumeeste Erakond, Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Partei, Eesti Liberaal-Demokraatlik Koondis, Vabariiklik Ühing, Eesti Koostöö Keskus ja Eesti Rahvuslik Koondis.
• 23.02.1948 andis Soome NSV Liidule välja 14 eesti pagulast.
Märts 1948
• 18.03.1948 vabastati EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega EK(b)P Pärnu Linnakomitee esimese sekretäri kohustest Anton Kreitsman, kellele pandi süüks vähest tööd „oma silmaringi ja poliitiliste teadmiste laiendamisel“. EK(b)P Pärnu Linnakomitee uueks esimeseks sekretäriks kinnitati Rudolf Keppa, kes oli enne seda EK(b)P Keskkomitee vastutav organisaator.
• 29.03.1948 hävitasid punavõimud Tallinna Reaalkooli kõrval asunud mälestussamba Vabadussõjas 1918‒1920 langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele. Monument avati 13.11.1927, kuid 1940. aasta kommunistliku riigipöörde järel see lammutati 23.09.1940. Kui II maailmasõja lahingutes Nõukogude okupatsiooniväed taganesid ja Saksa okupatsiooniväed Eestisse sisenesid, ennistati mälestusmärk 28.08.1941. Monument taastati praegusel kujul alles 23.02.1993. Et omaaegne mälestussammas oli hävitatud, valmistati siis algse kavandi järgi koopia.
Aprill 1948
• 01.04.1948 nimetati Tallinnas tegutsenud kondiitritoodete vabrik KaWe ümber Kaleviks.
• 02.04.1948 loodi Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Aburi külas Virumaa esimene kolhoos, mille moodustasid üheksa peret. Kolhoosivaraks arvati 230 hektarit maad, 15 hobust, 20 lehma ja 10 muud kodulooma.
Mai 1948
• 01.05.1948 hakkas Postimees ilmuma Edasi nime all.
Juuni 1948
• 11.06.1948 liideti Tallinna linnarajoonina toiminud Nõmme rajooniga ka Järve ja Tondi piirkond, mis sinnani kuulusid Kesklinna rajooni alla. Nõmme ja Kesklinna rajooni piir kulges sealt alates mööda Linnu teed ja Tondi tänavat.
• 19.06.1948 ENSV Siseministeeriumi sõjatribunal mõistis Viljandis tegutsenud Nõukogude-vastase noorteorganisatsiooni Tasuja kümme liiget 25 aastaks töö- ja paranduslaagrisse.
• 27.06.1948 toimus Stockholmis sealsete eestlaste laulupidu. Koore juhatasid Juhan Aavik, Verner Nerep ja Eduard Tubin.
Juuli 1948
• 02.07.1948 võttis USA Kongress vastu seaduse, mille alusel sai võimaluse Euroopa pagulaslaagritest USAsse ümber asuda 207 000 inimest, kellest 40% pidid olema pärit Balti riikidest.
August 1948
• 09.08.1948 asutati Eesti esimene gaasitranspordiettevõte, Kohtla-Järve‒Leningradi Gaasitorustiku Ekspluatatsioonivalitsus, mida praegune Eesti Gaas peab enda ajalooliseks eelkäijaks.
September 1948
• 11.09.1948 vabastati EK(b)K Keskkomitee büroo otsusega EK(b)P Pärnu Linnakomitee esimese sekretäri kohustest Rudolf Keppa. Ehkki Keppa suunati Moskvasse ÜK(b)P Keskkomitee juures asunud Kõrgemasse Parteikooli õppima, oli tema vabastamise tegelik põhjus EK(b)P Keskkomitee büroo 30.06.1948 otsus, millega peeti vajalikuks EK(b)P Pärnu Linnakomitee tegevus lõpetada ja viia linna parteiorganisatsioonid EK(b)P Pärnumaa Komitee ehk siis maakondliku komitee alla. EK(b)P Pärnu Linnakomitee taasloodi küll juba oktoobris 1950.
Oktoober 1948
• 01.10.1948 võeti Üleliidulise Ametühingute Kesknõukogu XIX pleenumil vastu otsus, mille alusel nimetati ENSV Ametiühingute Kesknõukogu ümber ENSV Ametiühingute Nõukoguks.
November 1948
• 06.11.1948 anti käiku Kohtla-Järve ja Leningradi vahele rajatud gaasijuhe.
• 14.11.‒15.11.1948 toimus Tallinnas Eesti NSV kolhoosnike I kongress.
• 21.11.1948 avati Kuressaares Viktor Kingissepa majamuuseum.
• 22.11.1948 ilmus TRÜ parteiorganisatsiooni, rektoraadi, ELKNÜ komitee ning teenistujate ja üliõpilaste ametiühingukomiteede häälekandjana ajalehe Tartu Riiklik Ülikool esimene number. Ajalehe esimene vastutav toimetaja oli Enno-Lembit Mikkelsaar.
• 26.11.1948 kiitis ENSV Ülemnõukogu Presiidium heaks seadluse „vaenuliku elemendi“ deporteerimise kohta.
Detsember 1948
• 08.12.1948 vabastati EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega Eduard Brandt EK(b)P Tartu Linnakomitee esimese sekretäri kohustest, ametlikuks põhjuseks tema mittevalimine EK(b)P Tartu Linnakomitee uude koosseisu. Toonane EK(b)P Keskkomitee sekretär Johannes Käbin kirjutas Brandti iseloomustuses, et Tartu linnakomitees valitses Brandti ajal „määndunud liberalism nõukogude omandi varastamisel“. EK(b)P Tartu Linnakomitee uueks esimeseks sekretäriks valiti Valdar Leede, kes oli enne seda EK(b)P Keskkomitee kaadriosakonna juhataja asetäitja.
• 15.12.1948 alustas tegevust ENSV Riiklik Vene Draamateater.
• 21.12.1948 vabastas EK(b)P Keskkomitee büroo Pjotr Rahomägi EK(b)P Kohtla-Järve Linnakomitee esimese sekretäri kohustest. ENSV põlevkivi- ja keemiatööstuse ministri asetäitjaks suunatud Rahomägi asemele nimetati EK(b)P Kohtla-Järve Linnakomitee uueks esimeseks sekretäriks Ivan Beljajev, kes oli sinnani olnud samas teine sekretär.
1949
Jaanuar 1949
• 06.01.1949 muudeti Sillamäe asula töölisaleviks.
• 21.01.1949 ilmus Kärdlas ajalehe Nõukogude Hiiumaa esimene number.
• 29.01.1949 andis NSVL Ministrite Nõukogu välja salajase määruse Nõukogude-vastase elemendi küüditamise kohta. Nimetatud määrus andis otsese tõuke 1949. aasta märtsiküüditamisteks.
Veebruar 1949
• 12.02.1949 avati Tallinnas uus bussiliin Viru väljaku ja Nõmme vahel.
• 25.02.1949 moodustati kaks uut maakonda, Jõgevamaa ja Jõhvimaa.
• 27.02.1949 toimus Pärnumaal Halinga vallas Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri juures lahing, kus hukkus 9 metsavenda ja 4 punaarmeelast.
Märts 1949
• 25.03.‒27.03.1949 viidi Eestis läbi massiküüditamine. Nõukogude Venemaale toimetati teadaolevalt 20 702 inimest, kellest ligi 30 protsenti olid alaealised lapsed.
Aprill 1949
• 13.04.1949 asutati 27 kaluripere ühinemisel kalurikolhoos Virtsu Kalur. Majandis kasutusse anti kolm mootorpaati ja viis sõudepaati, mõrrad ja võrgud. Esimesel tegutsemisaastal püüti 240 tsentnerit kala. Lisaks kuulus majandile 18 hobust ja 320 hektarit põllumaad.
• 28.04.1949 reorganiseeriti 29.04.1941 asutatud ja 07.03.1945 taasloodud ühistu Kalur kalurikolhoosiks (algselt kaluriartelliks) Haapsalu. Uuel kolhoosil oli 110 liiget. Hilisemalt vahetas kolhoos kahel korral oma nime: aastast 1955 tegutseti Nahhimovi-nimelise kalurikolhoosina ja alates 1971 kalurikolhoosina Haapsalu Kalur.
Mai 1949
• 05.05.1949 kirjutasid Belgia, Taani, Prantsuse, Iiri, Itaalia, Luksemburgi, Hollandi, Norra, Rootsi ning Suurbritannia valitsuste esindajad Londonis alla Euroopa Nõukogu statuudile, mis tähistas Euroopa Nõukogu asutamist. Euroopa Nõukogu eesmärgiks seati suurema ühtsuse saavutamine oma liikmete vahel, nende ühiseks pärandiks olevate ideaalide ja printsiipide kaitsmise ja realiseerimise ning majandusliku ja sotsiaalse progressi hõlbustamise. 2020. aasta seisuga oli Euroopa Nõukogul 47 liikmesriiki, neist Eesti ratifitseeris Euroopa Nõukogu statuudi Riigikogu seadusega 11.05.1993.
• 09.05.1949 pöördusid Eesti, Läti ja Leedu rahvusnõukogud ÜRO poole ühise memorandumiga, milles paluti uurida NSV Liidus korraldatud massiküüditamisi ja muid inimõiguste rikkumisi okupeeritud Balti riikides.
• 23.05.1949 andis ENSV Ministrite Nõukogu välja määruse, mis keelas palgalise tööjõu kasutamise taludes.
Juuni 1949
• 02.06.1949 andis usuasjade volinik EELK piiskopi asetäitjale Jaan Kiivitile korralduse lõpetada kogudustes leeriõpetus.
Juuli 1949
• 01.07.1949 kohtus August Rei oma Vatikani visiidi ajal Rooma paavstiga.
August 1949
• 08.08.1949 moodustati senise Raadiokomitee asemele Raadioinformatsiooni Komitee, mis küll allus jätkuvalt ENSV Ministrite Nõukogule.
• 11.08.1949 ilmus Jõgevamaal maakonnalehe Kolhoosnik esimene number.
• 19.08.1949 ilmus Austraalias Sydneys eestikeelse nädalalehe Meie Kodu esimene number. Lehe toimetus alustas tegevust kohalikus Eesti Majas. Ajalehe peatoimetajaks oli märgitud Juhan Viidang ning vastutavaks toimetajaks ja litsentsiaadiks Ilmar Raudma.
September 1949
• 25.09.1949 ilmus Rahva Hääle eriväljaanne Kodumaa Kutse, mis oli mõeldud välisriikides elavatele eestlastele.
• 30.09.1949 lõpetas oma tegevuse märtsis 1946 Saksamaal Hamburgis avatud Balti Ülikool.
Oktoober 1949
• 07.10.1949 vabastati EK(b)P KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäri kohustest Arnold Meri ja kinnitati uueks ELKNÜ KK I sekretäriks Boris Tolbast.
• 14.10.1949 nimetati Tartus senine Gustav Adolfi tänav ümber Viktor Kingissepa tänavaks ja Peeter Põllu nime kandnud tänav Pioneeride tänavaks.
• 20.10.1949 ilmus Jõhvis maakonnalehe Sotsialistlik Tee esimene number.
• 30.10.1949 alustas Harjumaal Laitses tööd komsomoli löökehitusena valminud kesklainesaatja, mis tagas enam-vähem rahuldava raadiolevi kogu Eestis. Saateid anti ööpäevas eetrisse üheksa ja pool tundi.
November 1949
• 05.11.1949 lasti Tartus Raadi pargis õhku Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõjaväelaste asusamba. Aktsiooni taga olid 1946 loodud Tartu koolinoorte põrandaalune organisatsioon Sini-Must-Valge. Õhkijatele jõuti jälile alles novembris 1950, mil arreteeriti üle 30 Sini-Must-Valge liikme.
• 13.11.1949 nimetati Tartus senine Veski tänav ümber Nikolai Burdenko tänavaks.
• 19.11.1949 nimetatu Tartus Gildi tänav ümber Nikolai Pirogovi tänavaks.
Detsember 1949
•
14.12.1949 hukkus Vändra metsades
Eidapere lähedal metsavendade punkri kaitsmisel metsavendluse üks juhtidest
Richard Saaliste koos nelja kaaslasega.